Veekeetja (0)

Tallinna Ülikool
Kodumajapidamise tehnoloogia alused
Veekeetja
Juhendaja :
Tallinn 2010
Veekeetja
Kuigi hõbedane veekeetja passiks kööki hästi, ei maksa värvi õnge minna – veekeetja puhul on olulisemad võimsus ja vastupidavus katlakivile.
Veekeetja valimisel on kõige tähtsam, kus seda kasutama hakatakse: kas maakodus või linnakorteris. Suvilasse tasuks viia väiksema võimsusega mudel. Nimelt on paljud, kes maal elavale emale- isale või suvilasse veekeetja ostnud, õnnetult poodi tagasi pöördunud – sai valitud liiga võimas mudel, mis sisse lülitades elektrikorgid kohe välja lõõb.
Värv pole esmane
Veekeetjate võimsus ulatub 800st kuni 2400 vatini. Maakodus tasuks eelistada väiksema võimsusega mudelit, olgugi et vesi läheb selles keema aeglasemalt. Odavamatel ja kallimatel veekeetjatel pole tänapäeval enam põhimõttelist vahet, kõik olulisemad detailid: automaatne väljalülitamisseade, vee taseme näitaja, indikaatortuli, mis annab märku, kas kann on sisse lülitatud, on ka odavatel kannudel olemas. Kallimatel on lihtsalt rida lisafunktsioone. Näiteks termoregulaator, mis on hea suurte perede puhul, sest hoiab vett kauem kuumana ja säästab seega elektrit. Osadel kannudel on sees naljakas traadist pusa ehk eemaldatav ja pestav katlakivifilter, mis on vajalik kodudes, kus kraanist tuleb mineraaliderohket vett. Kannu füüsilist kasutamismugavust suurendavad kindlalt kättevõetav käepide ja hea valamisserv või tila . Sedagi tasuks veekeetjat ostes tähele panna.
Eelista siledapõhjalist kannu
Kindlasti tasub eelistada kaetud küttekehaga ehk siledapõhjalist kannu, sest seda on kergem puhastada . Kannu suurus peaks sõltuma pereliikmete arvust: kui tee- või kohvivett vajab üks inimene, pole ju mõtet iga kord kahte liitrit vett keema ajada. Ühe liitrise mahuga ja 1000W võimsusega veekeetja tasub muretseda siis, kui seda kasutatakse harva ja väikeste koguste keetmiseks. Koduse tihedama kasutamise korral tuleks valida umbes 1800W võimsusega veekeetja.
Kuidas veekeetjat hooldada ?
1. Vala kann pärast iga veekeetmiskorda tühjaks, sest sinna jäänud vesi tekitab küttekehale sadet.
2. Elektrikannu puhasta vaid niiske lapiga , seda ei tohi pesta voolava vee all ega panna vette.
3. Puhastamist vajavad nii kannu küttekeha kui siseküljed.
Katlakivi täis kannu saab puhtaks äädikalahusega. Lase vesi kannus kuumaks, vala juurde umbes kolm supilusikatäit äädikat ja lase vesi veel kord keema. Jäta kann tunniks likku . Siis vala kann tühjaks ja keeda kaks korda puhta veega läbi.
Ole äädikaga ettevaatlik: liiga kange lahus võib veekeetja põhjatihendid läbi söövitada.
Sidrunhape on puhastajana sama tõhus, ent odavam kui katlakivieemaldi. Pärast happega puhastamist lisa loputusvette soodat – see neutraliseerib happe.
Pärast puhastamist võib kuuma joogi valmistamiseks kasutada alles viiendat kannutäit keedetud vett.
TASUB TEADA
1. Lisaks kannu värvile, disainile ning hinnale tasub kindlasti tähelepanu pöörata ka seadme detailidele, mis veekeetmise tublisti turvalisemaks ja mugavamaks teevad. Nii on oluline selgelt nähtav tuli, mis annab märku, kas kann on sisse lülitatud. Et näha, kui palju vett kannu valada, peaks veetaseme mõõtja olema väljaspool kannu või kui see asub seespool, olema loetav. Veekeetjal peaks olema kindlalt kinnitatud kaas, mis vee valamisel ei avane ja mugavust suurendavad kindlalt kättevõetav käepide ning hästi väljatöödeldud valamisserv või tila.
2. Küttekeha peab olema veega kaetud, tavaliselt pole võimalik keeta vähem kui klaasitäit vett. Eri mudelitel on minimaalne veekogus pisut erinev: 0,1 liitrit, 0,3 liitrit, 0,6 liitrit jne. Suurim veekogus, mida elektrikannuga keeta saab, küünib kahe liitrini.
3. Mugavam on kasutada alusega ehk juhtmeta elektrikannu, millel on alusplaat, kuhu kann vee kuumutamiseks pannakse.
4. Juhtmega kannu kasuks otsustanutel tasub arvestada pere väiksemate liikmetega. Lühema juhtmega veekeetjat ei saa lapsed nii kergesti maha tõmmata.
5. Veekeetjate kasutamist hõlbustab kolmeastmeline kaitsesüsteem. Esimene takistab veeta kannu sisselülitamist (pisut läheb kann küll kuumaks, kuid seejärel lülitab end välja). Teiseks on spetsiaalne andur , mis reageerib aurule ja lülitab kannu vee keema minnes välja. Samuti on oluline küttekehade automaatne ülekuumenemiskaitse kui keetja koormus on liiga suur, lülitub kütteseade välja.
6. Mitmetel kannudel pöördub nende ümberminekul tila üles, mistõttu vesi ei pääse kannust välja. Osal mudelitel on samaks otstarbeks tila ees klapp . Kallimatel mudelitel on tila otsas ka filtrid.
7. Valida saab nii kullatud , kroomitud, nikeldatud kui ka roostevaba küttekehaga veekeetjate vahel. Osal kannudel on sisseehitatud plaati meenutav küttekeha, kuid neil on pikem keetmisaeg ja suurem energiakulu. Sellised kannud on teistest kallimad, sest nende puhastamine on tunduvalt lihtsam.
8. Sageli kiputakse eelistama kullatud küttekehaga kanne, mis aga ei anna kannule mingit eelist. Kullakiht küttekehal on õhuke ja kuna kuld on pehme materjal, siis kulub see kiiresti. Samuti rikub kullakihti katlakivi. Puhastamisel sööbib katlakivieemaldaja kergesti läbi õhukese kullakihi, paljastab kütteelemendi ning vette võib eralduda kahjulikke ühendeid.
9. Nikeldatud või kroomitud küttekehad eritavad vette niklit , kroomi, pliid ning kaadmiumi. Niklisisaldus on suurim pärast katlakivi eemaldamist ja väheneb keetmisel järk-järgult.
10. Roostevabast küttekehast eraldub niklit ja muid kahjulikke aineid suhteliselt vähe. Selline küttekeha on võimsam, kestab kauem ning on lihtsam hooldada katlakivi tuleb lahti ka äädikaga, erinevalt näiteks kullatud küttekehast, mille puhastamiseks soovitatakse sidrunhappe baasil valmistatud katlakivieemaldajaid.
11. Keetja metallist väliskest suurendab põletusohtu. Põletuste vältimiseks peaks kann seisma kindlalt alusel.
Allikad

http://www.tefal.ee/et/klienditeenindus/kysimused-vastused/22#i178

http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=2037/rpp_kodu_203701