Plover Cove. Ehitus läks maksma rohkem kui 400 miljonit Hong Kongi dollarit Plover Cove Disain Mahuti oli ehitatud kui osa High Island'i veeskeemist. Mahuti põhineb kahel peamisel tammil. Üks tamm ehitati loodeosasse, mis ühendas High Islandi Sai Kung Peninsulaga, teine tamm kagusse, ühendamaks mahutit Po Pin Chau'ga. Kolm väiksemat tammi ehitati mahuti ümber orgudesse. 5 miili veejuhet oli ehitatud selleks, et juhtida vett Sai Kung Peninsulast High Island'ile. Üle tammide ehitati kaks teed, mille kaudu külastajad said ligi väga kaugetesse ja rikkumata aladele puhkuseks. Kagutamm Loodetamm Põgenikelaager Põgenikelaager oli ehitatud mahutile üsna lähedale, et majutada põgenikke ja laevainimesi Vietnamist Praeguseks on ala lauskmaa, rohuga kaetud, lehmade "söökla" Po Pin Chau
Caracalla termid Caracalla term Triumfikaared Constantinuse trumfikaar ehk võidukaar Puhtdekoratiivne ehitis, ühe või kolme kaarega Püstitati sõjaliste võitude või muude tähtsate sündmuste auks Seintel reljeefid ja tekstid Ülaosa nimetus-atika Constantinuse triumfikaar Veejuhtmed ehk akveduktid Kuulsaim Pont du Gard(Pr.) Ehitati et saada mägedest vett Kõige pikim 87 km ja 14 km pikkuselt oli 20 -30 m kõrge kaarehitis üldse oli kokku 19 veejuhet Rooma linnas oli veevärk ja palju purskkaeve ja saunu Akvedukt-Pont du Gard Roomlaste elamu Roomlane elas kas ühepereelamus ehk villas või mitmekorruselistes betoon või telliskivi majades Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatrium oli perekonna "elutuba". Valgus pääses aatriumi avast katusest ja põrandal oli selle koha peal bassein Roomlaste elamu
Maanteed rajasid nad otsejoones üle soode, orgude ja mägede. Teed olid mitmekihilise täidisega, need kaeti suurte siledate kiviplaatidega, mille vahed jäigastati tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid. Akveduktid Kujutas endast lahtist või kaetud veejuhet, mis oli ehitatud sillataolise kaaristuna ning kandis üht või mitut, üksteise kohal asetsevat veekanalit. Torude kaudu suunati vesi avalikesse kaevudesse, termidesse, eramajadesse.
ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi, kiskjate ajujahte, merelahinguid jm. vaatemänge. 5 3) Termid olid avalikud saunad, mis moodustasid kokku keerulise kompleksi, ühendades endas peale kümblusruumide ka sporditegemiseks vajalikke rajatisi, puhkealasid, söögisaale, raamatukogu. 4) Akvedukt kujutas endast lahtist vöi kaetud veejuhet, mis oli ehitatud sillataolise kaaristuna ning kandis üht või mitut, üksteise kohal asetasevat veekanalit. Torude kaudu suunati vesi avalikesse kaevudesse, termidesse, eramajadesse. 5) Triumfikaared olid võidukatele Rooma väejuhtidele püstitatud auväravad, mis püstitati vabalt seisva monumentaalse ehitisena ( 1 - 3 läbikäiku ) ja kaunistati asjaomast sündmust kujutavate või allegooriliste reljeefidega. Tituse triumfikaar
jäi kõige olulisemaks probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega pinnavormidega maastiku. Allikast voolav vesi juhiti maa-alusesse käiku (specus), mille kalle jäi samaks kogu oma pikkuses. Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid Rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse (piscinae limariae), kust ta castellum aquae kaudu voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse Akvedukte -Rooma riigi kõigi alade maastikke ilmestavaid tsiviilrajatisi, ehitasid eeskätt orjad ja müürsepad. Nad
raamatukogu. Termide keskküttesüsteemis lasti kuum õhk põrandaplaatide alla ning seinte ja võlvide vooderduse taha. Roomlaste insenerimõtte üheks tippsaavutuseks oli teedeehitus. Maanteed rajasid nad otsejoones üle soode, orgude ja mägede. Teed olid mitmekihilise täidisega, need kaeti suurte siledate kiviplaatidega, millede vahed jäigastati tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid. Akvedukt kujutas endast lahtist või kaetud veejuhet, mis oli ehitatud sillataolise kaaristuna ning kandis üht või mitut, üksteise kohal asetsevat veekanalit. Torude kaudu suunati vesi avalikesse kaevudesse, termidesse, eramajadesse. Rooma elumajadest oli levinuim ühekorruseline maja e domus, mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Laiendades Kreekast pärinevaid kompositsioonilisi võtteid, võtsid roomlased talakonstruktsioonide kõrval kasutusele võlvkonstruktsiooni ja kaaristu. Varaseim võlv oli
majandi, metskonna jne territoorium või mingi väiksem maatükk. Kuivendusvõrgu koosseisus olevad veejuhtmed rühmitatakse kuivendussüsteemideks ja eesvooludeks. Eesvooluks ehk suublaks võib olla veejuhe, veekogu või nõgu, kuhu suunatakse kuivendusobjektilt vesi. Suubla on kuivendusvõrgu element vaid siis, kui selleks on kuivendamise otstarbel reguleeritud (so süvendatud ja õgvendatud) jõgi, oja või selleks spetsiaalselt kaevatud kanal. Looduslikku veejuhet, järve või merd kuivendusvõrgu elementide hulka ei arvata. Kuivendussüsteem on maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogum, mis ühe keskse veejuhtme - peakraavi - kaudu annab oma vee edasi suublasse. Kuivendussüsteemi koosseisu kuuluvad ka neil asuvad ehitised (sillad, truubid, purded, regulaatorid). Ühte kuivendusvõrku võib seega kuuluda üks või mitu kuivendussüsteemi.
kõikide piiramiste ja rünnakute vastu. Kogu Bütsantsi ajaloo kestel on suudetud linna vallutada vaid kahel korral 1204 a. ja 1453. a Bütsantsi keisrid tegid palju selleks, et muuta uus pealinn ka väliselt Rooma vääriliseks või isegi seda ületavaks. Sinna püstitati marmorpaleesid, foorumeid, terme ja tsirkusi. Keiser Constantinus lasi endale ehitada ligi 30 suurejoonelist paleed ja kirikut, kaks amfiteatrit, hipodroomi ja üle 150 sauna ja leivaküpsetuskodasid ning 8 veejuhet. Aristokraatide elamuteks püstitati enam kui 4000 maja. Veel oli linnas mitu turgu koos laoruumidega ja karavanseraidega võõrsilt tulnud kaupmeeste tarvis. Linna kõige tähtsamas esimeses regioonis, asus keisripalee kompleks. Selle läheduses asus hipodroom, Hagia Sophia peakirik ja suur Augusteoni väljak. Muu kesklinn nägi välja hoopis tagasihoidlikum. Kitsad 4-6 m laiuste uulitsate äärde jäid paljukorruselised üürimajad, ka tänavasillutis oli vilets.
Kui kaare ja võlvi ehitamisega seotud tehnilised raskused olid ületatud, jäi kõige olulisemaks probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega maastiku. Allikast voolav vesi juhiti maa-alusesse käiku, mille kalle jäi samaks kogu oma pikkuses. Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse, kus ta voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse ja purskkaevudesse. Veejutmeid ehitasid eeskätt orjad ja müürsepad. Nad hoidsid neid korras ja parandasid jooksvalt. Suur abi oli ka
probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega pinnavormidega maastiku. Allikast voolav vesi juhiti maa-alusesse käiku (specus), mille kalle jäi samaks kogu oma pikkuses. Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid Rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse. Jaotusbasseinist said vett eelkõige avalikud kaevud. Seejärel, kui linna kaevud olid rahuldatud, jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse. 3) Kanalisatsioon Algas drenaazi süsteemi rajamisest juba rooma linna kohale küngaste orgudesse. (madaldatud kohad kogusid sisse vett).Spetsiaalselt loodi reovee ärajuhtimiseks
kindlustusena, paleelinnana, aedlinnana, sõdurite laagrina, mustlaste elukohana, vanglana ja poeetide, erudiitide ja kunstnike paradiisina. Linnuse lasi endale eluasemeks ehitada Nasridi dünastia rajaja Muhammed I ibn al-Ahmar, Granada esimene kuningas Las Navas de Tolosa võitluse (1212) järel. 1238. aastal hakati ehitama Alcazaba kindlust, (üksteisest eraldatud ja omavahel ühendatud saalide kobar), mis on Alhambra sõjaline tugipunkt. Natuke hiljem asuti ehitama kuninglikku veejuhet, mille abil muudeti kindluse ümbrus võimsaks aiaks, kuhu ehitati marmorist basseine. Pärast Muhammed I surma viis pooleli oleva Alcazaba ehituse lõpuni ta poeg Muhammed II. Ümber mäetipu, kus paiknes Alcazaba,ehitati ka kuningapaleed ümbritsev verepunasest liivakivist müür, mille värvi järgi Alhambra (araabia keeles "punane linnus") sai nime. Kindluse keskel on suur, peaaegu kolmnurkne õu, Plaza de Armas e harjutusväljak. Seda ümbritses võimas müür
veeseis jões on põhjustatud voolusängi ummistustest sette ning veetaimestikuga. Veetaimestik: Võitlus veetaimestikuga on raske ja annab harva häid tulemusi, sest pärast mahaniitmist ta ei hävi, vaid kasvab uuesti. Alles siis, kui taimestik eemaldatakse koos juurtega, saadakse temast jagu. Kui veejuhtme puhastamine ei anna soovitud tulemusi, s.t. veeseis ka pärast veejuhtme puhastamist jääb kõrgeks, on tema ristlõike mõõted liiga väikesed. Sel juhul on vajalik seda veejuhet ulatuslikumalt reguleerida. Loodusliku veejuhtme reguleerimise projekteerimise võib jaotada järgmisteks etappideks: 1) veejuhtme trassi projekteerimine, 2) ristlõike kuju ja parameetrite valik, 3) hüdraulilised arvutused, 4) reguleerimisehitiste projekteerimine, 5) tööde tehnoloogia kavandamine, 6) tööde mahtude ja maksumuse arvutamine. 11)Mõisted hüdroloogiast: veebilanss, vooluhulk, äravoolumoodul, ületustõenäosus. Millised on äravoolu mõjutavad tegurid?
majandi, metskonna jne territoorium või mingi väiksem maatükk. Kuivendusvõrgu koosseisus olevad veejuhtmed rühmitatakse kuivendussüsteemideks ja eesvooludeks. Eesvooluks ehk suublaks võib olla veejuhe, veekogu või nõgu, kuhu suunatakse kuivendusobjektilt vesi. Suubla on kuivendusvõrgu element vaid siis, kui selleks on kuivendamise otstarbel reguleeritud (so süvendatud ja õgvendatud) jõgi, oja või selleks spetsiaalselt kaevatud kanal. Looduslikku veejuhet, järve või merd kuivendusvõrgu elementide hulka ei arvata. Kuivendussüsteem on maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogum, mis ühe keskse veejuhtme - peakraavi - kaudu annab oma vee edasi suublasse. Kuivendussüsteemi koosseisu kuuluvad ka neil asuvad ehitised (sillad, truubid, purded, regulaatorid). Ühte kuivendusvõrku võib seega kuuluda üks või mitu kuivendussüsteemi.
nn. piilarkrüpt; 2)hoidlad koos sinna juurde kuuluvate ruumidega (kreeta palee oli vahetuskeskus); 3)töökojad ja materjalilaod (nt. pronksivalukoda, kangrutöökoda, keraamikatöökoda, veinivalmistamis-ja llepruulimiskojad). Paleedel oli hästikorrastatud veevärk. Paleedel oli 17 hästisäilinud veevärk. Külm vesi juhiti marmorplaatidest veejuhet mööda lossi (marmor andis omalaadse külmkapiefekti),säilinud on vannitube. Ehitusmaterjalina kasutati nii kohalikku kui ka sissetoodud materjali. Fassaadid, müürid, trepid on ehitatud hoolikalt töödeldud kipskivist vi tufist. Siseruumide seinad olid krohvitud ja kaetud maalingutega (ornamentaalne dekoor, figuraalsed kaunistused, viimaste seas eelistatuimad nn. snnimängude süzeed), värvidest esineb palju tumepunast, helesinist.
benediktlaste lihtsuse juurde. See eeldas ehtast vaesust elada apostlite kombel ja järgida alasti Kristust. Samuti iseloomustab tsitstertslasi Jumala armastav ülistamine, milles armastus ja kannatus sulavad ühte - näiteks räägiti ,,risti magususest", samal ajal kui varasemalt oli rist pigem lunastusttoov piinariist. Teiseks vaimsuse komponendiks on Maarja-austus. Jumalaemale on pühendatu kõik ordu kirikud ja paljud kloostrid kannavad tema nime. Bernard iseloomust Maarjat kui ,,veejuhet", mis jumalikku armu edasi kannab. Oluline askeesi (enesepiitsutamine), palve, vaesuse ja lihtsuse (ühised magamissaalisd) kõrval veel see, et kloostrisse tulek pidi sündima läbi isikliku otsuse, mitte läbi vanemate soovi ja otsuse alusel. Aktiivne misjon ja tsitserlus oli lahutamatu paar. Haridus: nägid kloostri koolides vagaduskooli. Hiljem asutati ka kolleegiume, kus õpetati skolastikat, mille vastu varasemad õpetlased olid olnud. Tsitserlastel polnud ette
annaabi.ee 
