Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Vee kareduse määramine - sarnased materjalid

karedus, vtriloon, ligikaudne, moodustumise, 100ml, ldkaredus, kantud, kraanivesi, filtrimine, kadus, keeta, kooniline, kolvid, soolhape, bacl2, lehter, puhverlahus, vhcl, filterpaber
thumbnail
3
doc

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

Laboratoorne töö 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk,

Anorgaaniline keemia
323 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Töö ülesanne. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine, Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine, katlakivi moodustumise uurimine, vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine. Töö eesmärk. · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Sissejuhatus. Karedus on põhjustatud Ca2+ ja/või Mg2+ ning HCO3- ja/või CO32- ioonide sisaldumisest vees. Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ ioonide summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). Üldkareduse määramine toimub nn kompleksonomeetrilise tiitrimise teel. Tiitritakse etüleendiamiintetraetaanhappe (EDTA) dinaatriumisoola ehk triloon-B lahusega. Indikaatorina kasutatakse kromogeenmusta ET-00 (eriokroom-must T), mis moodustab Ca2+ ja Mg2+

Anorgaaniline keemia
95 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

Koonilisse kolbi pipeteeriti 100 ml vett, lisati 5 ml puhverlahust ning ~0,1 g indikaatorit ET-00, saadi lilla lahus. Bürett täideti 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitriti, kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima lahuse sinine värvus. Seda korrati, kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B koguste erinevus ei ole suurem kui 0,1-0,15 ml Vee üldkaredus määrati valemiga Katlakivi moodustumise uurimine 1. Kõigepealt pipeteeriti kahte koonilisse kolbi 100 ml vett ning kuumutati keemiseni. Ühes kolvis määrati HCO3- ioonide sisaldus, teises Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisaldus. 2. Kolme kolbi pipeteeriti 100 ml vett, mida keedeti 15-20 minutit. Ühes kolvis määrati määrati HCO3- ioonide sisaldus, teises Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisaldus, kolmandas kolvis

Anorgaaniline keemia
129 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

Laboratoorne töö 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega Katlakivi moodustumise uurimine Kareduse kõrvaldamine Na-kationiidfiltriga Vees sisalduva iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töövahendid: Suurem kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. Kasutatud ained: 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl

Anorgaaniline keemia
67 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Vee karedus

VEE KAREDUS LOODUSLIK VESI Looduslik vesi ei ole kunagi päris puhas, vees on lahustunud erinevaid aineid: • Gaasid (O₂, CO₂, N₂ jt.) • Soolaioonid (peamiselt Ca ja Mg) Kõige puhtam looduslik vesi on vihmavesi. VEE KAREDUS Vee muudavad karedaks lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad, mis on rasklahustuvad ühendid. Karedas vees seep ei vahuta ning ei pese hästi. VEE KAREDUSE KAHJULIKKUS Vee karedus on kahjulik, sest kareda vee kuumutamisel tekib keedunõu põhja katlakivi kiht, mis halvendab soojusjuhtivust ning tekitab ummistusi. KATLAKIVI Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO₃)₂ ja Mg(HCO₃)₂ tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustumatud karbonaadid CaCO₃ ja MgCO₃, mis ongi katlakivi põhikoostisained. VEE PEHMENDAMINE Et vähendada vee kareduse kahjulikku toimet, tuleb vett pehmendada ehk

Orgaaniline keemia i
10 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

ioonidega filtrist. Loputasin pipette 2 korda selle pehmendatud (filtreeritud) veega. Pipeteerisin 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ja väike lusikatäis indikaatorit ET-00. Seasin töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega. Tiitrimine polnud vajalik sest värvus kohe muutus siniseks. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Karbonaatse kareduse määramine Karbonaatne karedus on põhjustatud vees sisalduvatest HCO3- ja CO32- ioonidest. Soolhappega tiitrimisel reageerivad vesinikkarbonaatioonid soolhappega. . Teades reaktsiooniks kulunud soolhappe mahtu VHCl ning molaarset kontsentratsiooni CM,HCl saab siit leida HCO3- moolide arvu ning teades reaktsiooniks võetud vee mahtu Vvesi , ka vesinikkarbonaatioonide molaarse kontsentratsiooni vees. HCO3- ioonide kontsentratsiooni arvutamine Kus VHCl on tiitrimiseks kulunud soolhappe maht [cm3]

Keemia ja materjaliõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jääb püsima viimase tilga lisamisel. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala. 4. Pesin koonilise kolvi hoolikalt kraaniveega ja loputasin destilleeritud veega. Kordasin tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületanud 0,10...0,15 mL. B ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. Pipteerisin destileeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100mL uuritavat vett, lisasin 5mL puhverlahust ning natukene indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. 2. Seadsin töökorda büretti 0,025M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni jäi püima sinine värvus. 3. Kordasin tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B ruumalade erinevus ei ületanud 0,1 mL. Katse andmed 100ml=H2O Katse A1. HCL=2,5ml 2. HCL=2,5ml Katse B 1. 7,4ml triloon-b 2 7,5ml triloon-b Arvutused A 1. HCO3− ioonide kontsentratsioon

Keemia ja materjaliõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

Katse C osa arvutused: 1) Arvutan pehmendatud vee üldkareduse ehk jääk-üldkareduse: V Triloon−B ×C M ,Triloon−B ×1000 JÜK = V Uuritav vesi ×1 0,15 cm3 ×0,005 M × 1000mol mmol JÜK = 3 =0,0075 100 cm × 1mol dm 3 Kokkuvõte Vee pehmendamisest Na-kationiitfilriga on kasu. Vee karedus langes oluliselt, kuid filter eemaldas ainult kaltsiumi ioonid. Pärast ET-00 lisamist muutus pehmendatud vesi koheselt siniseks. Üliväikese koguse triloon-B lisamisel süvenes sinine värv veelgi.

Keemia
25 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

Vvesi ­ tiitrimiseks võetud kraanivee kogus = 100cm3 ( ) mol 2,36 cm 3 0,1 3 1000( mmol) dm mmol C mM , HCO - = = 2,36 3 3 ( ) 100 cm 1( mol ) 3 dm · Arvutada karbonaatne karedus kasutades järgmist reaktsiooni võrrandit: C mM , HCO - mmol KK : 3 ; 3 2 dm mmol 2,36 dm 3 mmol KK : = 1,18 3 2 dm B Üldkareduse määramine. · Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100cm3 uuritavat vett.

Keemia ja materjaliõpetus
25 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö ülesanne Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine lahusest. Töö eesmärk · Vee loodusliku kareduse määramine tiitrimisega. · Katlakivi moodustumise uurimine · Kareduse kõrvaldamine Na-katioonfiltiga · Vees sisalduvad SO42- - iooni konsentratsiooni ligikaudne määramine Töövahendid Laboritehnika · 500ml kooniline kolb · 250ml koonilised kolvid · 100ml pipett · 25ml büretid · 25ml mõõtesilidnder · Lehter · Klaaspulk · Filterpaber · Katseklaaside komplekt · Na-katioonfilter · Elektripliit · Etalonlahuste komplekt Ained · 0.025M HCl lahus · 0.025M ja 0.005M trioon-B lahus · Puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O) · Indikaatorid metüülpunane (mp) ja metüüloranz (mo) · Kromogeenmust ET-00 · 10% BaCl2 lahus · ~0.5M HCl lahus Töö käik

Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

Määrata pehmendatud vee üldkaredus ja hinnata filtri efektiivsust. Selleks : 1. pipeteerida 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB! Eelnevalt loputada pipett paar korda vähese koguse pehmendatud veega), lisada _5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. 2. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis B sinise värvuseni. Katse andmed: Kui lisasin pehmendatud veele indikaatori, siis lahus läks kohe siniseks ehk karedus on 0 Kokkuvõtteks Praktilise töö ülesandeks oli vee kareduse mõõtmine. Kraani vee kareduseks sain 1,25mol/dm³. Pehme vee kareduseks tuli 0, seega filter töötas väga hästi.

Keemia ja materjaliõpetus
88 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vee karedus

Valga Gümnaasium 10B Hanna-Liina Koort VEE KAREDUS Referaat Valga 2007 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Vee karedus.......................................................................................................................................4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine......................................................................................................5 Eristatakse viit kareduse liiki..............................................................................................5 Vee karedust mõõdetakase ...............................................

Keemia
56 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Laboratoorne töö - vee mööduva kareduse määramine

LABORATOORNE TÖÖ Nr.3 Teema:Vee mööduva kareduse määramine Töö vahendid: HCl, triloon B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH4OH), indikaatorid metüüloranz, kroomgeenmust ET-00, bürett, pipett, koonilised kolvid, mõõtsilinder, statiiv. Neutralisatsioonimeetodi üheks tähtsamaks rakendusalaks on vee kareduse määramine. Loodusliku vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsooladest: Ca(HCO3)2; Mg(HCO3)2; CaSO4; MgSO4; CaCl2; MgCl2; CaSiO3. Peale soolade sisaldab looduslik vesi veel kolloidaalselt lahustunud ränihapet, orgaanilisi kolloide ja vees lahustunud gaase: CO2; O2 ja N2. Karedust väljendatakse katlakivi tekitajate Ca ja Mg ­ soolade sisaldusega mg-ekvivalentides ühe liitri (cm3) kohta. Vee üldkaredus jaotub mööduvaks ja püsivaks kareduseks.

Keemia
28 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Vee karedus

Vee karedus Vee karedus Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus 2 Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid (Ca2+ ja Mg2+). Peale nende tekitavad karedust ka teised katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Vee kareduse liigid Eristatakse kolme kareduse liiki: 1. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO-3) ja karbonaadid (CO2- 3) mis sadenevad vee keetmisel lahustumatu CaCO3-na välja. 2. Püsiv (mittekarbonaatne) karedus. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid (Cl-) ja

Keemia
56 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kraanivee kareduse määramine tiitrimise teel

Aim Determination of total and carbonate hardness of tap water using titration technique. Eliminating total hardness with a Na+ ion-exchange softener. Reagents 0.1 M hydrochloric acid, 0,025 M and 0,005M trilon-B solution, buffer solution (NH4Cl + NH3∙H2O), indicators methyl red (mr) or methyl orange (mo) and chromogen black ET-00. Apparatus Conical flasks (250 ml, 500 ml), measuring cylinder (25 cm 3), burette (25 cm3), pipettes (100 cm3). Experimental Procedure A Determination of carbonate hardness 1. Rinse the 100 cm3 pipette 2...3 times with a small amount of the test water. Wash the conical flask with distilled water. Pipette 100 cm 3 of the test water and transfer it into the conical flask, add 3...4 drops of indicator mo or mr. 2. Prepare the burette – remove any air bubbles from the nozzle and fill with 0.1 M hydrochloric acid till zero (The lower meniscus has to coincide with the scales 0-notation). 3. Titrate with a 0.1 M hydrochloric acid solution, while swi

Keemia ja materjaliõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Vee karedus

Vee karedus Anete Samelselg, Hans Jüris, Kirti Räni, Karin Köösel, Liisi Liivik Kuusalu Keskkool 10. klass, 2015 Mis on vee karedus? Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Karedas vees seep ei vahuta ja moodustab rasklahustuvaid sooli. Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme. Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel , aga vaid kuni 170 CaCO3 mg/l. Vee kareduse liigid: Eristatakse kolme kareduse liiki: MÖÖDUV(karbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid ja karbonaadid, mis sadenevad vee keetmisel. PÜSIV(mittekarbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg

Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Vee karedus

Vee karedus Eestis on joogivesi enamasti kare ­ elame paesel pinnal ning see sama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee. Looduslik vesi võib sisaldada lahutsunud kaltsiumi- ja magneesiumisooli. Niisugust vett, mis sildaldab märgatavas kogues Ca(2pluss) ja Mg(2pluss) - ioone, nimetatakse karedaks veeks.Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete hulgast. Peale magneesium- ja kaltsiumisoolade tekitavad karedust ka teised polüvalentsed katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi, üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega ja väga kare on merevesi.

Keemia
79 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vee karedus

Vee karedus Looduslik vesi võib sisaldada lahustunud kaltsiumi-ja magneesiumisooli. Sellist vett nimetatakse karedaks veeks. Kareda veega on halb pesta, sest karedas vees seep ei vahuta.Eristatakse kahte tüüpi vee karedust: karbonaatset ehk mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jäävat karedust. Mööduv karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Karbonaatse kareduse kadumist (vee pehmenemist) iseloomustavad järgmised võrrandid (reaktsioon toimub vee keetmisel): · Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O · Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 Et vesinikkarbonaadid kuumutamisel lagunevad, väheneb vee karedus kuumutamisel,ent sellisel juhul tekib anuma põhja ja seintele sade- katlakivi

Keemia
40 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vee kareduse määramine, katlakivi moodustumise uurimine,

Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli kraanivee kareduse määramine tiitrimistega, katlakivi moodustumise uurimine, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga ning vees sisalduva iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: suur kolb vee hoidmiseks (500...750 mL), 250 mL koonilised kolvid tiitrimiseks, 100 mL pipett, 25 mL büretid, 25 mL mõõtesilinder, lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt iooni kontsentratsiooni määramiseks.

Anorgaaniline keemia
63 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Anorgaaniline keemia I protokoll - Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

Laboratoorne töö nr 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk: · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained: 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH 4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl 2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid: Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk,

Anorgaaniline keemia
257 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Invertaasi aktiivsuse määramine

Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia protokoll 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm / 121006YASB 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia protokoll Ensüümideks nimetatakse polüpeptiidilisi valke mille toimeks on tõsta reaktsioonikiirust ehk neid nimetatakse bioloogilisteks katalüsaatoriteks. Looduses on erinevaid ensüüme millel on oma süstemaatiline nimetus ja triviaalnimetus. Süstemaatilist nimetust saab ensüümidele ära määrata Ensüümi klassifikatsiooni järgi (Enzyme Classification). Süsteem leiutati aastal 1956 Rahvusvahelise Ensüümi Komissiooni (International Comission of Enzymes) poolt. Klassifikatsioonis määratakse ära missuguse ensüümiga on tegemist ja millega too reageerib. Ensüümi klassifikatsioonis on kuus peamist rühma millel on oma nimetus olemas: 1) Oksüreduktaasid mille funktsiooniks on redoksreaktsioonid ehk elektronide üle

Biokeemia
27 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Vee kareduse määramine tiitrimisega ja Ioonide kontsentratsiooni määramine

büretid (3), 25 ml mõõtsilinder, filterpaber, Na-kationiitfilter, etalonlahuste komlekt , elektripliit, Kasutatud ained: 0,025M HCl; 0,005M ja 0,025M triloon-B lahus; metüülpunane (mp) ja kromogeenmust (ET-00) indikaatoritena, 10% NaCl2 lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3*H2O),ca 0,5M HCl lahus nende nõude pesemiseks, milles vett keedeti ( katlakivi eemaldamiseks). Katsed: 1)HCO3(-) iooni sisalduse ehk karbonaatse kareduse määramine Loputasin 100ml pipeti kaks korda uuritava veega (ehk külma kraaniveega), koonilised kolvid loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin 250ml koonilisse kolbi 100 ml kraanivett, lisasin 3 tilka metüülpunast. Tiitrisin 0,025M HCl lahusega (HCO3 ioonid reageerivad HCl-ga, HCO3(-) seob prootoni H+) vett kolvis pidevalt segades (loksutades), alguses oli lahus kollane, soolhappelahust lisades muutus see oransiks- üleminekuvärvus. Kui lahus oli muutunud oransiks hakkasin

Keemia
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga.

B – CM(triloon-B) = 0,025M V(H2O) = 100cm³ V(triloon-B) = 9,50cm³ C – CM(triloon-B) = 0,005M V(Triloon-B) = 0cm³ V(H2O) = 100cm³ 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs A: a) HCO−3 ioonide kontsentratsioon CmM(HCO3) = [V(HCl)*CM(HCl)*1000mmol]/[V(H2O)*1] CmM(HCO3) = (2,60cm³*0,1M*1000mmol)/(100cm³*1mol) = 2,60mmol/dm³ Vasts: HCO-3 ioonide kontsentratsioon on 2,60mmol/dm³ b) Karbonaatne kareduse KK = CmM(HCO3)/2 KK= 2,60/2 = 1,30 mmol/dm³ Vastus: Vee karbonaatne karedus on 1,30mmol/dm³ B: a) Üldkareduse arvutamine ÜK = [V(triloon−B) ∗ CM(triloon−B)∗ 1000]/ [V(H2O) ∗ 1] ÜK = (9,50cm³*0,025M*1000mmol)/(100cm³*1mol) = 2,375 mmol/dm³ Vastus: Vee üldkaredus on 2,375mmol/dm³ ja tabeli põhjal on tegemist mõõdukalt kareda veega. C: a) Pehmendatud vee üldkaredus ehk jääk-üldkaredus JÜK = [V(triloon−B) ∗ CM(triloon−B)∗ 1000]/ [ V(H2O) ∗ 1] JÜK = 0 Vastus: Vee jääk-üldkaredus puudus 6. Kokkuvõte

Keemia ja materjaliõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Saaremaa Vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga.

ÜK=(11,03cm³ x 0,025mol/dm³ x 1000mmol)/(100cm³ x 1mol)= 2,76 mmol/dm³ C Leian jääk-üldkareduse: JÜK= ( 0cm³ x 0,005mol/dm³ x 1000mmol)/(100cm³ x 1mol) = 0 mmol/dm³ 6. Kokkuvõte ja järeldused Praktilise töö eesmärgiks oli uurida Saaremaa Vee kraanivee üldkaredust, karbonaatset karedust ning leida, kui efektiivne on Na-kationiitfilter uuritava vee pehmendamisel. Karbonaatse kareduse leidmiseks tiitrisin uuritavat vett 0,1 M HCl lahusega. Uuritud vee karbonaatne karedus oli 2,51 mmol/dm³. Üldkareduse leidmiseks tiitrisin vett 0,025 M Triloon-B lahusega. Üldkareduseks sain 2,76 mmol/dm³. Seega võib järeldada, et Saaremaa Vesi on mõõdukalt kare vesi. Peale Na- kationiitfiltri kasutamist oli jääk-üldkaredus 0. Seda järeldasin sellest, et lahus muutus kohe peale indikaatori ET-00 lisamist siniseks. Järelikult oli Na-kationiitfilter uuritava vee pehmendamisel väga tõhus, sest selle abil muutsin ma mõõdukalt kareda vee eriti pehmeks veeks.

Keemia
7 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Lahuste kolligatiivsed omadused

kristalli tekke tähelepanekus. 2 TÖÖ 9 – LAHUSTE MOLAARNE KONTSENTRATSIOON JA SELLE MÄÄRAMINE 2.1 KATSE 1 – NAATRIUMHÜDROKSIIDI LAHUSE MOLAARSE KONTSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Töö eesmärk: Leida NaOH lahuse molaarne kontsentratsioon HCl titeerimise abil. Töö vahendid: Naatrium hüdroksiid, keeduklaas, mõõtekolb, kooniline kolb, destilleeritud vesi, metüülpunane, vesinikkloriidhape, bürett, lehter. Töö käik: Tahkest naatriumhüdroksiidist kaaluti 100ml mahuga keeduklaasi nii palju ainet, kui vajatakse 250 ml 0,1 molaarse lahuse valmistamiseks. Naatriumhüdroksiidi kaalutis lahustati ca 50 ml destilleeritud vees ja jahtunult kallati saadud lahus 0,25 ml mahuga mõõtekolbi. Lahus lahjendati mõõtejooneni, suleti kolb korgiga ja loksutatu lahus hoolega läbi. Lahusest pipeteeriti 25 ml koonilisse kolbi ja lisati sellesse umbes sama palju destilleeritud vett ning indikaatorina 2-3 tilka metüülpunast

Anorgaaniline keemia
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Laboratoornetöö nr 3

Lõpetada tiirimine koheselt, kui punane värvus jääb püsima. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht 0,05 täpsusega · Loputada kolb dest. Veega ja korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 Katseandmed: Katse arvutused 1) Arvutada ioonide konsentratsioon 2) Karbonaatne karedus KK: B) Üldkareduse määramine · Pipeteerida koonilisse kolbi 100 uuritavat vett. Lisada 5puhverlahust ning indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks · Seada bürett 0,025 M triloon-B lahusega töökorda, tiitrida kuni jääb püsima sinine värvus · Korrata tiitrimist kuni mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 Katseandmed: Katse arvutused 1) Üldkaredus Järeldus tabeli alusel: mõõdukalt kare vesi

Anorgaaniline keemia
117 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga

Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatavad ained:0.1M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranzˇ (mo) ja kromogeenmust ET-00. Vahendid: Suurem (500-750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm 3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. Seadsin töökorda büreti ning täitsin 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, ja segasin kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzˇi punaseks. Oluline oli lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilg

Keemia
1 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiirimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga.

YKI3030 Protokollide vormistamine Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiirimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500…750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na- kationiitfilter. Kasutatud ained 0.1M soolhape, 0.025M ja 0.005M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3*H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00 Töökäik Karbonaatse kareduse määramiseks loputasin pipeti uuritava veega ja koonilise kolbi destilleeritud veega. Pipeerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vet, lisasin 3 tilka indikaatorit mp. Seejärel täitsin büreti 0.1M soolhappelahusega nullini ja tiitrisin 0.1M soolhappelahusega kolvis olevat vett pidevalt segades. Kui vesi muutus punaseks lõpetasin tiitrimise ning lugesin skaalalt ku

Keemia ja materjaliõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga.

Vtriloon−B (tiitrimiseks kulunud triloon-B maht)= 9,775cm3= 0,0097dm3 CM,triloon−B (triloon-B molaarne kontsentratsioon)= 0,025mol/dm3 Vtriloon−B’ (tiitrimiseks kulunud triloon-B maht)= 0dm3 (ei kulunud) CM,triloon−B’ (triloon-B molaarne kontsentratsioon)= 0,005mol/dm3 5. Katseandmete Leida HCO3- ioonide kontsentratsioon: töötlus ja tulemuste analüüs Leida karbonaatne karedus: Leida üldkaredus: Leida pehmendatud vee üldkaredus ehk jääk-üldkaredus: 6. Kokkuvõte või Laboratoorse töö ülesandeks vee kareduse määramine tiitrimisega ning järeldused selle kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Vee karbonaatseks kareduseks sain 1,15mmol/dm3 ning üldkareduseks 2,425mmol/dm3. Üldkareduse põhjal võib seda vett liigitada mõõdukalt karedaks, sest

Keemia ja materjaliõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kraanivee kareduse määramine tiitrimisega ja kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga.

Tiitrimiseks kulunud HCL mahtude erinevus jäi vahemiku 0,10.....0,15cm3, seega lugesin tiitrimise õnnestunuks. Arvutasin aritmeetilise keskmise (2,50+2,45)/2=2,475cm3. Tiitrimistulemuste keskmise põhjal arvutasin HCO3- ioonide kontsentratsiooni: CmM,HCO3-=(VHCl*CmM,HCl*1000mmol)/(Vvesi*1dm3*1mol)= (2,475cm3*0,1mol*1000mmol)/ (100cm3*1dm3*1mol)=2,475mmol/dm3 Karbonaatse kareduse arvutamine: KK:CmM,HCO3-/2=2,475mmol/dm3/2=1,238mmol/dm3 Vastus: karbonaatne karedus on 1,238mmol/dm3 B Üldkareduse määramine Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin kuskil 5cm3 puhverlahust ning noaotsatäis indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. Seada töökorda büreti 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima sinine värvus. Katse tulemuseks sain 7,05ml. Kordasin tiitrimist ja sain teise katse tulemuseks 7,00ml

Keemia ja materjaliõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

1 vee karedus

määratav tiitrimisel soolhappega metüüloranži juuresolekul: kare vesi 3 - 4,5 mmol/l väga kare vesi > 4,5 mmol/l Ca(HCO3)2 + 2HCl = CaCl2 + 2CO2 + 2H2O Vee mööduv karedus on 1 liitris vees lahustunud Ca ja Mg summaarne MÖÖDUVAST KAREDUSEST SAAB LAHTI: millimoolide hulk. 1. Vee keetmisega: Ca(HCO3)2 → CaCO3 + CO2 + H2O Reaktiivid: 0,1M HCl mõõtelahus, indikaator metüüloranž, uuritav vesi.

Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Happe ja aluse lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega.

Kasutatud ained: tundmatu kontsentratsiooniga HCl ja NaOH lahused, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töö käik • Soolhappe lahuse lahjendamine Tegin soolhappelahuse 5 kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin (pipetiga, mida olin eelnevalt lahusega kokku teinud, et lahuse konsentratsioon säiliks) 100 mL mõõtkolbi 20mL lahust, lisasin destilleeritud vett, kuni mõõtejooneni (ehk kuni mõõtekolbis oli 100mL täitunud). Mõõtekolbi sulgesin korgiga ning loksutasin, et aine seguneks destilleeritud veega. • Soolhappe lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 𝑚𝑜𝑙 Võtsin kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (0,1004 𝑑𝑚3 ) ja valasin selle büretti kuni mahuskaala 0-märgini. Mõõtsin pipeti abil koonilisse kolbi 10 mL HCl hapet ja lisasin 3 tilka fenoolftaleiini

Analüütiline keemia
22 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Keemia protokoll 4

Järeldused: Viga tuleneb ilmselt inimlikust mõõtmis veast (ei kaalutud täpselt 1g NaOH-d). Samuti on triitimine küllaltki ebatäpne, kuna lahuse värvi määramine, millal on õige hetk, on väga suhteline ja individuaalne. Seega võib meie katset õnnestunuks lugeda, kuna katseline tulemus erines sellest, mis vaja oli siiski küllaltki vähe. Katse 2: Vee kareduse määramine mahtananalüüsi abil. Töö eesmärk : Määrata kooli vee üldine ja mööduv karedus Reaktiivid: H2O, NH4Cl, NH3 · H2O puhverlahus, EDTA lahus, indikaator ET00, metüülpunane, HCl a) Üldkareduse määramine: Töö käik : Pipeteerida 100 cm3 vett keeduklaasi, lisada 5 cm3 NH4Cl, NH3 · H2O, pH 9,7, puhverlahust, väike kogus indikaatorit ET00 ja triitida 0,05 M EDTA lahusega aeglaselt kuni lahus muutub punasest värvusest siniseni. Arvutada üldkaredus triitimiseks kulunud EDTA lahuse ruumala kaudu (ühikutes mgmol dm-3 ehk mol · 10-3 dm-3) Katse andmed :

Anorgaaniline keemia
81 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun