Töö nr 1 Töö pealkiri: Metallograafilise lihvi valmistamine Üliõpilase nimi: Õpperühm KAOB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 8.04.2014 Tööülesanne: Valmistada metallograafiline lihv proovi struktuuri uurimiseks. Tööks vajalikud vahendid: Uuritav metallitükk; plastvormid-klambrid, kemikaalid ja abivahendid valamiseks; lihvimise töökohas lihvpaberid, veeanum, puhastamise paberid; suruõhukompressor proovide kiireks kuivatamiseks; poleerketas, poleerimisvedelik; valgusmikroskoop; söövitusvedelik, anum veega, vatitikud. Töö käik: Valmistame ise proovi. Selleks on vaja pisikest metallitükki, milleks oli Cu. Võtsime 6g dibensüülperoksiidi ja 3g tetrahüdrofurfurüül-2-metakrülaati ja segasime omavahel. Segu valasime silikonanumasse, kus oli ka meie Cu tükk, mis oli keskele asetatud. Seejärel lasime segul kõveneda
vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. Watt tegeles kümme aastat masina täiustamisega ja valmistaski lõpuks märksa efektiivsema aurumasina. 1775. aastal hakkas ta koos inglise ettevõtja Matthew Boultoniga aurumasinaid tootma. James Watti aurumasina koostises oli köetav kaanega suletud veeanum ehk küttekatel. Küttekatlast väljus silindrikujuline toru ehk silinder. Silindris aga paiknes kolb. Kolbi liigutanud aur pidi ka silindrist väljuma. Selleks oli aurumasinale ehitatud eriline korsten, mille kaudu juba kasutatud aur välja juhiti. Liikuv kolb pani omakorda liikuma kepsi ning vända. Vända liikumine aga pani liikuma kas ratta või muu mehhanismi, mida liigutada sooviti. Sellist mehhanismi võib nimetada auru jõul töötavaks "mootoriks".
· Automatiseeritud puhastusfunktsioon · Automaatne energiasäästureziim masin lülitab ennast pärast kasutamist ise välja · Konteiner kasutatud kapslitele (mahutab 8-10 tk) · Joogi kangust on võimalik reguleerida kohandades vee kogust Omadused: · Rõhk 19 bari - tagab kvaliteetse espresso koos cremaga · Vaikseim kohvimasin portsjonkohvimasinate kategoorias · Kompaktne, võtab köögis vähe ruumi · 1-liitrine eemaldatav veeanum · Automaatne energiasäästureziim · lihtsasti kasutatav ja kvaliteetne kapselkohvimasin · automaatne kapslieemaldussüsteem, konteiner 10 kasutatud kapslile · lihtne hooldada, automaatne puhastusfunktsioon · teeb tassitäie jooki korraga, kogust saab reguleerida · võimalus kasutada kuuma vee saamiseks pakitee või -supi valmistamiseks · 2-aastane garantii · 1.1 Spetsifikatsioon Espressomasin: · programmid: katlakivieemaldus programm
sellest, et tal tuli mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasitagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. Joonis aurumasinast James Watti aurumasina koostises oli köetava kaanega suletud veeanum ehk küttekael. Kütusena kasutati aurumasinates peamiselt tahkeid kütuseid, sest vedelkütuseid sel ajal veel eriti ei tuntud. Tahket kütust kulus aga katlas palju ning masinat oli tarvis üsna tihti laadida. Kütusekatlast väljus silindrikujuline toru, mida hakatigi silindriks nimetama. Silindris paiknes kolb. Liikuv kolb pani omakorda liikuma kepsi ning vända. Vända liikumine pani liikuma kas ratta või muu mehhanismi, mida liigutada sooviti. Sellist mehhanismi võib
Seda saab ära kasutada ka reaktiivmootorina. Turbiinist suurel kiirusel väljapaiskuvad gaasid tekitavad reaktiivveojõu, mis paneb peamiselt liikuma lennukid. Sisepõlemismootor Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma.
Osoonina O3 atmosfääri ülakihtides Ühendite koostises kivimites, elusorganismides, vees Eraldub fotosünteesi 4.2 Kasutamine: Põlemisprotsessides oksüdeerija Hingamisaparaatides hapnikuvaeses keskkonnas ja meditsiinis 5. Hapniku saamise katse. Hapniku saamine kaaliumpermanganaadi (KMnO4) kuumutamisel 2KMnO4K2MnO4+MnO2 + O2 5.1 Katsevahendid Statiiv Gaasi ärajuhtimise voolik Neli suurt katseklaasi korgiga Piirituslamp Tikud Pird Veeanum Suur keeduklaas KMnO4 5.2 Katse eeskiri: Katseklaasi puistada 1cm3 kuiva kaaliumpermanganaati. Katseklaas kinnitada kaldasendis statiivile ja kuumutada ettevaatlikult põleti leegis. Katseklaasist juhtida hapnik läbi vooliku ja veega täidetud anuma teise katseklaasi. Eralduv hapnik tõestada katseklaasi avasse viidud hõõguva pirruga 5.3 Katse tulemus: Katseklaasis oleva hapniku tõestasime hõõguva pirruga
valguse kiirtena maale. Mina olen jumalanna, kes avab igal hommikul taevase paradiisi väravad, et päike saaks tõusta. Vahel võib mind näha sõitmas nelja tiibadega hobuse poolt juhitud kuldses kaarikus. Kuid mul on ka endal tiivad, mis on kaetud valgete sulgedega. Minu safrani värvi rüü on kaetud tikitud või kootud lilledega ning minu pea on kroonitud sädeleva, ümber pea ulatuva diadeemiga. Minu sümboliteks on kollased nelgid ja kastepiiskadega täidetud veeanum. Mind teatakse kui kõigi tähtede ja planeetide ema ning minu pisaratest on tekkinud hommikune kaste. Nagu räägitakse, oli minu armukeseks sõjajumal Ares. Kuid Aresel oli ka naine, armastus-,ilu- ja viljakusjumalanna Aphrodite. Suurest armukadedusest needis Aphrodite mind lõppematu seksuaalse ihaga. Sellel põhjusel omastasin ma mitmed noored mehed. Silmapaistvaimad neist olid Cephalus, Tithonus, Orion ja Cleitus.
kordamööda töötava silindriga atmosfääriaurumasina. Siiski vajati midagi enamat. Probleemi lahendas inglise leidur J.Watt, kes valmistas kuulsa aurumasina 1782. aastal. Tema mõte seisnes selles, et anumal, kus keeks vesi, oleks vaid üks väljapääs aurule. Rõhu suurenemise tagajärjel paneks aur liikuma mingi keha edasi-tagasi. Siis saaks selle keha panna tegema tööd mingil kindlal eesmärgil. Watti aurumasina koostises oli kaanega veeanum, mida sai kütta ning kaanega sulgeda. Küttekatlast väljus toru, mida hakati nimetama silindriks. Selles paiknes kolb. Lisaks neile osadele oli ka veel suur korsten, mille kaudu juhiti välja juba kasutatud aur.(vt lisa1) Aurukatlast tulev aur suundub aurukatla silindrisse, kus ta paisudes paneb kolvi liikuma. Tagasikäigul surub kolb heitaru silindrist väliskeskkonda. Kolvi edasi-tagasi liikumise muudab väntmehhanism väntvõlli pöördliikumiseks. Väntvõlli pöörlemist ühtlustab
0,09 0,01307 0,013 0,00007 22,3 26,5 3,5 1323 18,9 Qvesi= cmt c = 4200 J/(kg·ºC) Qvesi=Qpõlemine Qpõlemine=m·k k=Qvesi/mparafiin=MJ/kg keskmine kütteväärtus: 21,4625 MJ/kg kütteväärtus näitab kui palju energiat vabaneb 1kg põlnud kütuse kohta Analüüs:Katse käigus oli tunda, et küünla juures on soe ja lisaks veele soojenes ka veeanum s.t. küünla põlemisel eraldunud soojus ei kulunud ainult vee soojendamiseks, kuigi katsime kolbi ava ning üritasime võimalikult vähe energiat kolbi seest ümbritsevasse õhku lasta, toimus see ka väljaspool kolbi ennast. Soojushulka, mis kulub õhu ja anuma soojendamiseks, on keeruline arvutada, seega oli mõistlik see lihtsalt arvestamata jätta. Samuti oli oluline, mitte lasta veel aurustuma hakata, kuna selleks kulub suur soojushulk,
Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. Aurumasin 1782. aastal valmistas inglise leidur James Watt esimese aurumasina. Nimelt tuli James Wattil mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. James Watti aurumasina koostises oli köetav kaanega suletud veeanum ehk küttekatel. Küttekatlast väljus silindrikujuline toru, mida hakati nimetama silindriks. Silindris aga paiknes kolb. Kolbi liigutanud aur pidi ka silindrist väljuma. Selleks oli aurumasinaleehitatud eriline korsten, mille kaudu juba kasutatud aur välja juhiti. Liikuv kolb pani omakorda liikuma kepsi ning vända. Vända liikumine aga pani liikuma kas ratta või muu mehhanismi, mida liigutada sooviti.Sellist mehhanismi võib nimetada auru jõul töötavaks "mootoriks"
aurumasina. Siiski vajati enamat. Probleemi lahendas inglise leidur James Watt, kes valmistas kuulsa aurumasina 1782. aastal. Nimelt tuli James Wattil mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. Watti aurumasina koostises oli kaanega veeanum, mida sai kütta ning kaanega sulgeda. Küttekatlast väljus toru, mida hakati nimetama silindriks. Selles paiknes kolb. Lisaks neile osadele oli ka veel suur korsten, mille kaudu juhiti välja juba kasutatud aur. Aurukatlast tulev aur suundub aurukatla silindrisse, kus ta paisudes paneb kolvi liikuma. Tagasikäigul surub kolb heitauru silindrist väliskeskkonda. Kolvi edasi-tagasi liikumise muudab väntmehhanism väntvõlli pöördliikumiseks. Väntvõlli pöörlemist ühtlustab hooratas.
käitamiseks kahe kordamööda töötava silindriga atmosfääriaurumasina. Siiski vajati enamat. Probleemi lahendas inglise leidur J.Watt, kes valmistas kuulsa aurumasina 1782. aastal. Tema mõte seisnes selles, et anumal, kus keeks vesi, oleks vaid üks väljapääs aurule. Rõhu suurenemise tagajärjel paneks aur liikuma mingi keha edasi-tagasi. Siis saaks selle keha panna tegema tööd mingil kindlal eesmärgil.Watti aurumasina koostises oli kaanega veeanum, mida sai kütta ning kaanega sulgeda. Küttekatlast väljus toru, mida hakati nimetama silindriks. Selles paiknes kolb.Lisaks neile osadele oli ka veel suur korsten, mille kaudu juhiti välja juba kasutatud aur. Aurukatlast tulev aur suundub aurukatla silindrisse, kus ta paisudes paneb kolvi liikuma. Tagasikäigul surub kolb heitauru silindrist väliskeskkonda. Kolvi edasi-tagasi liikumise muudab väntmehhanism väntvõlli pöördliikumiseks.
4) reguleerimisklapi puhastamine; 5) tihendite kontrollimine ja vajadusel vahetamine; 6) vooliku kontrollimine; 7) kere väline vaatlus; 8) tulekustuti varustamine plommi ja kontrollilipikuga. Allikas: Riigi Teataja "Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus" www.riigiteataja.ee HT09 TÖÖKESKKONNAOHUTUS 2009 10. Muud esmased tulekustutusvahendid on: voolikutesüsteemid liivakast veeanum tulekustutusvaip 11. Kuidas soovitatakse tulekahju korral tulekustutiga tegutseda? Vt. Lisa 3 * Välistingimustes tuleb kustutajal tulekolde suhtes valida tuulepealne asend. * Tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata kõige intensiivsema põleva koha pinnale. Põlevale pinnale tulekustutusainet kandes tuleb kustutada leeke järkjärgult väiksemaks. * Lahtiste madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata
Nimelt tuli James Wattil mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. Watti aurumasin on põhimõtteliselt teistsugune. Kasulikku tööd teeb mitte välisõhk vaid paisuv aur. Pealegi kasutatakse ära kolvi mõlemad liikumissuunad. Aurumasina koostises oli köetav kaanega suletud veeanum ehk küttekatel. Küttekatlast väljus silindrikujuline toru, mida hakati nimetama silindriks. Silindris aga paiknes kolb. Kolbi liigutanud aur pidi ka silindrist väljuma. Selleks oli aurumasinale ehitatud eriline korsten, mille kaudu juba kasutatud aur välja juhiti. Liikuv kolb pani omakorda liikuma kepsi ning vända. Vända liikumine aga pani liikuma kas ratta või muu mehhanismi, mida liigutada sooviti.Sellist mehhanismi võib nimetada auru jõul töötavaks "mootoriks". Pilt 1
Polzunov metallisulatusahju, lõõtsa käitamiseks kahe kordamööda töötava silindriga atmosfääriaurumasina. Siiski vajati enamat. Probleemi lahendas inglise leidur J.Watt, kes valmistas kuulsa aurumasina 1782. aastal. Tema mõte seisnes selles, et anumal, kus keeks vesi, oleks vaid üks väljapääs aurule. Rõhu suurenemise tagajärjel paneks aur liikuma mingi keha edasi-tagasi. Siis saaks selle keha panna tegema tööd mingil kindlal eesmärgil. Watti aurumasina koostises oli kaanega veeanum, mida sai kütta ning kaanega sulgeda. Küttekatlast väljus toru, mida hakati nimetama silindriks. Selles paiknes kolb. Lisaks neile osadele oli ka veel suur korsten, mille kaudu juhiti välja juba kasutatud aur. Aurukatlast tulev aur suundub aurukatla silindrisse, kus ta paisudes paneb kolvi liikuma. Tagasikäigul surub kolb heitauru silindrist väliskeskkonda. Kolvi edasi- tagasi liikumise muudab väntmehhanism väntvõlli pöördliikumiseks. Väntvõlli pöörlemist ühtlustab hooratas
8. Kuidas tuleb tagada tulekustutite korrashoid: Tulekustuti kotrollimine Tulekustuti hooldus Tulekustuti hoolduskoht 9. Nõuded tulekustutitele ning nende kontrollimise sagedus: Vahukustuti 3 aastat Vesikustuti 5 aastat Süsihappegaas 5 aastat Pulberkustuti 10 aastat Baloonkustuti 10 aastat 10. Muud esmased tulekustutusvahendid on: Vooliku süsteem Liivakast Veeanum Tulekustutusvaip 11. Kuidas soovitatakse tulekahju korral tulekustutiga tegutseda? 11.1 Välistingimustes tuleb kustutajal tulekolde suhtes valida tuulepealne asend. 11.2 tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata kõige intensiivsema põlemise kohta põlevale pinnale tulekustutusainet kandes tuleb kustutada leeke järkjärgult väiksemaks. 11.3 Lahtistes madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata
kui tal õnnestub teda mürgitatud noole või odaga tabada. Busmanid suudavad seda, mida ei suuda ükski kõrbeloom ega lind. Nad võivad jääna kõrbe isegi rängaks põuaajaks, mil iga elusolend püüab sealt lahkuda. Nad oskavad leida sügavale liivalasu alla savikihtide vahele pidama jäänud vett, torgates pillirootoru veeläätseni ja imedes vee suhu, kust see tühja jaanalinnumunasse lastakse. Auk munakoores suletakse rohutropiga ja veeanum maetakse liiva alla, et vesi jahe seisaks. Busmanid elutsevad võsastikes. Nad ehitavad endale põõsaste värsketest ja painduvatest okstest onnid, mis paiknevad kuivanud jõesängides ja nõgudes, kuid ainult seal kus on läheduses vett. Busmanilapsed õpivad juba väga varakult kuidas ise vett hankida, vibu käsitseda ja ulukit jälitada. Busmanid on sõbralik ja töökas rahvas, neil on omad kombed, seadused, laulud ja tantsud
2. KATSETATUD MATERJALID Kasutatud materjalide loetelu: Kipsplaat Tsementfibroliitplaat (TEP-plaat) Graniit Keraamiline tellis 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Kaal – proovikehade massi määramiseks Joonlaud ja nihik – proovikehade mõõtmiseks, et arvutada keha maht Vbr. Mõõtmistulemus antakse proovikeha külje kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsus 0,5 mm. Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees Sulatatud parafiin – poorse materjali katmiseks, et sulgeda materjali poorid 4. KATSEMETOODIKA Korrapärase kujuga keha tiheduse määramiseks oli vaja leida keha maht. Mahu arvutamiseks võtsime kehalt kolm mõõtu igast küljest. Seejärel arvutasime iga külje kohta aritmeetiline keskmine mõõtmistulemusest ja leidsime kehade ruumalad. Kuna ehitusmaterjalide tihedus
Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub.
Praktiline elektroonika I Analoogskeemid Veljo Sinivee [email protected] Kondensaatorid · Kondensaator on nagu veeanum kogub elektrone.Erinevalt veepurgist on tühjas kondes alati elektrone · Juhib vahelduvvoolu, alalispingele lõpmatu takistus (v.a. laadimisel). Miks? · Polaarsed, mittepolaarsed ja unipolaarsed konded · Max. pinge, töötemperatuur, ehitusest tulenevad omadused (induktiivsus, lekkevool jne). · Ühik Farad (Maa mahtuvus ca 700 nF). Skeemil sümbol C · Kasutatakse pinge silumiseks toiteallikates (vihmaveetünn) ; viidete tekitamiseks; filtrites;
Tänapäeval oleks raske ette kujutada elu ilma soojusmasinateta, mis aitavad inimesel luua ühiskonda. 1 Sisepõlemismootor Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma
1. kMis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Pidevate protsesside korral toimud toote sisse- ja väljavool pidevalt (kogu aeg). Perioodiliste protsesside korral toimub toote sisse- ja välja vool mingi kindla aja jooksul. 2. Mis eristab statsionaarseid protsesse mittestatsionaarsetest? Statsionaarsed protsessid on ajas muutumatud. Mittestatsionaarsed protsessid on ajas muutuvad, nt: veeanum kraaniga, algul voolab vett kiiresti, kui anum hakkab tühjenema väheneb vee voolamise kiirus. 3. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid / massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1oluline protsessi tulemuse näitaja.
Vastus: 590 ja 310 (900 + 280 = 1180 : 2 = 590 üks osa; 590 280 = 310 teine osa K: 59 + 31 = 90 ja 59 31 = 28) 279. Jaota sirgnurk kaheks osaks nii, et üks oleks teisest 4 korda suurem. Vastus: 1440 ja 360 ( 1800 : 5 = 360; 360 x 4 = 1440; üks on 1 osa, teine 4 osa, kokku 5 osa ja seepärast jagatud 5 ga, mitte 4- ga) 280. Aafrika naine kannab oma pea peal 6 kg raskust. See on pooleldi täis veeanum. Vesi kaalub 4 kg. Kui palju oleks kaalunud täis veeanum? Vastus: 10 kg ( 6 4 = 2 kg tühi anum; 4 kg pool vett; 2 x 4 = 8 kg kogu vesi + 2 kg tühi anum = 10 kg kokku) 281. Kirjuta 3 kahekohalist arvu, mille üheliste number moodustab kolmandiku kümneliste numbrist. Vastus: 13, 26, 39 282. Teet seisab kehalise kasvatuse tunnis rivis 13.-ndana, tagantpoolt lugedes on ta 9. Mitu last seisab rivis? Vastus: 21
Jumalakujud on riietatud, neid koheldakse nagu jumalatele kohane. Vastava pühitsusrituaali läbi teinud kujud muutuvad elavateks ja nad näevad ka inimeste maailma Darsan. Jumalakujusid kantakse mööda linna ringi. Prasad templi juurde kuulub ka köök. Pärast jumalateenistusi saab seal alati süüa pühitsetud toitu. Toidu puhul on tegemist valdavalt taimetoiduga. Hindu kodualtar kuju/pilt, kell, küünal/tuli, lõhnapirrud (jumalatele meeldib hea lõhn), veeanum ja lusikas (sealt saab anniks tuua), kum kum pulber/pasta (sellega saab iseennast õnnistada), prasad (pühitsetud toit). Sansaara ,,reis", igitiirlemine; see ulatub upanisaadide aega 800-600 e.m.a. aatman/brahman hing, substants, inimese muutumatu ise. Selle üleinimlikuks vasteks on maailmahing. Eesmärk on taassündide ahelast vabanemine. Inimesi hoiab taassünniahelas karmaseadus, teovilja seadus (karma tegu; karmaphala). Tuleb käituda vastavalt oma seisusele, vanusele,
annaabi.ee 
