Töö teoreetilised alused: dv F = s dx Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud (1) dv dx kus µ on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S-vaadeldava vedelikukihi pindala, ......-vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient, s.o. vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud risti voolusuunaga ja pinnaga S. Ft = 6rv Üksteise suhtes nihkuvate vedelikukihtide vastastikune mõju on tingitud vedeliku molekulidevahelistest jõududest, samad jõud takistavad ka keha liikumist teda märgavas vedelikus. Seega võib keha liikumist takistava jõu leida vedelikukihtide omavahelist nihkumist takistava sisehõõrdejõu kaudu. Korrapärase (kerakujulise) keha jaoks,
Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 15 OT STOKES`I MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku sisehõõrdeteguri määramine Klaasanum uuritava vedelikuga, kruvik, ajamõõtja, toatemperatuuril mõõtejoonlaud, areomeeter Töö teoreetilised alused: Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisel üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erivevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F =S (1) dx - sisehõõrsetegur S vaadeldava vedelikukihi pindala dv - vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient
Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 15 OT allkiri: STOKES´I MEETOD Töö eesmärk Töövahendid Vedeliku sisehõõrdeteguri Klaasanum uuritava määramine toatemperatuuril. vedelikuga, kruvik, ajamõõtja, mõõtejoonlaud, areomeeter. Töö teoreetilised alused Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F = S dx , (1) kus on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S- dv vaadeldava vedelikukihi pindala, dx - vedelikukihtide liikumise
Kehade pinnad on karedad, pindade kokkupuutel haakuvad konarused üksteise vahele ja takistavad liikumist. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele. Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad teineteisest ning takistab seega konaruste kokkupuutumist. Kehade liikumisel libisevad teineteise peal mitte kehade pinnad, vaid määrdekihid, sest määrdeks on tavaliselt vedelik (nt. õli, vesi jne). Hõõrdumine vedelikukihtide vahel on aga väiksem kui tahke keha pindade vahel. Sellist hõõrdejõu vähendamist kasutatakse näiteks suuskadel. Ka ümarate asjade hõõrdejõud on väiksem Tänan kuulamast!
selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane.[1] Voolu teele asetatud kehaga vahetult kokku puutuv gaasi või vedeliku kiht, nn piirikiht võib olla laminaarse vooluga või ka hõõrdumise tagajärjel pidurdunult turbulentne. Näiteks torus suureneb voolukiirus telje suunas ja saavutab oma maksimaalse väärtuse teljel. Vedeliku või gaasi laminaarset voolamist võib kujutleda paljude õhukeste vedelikukihtide libisemisena üksteise peal. Need kihid ei segune. Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus[1]. Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal. 3. Fotoefekti punapiir j apunapiiri määramise tingimus
Hõõrdejõu suurendamiseks puistatakse jääle liiva. Hõõrdejõu vähendamiseks lihvitakse kehade pindu. 3. Too kaks näidet vedelikhõõrdumisest kehade vahel igapäevaelus, looduses või tehnikas (kus esineb / millal tekib).4p a) kui põrand on värskelt vahatatud, siis inimene võib maha kukkuda. b) Suuskade määrimisel määrdega on võimalik panna suusk paremini libisema. Miks kasutatakse vedelikhõõrdumist tahkete pindade vahel? Sest hõõrdumine vedelikukihtide vahel on väiksem, kui tahkete pindade vahel. Millist hõõrdumise vähendamise võimalust kasutatakse näiteks kuullaagrites peale vedelikhõõrdumise? Veerehõõrdumine - kui keha ei libise, vaid veereb mööda teise keha pinda (kuullaagrid). Kas joonisel kujutatud olukord suurendab või vähendab hõõrdumist keskkonnas? 4p a)Liu laskmine veetorus b)Avatud langevari c)Sportauto kere disain d) Liiva puistamine teele …vähendab…………
ruumikoordinaatidest Voolu keskmine kiirus voolu keskmine kiirus on mahtkulu ja voolu ristlõikepindala suhe Vedeliku kulu vedeliku hulk mis läbib ajaühikus toru ristlõikepindala Voolamise pidevuse võrrand keskmise kiiruse ja voolu ristlõikepindala korrutis on konstant Laminaarne voolamine fluidiumi ühtlane voolamine, mille puhul vedelike kihid liiguvad üksteisega prallelselt ja ei toimu vedelikukihtide segunemist Turbulentne voolamine voolamine, kus vedeliku osakeste trajektoorid on kaootilised Bernoulli võrrandi energeetiline ja geomeetriline tõlgendus vedelikusamba kõrguse kaudu mõõdetud rõhk e surve võrdub erienergiaga. Kõigil bernoulli võrrandi liikmeil on pikkuse dimensioon, järelikult väljendab igaüks neist survet, ühtaaegu aga ka voolava vedeliku erienergiat. Kolm võrrandiliiget kokku annavad täissurve H ehk erienergia E
(hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. 5. Loetleda vedelike omadusi. Tihedus, erikaal, kokkusurutavus, soojuspaisumine, viskoossus. 6. Mis on viskoossus? Viskoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumiste teineteises suhtes ja see väljendub vedeliku sisehõõrde mõõduna. 7. Mis vahe on dünaamilisel ja kinemaatilisel viskoossusel? Dünaamiline viskoossus takistab vedelikukihtide nihkumist üksteise suhtes aga kinemaatiline viskoossus on sisemine takistus voolamisele raskusjõu mõjul. 8. Defineerida hüdrostaatilise rõhu mõiste. Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud Fp, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna mingi punkti A suhtes nim hüdrostaatiliseks rõhuks. 9
Sõltub ainult alg- ja lõppolekust. 8. Mis on elementaarosake? Elementaarosake on struktuurita või struktuuriga mikroosake, mis võtab kõigist füüsikalistest protsessidest osa jagamatu tervikuna. Tänapäeval tuntud üle 350 elementaarosakese. Footonid, Leptonid, Hadronid. 9. Vedelike omadused Kindel ruumala, puudub kuju, esinevad dünaamilised lähistruktuurid, sisestruktuuri väljendavad: viskoosus vedelikukihtide hõõrdumine, pindpinevus pinnakihi osakeste jõuväljad jäävad kompenseerimata, difusioon- vedelikumolekulide dünaamilisus.
kondenseerimisel saadav tumepruuni värvuse, spetsiifilise lõhna ning tavalistel temperatuuridel hästi voolav vedelik. Seda kasutatakse laevakütuse lisandina, katelde ja tööstusahjude kütteks. Õli eeliseks naftamasuudi ees on väiksem viskoosus ja suhteliselt väike väävlisisaldus. 14. Vedelkütused. Põlevate vedelike üldised omadused. Kasutamine. · Viskoossus on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Hangumistemperatuuriks nimetatakse niisugust temperatuuri, millest alates katseklaasiga 45 kraadise nurga alla kallutatud masuudi pind jääb 1 minutiks liikumatuks. Leekpunkti temperatuuriks nimetatakse vedelkütuse minimaalset temperatuuri, mille juures selle aurud segus õhuga leegi juurdeviimisel süttivad ning seejärel põlemine ka lakkab. Süttimistemperatuur on leekpunkti temperatuurist kõrgem temperatuur, mille juures
käitumist uurivad spetsiifilised teadusharud Gaasid - tihedus väike, mistõttu molekulidevahel. seosejõud nõrgad, molekulide liikumine korrapäratu, peaaegu vaba, täidavad ühtlaselt suvalise ruumi. Tahkised - tihedus suur, molekulide väike võnkumine ümber tasakaaluasendi Vedelikud - nende kahe vahepealsed, võnkumisele lisandub (tahkistega võrreldes) suht aeglane kulgliikumine. On kindla ruumalaga kuid kindel kuju puudub. viskoossus- väljendab vedelikukihtide hõõrdumist, kah temp tõustes pindpinevus - pinnakihi osakeste jõuväljad jäävad kompenseerimata (pinnakihi pot.en. suureneb ja see avaldab survet sisemassile) difusioon - väljendab vedelikumolekulide dünaamilisust. van der Waalsi jõud - neutraalsete molekulide vahel toimiv Ep = Eor + Eind + Edisp molekulide vastastoime pot.koguenergia = orientats.energia + indukts.energia + dispersioonienergiia Gaasiseadused - Funktsionaalsed seosed gaaside rõhu, temperatuuri,
Vedelas olekus aine ehk vedelik on voolav, võtab anuma kuju ja pole kokkusurutav. Nagu juba eespool öeldud, annab vedelik rõhku edasi igas suunas ühtviisi. Pindpinevus - pinnanähtusega, kus vedeliku pind käitub elastse kilena. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda. Sellest tingituna püüab vaba vedeliku pind võtta minimaalset suurust. Vedelike voolavust kirjeldab sisehõõre. See väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Põhjuseks on molekulidevahelised tõmbejõud ja molekulide üleminek erineva kiirusega liikuvate vedelikukihtide vahel. Vedelikel on veel üks omadus, mis seiseneb selles, et vedelik võib tungida peenikestesse torudesse, kapillaaridesse. Sellest ka nähtuse nimetus – kapillaarsus. Gaasides asuvad molekulid üksteisest kaugel, nii et nad pole praktiliselt vastastikmõjus. Molekulid saavad seetõttu vabalt liikuda, ainult aegajalt põrkudes
gaasi molkulide arv, R-universaalne gaasikonstant) Gaasi molaarruumala:V(m)=22,4 või V(m)=22,7 Osarõhkude seadus(Dalton):gaasisegu üldrõhk võrdub kõikide komponentide osarõhkude summaga Boyle´I-Mariotte´I seadus: n,T=const Gay-Lussac´I seadus: P,n=const Ühendatud gaasiseadus: (P1*V2)/T1=8P2*V2)/T2 VEDELIKUD: kindel ruumala, puudub kuju, puudub kaugstruktuur, üleminekuvorm gaasi ja tahkise vahel, lähistruktuurid on olemas, vedelike sisestruktuuri väljendavad: viskoossus- väljendab vedelikukihtide hõõrdumist; pindpinevus-pinnakihi osakeste jõuväljad jäävad kompenseerimata; difusioon-väljendab vedelikumolekulide dünaamilisust AMORFSED AINED: kristallivõre puudub, kuid omavad kindlat kuju(silikaatklaas, pigi, paljud org polumeerid) KRISTALLILINE OLEK: aineosakesed moodustavad korrapärase perioodilise kolmemõõtmelise struktuuri; kaugstruktuur, tavaliselt kristalsed ained polükristalsed (kuubiline, tetragonaalne, heksagonaalne, trigonaalne, rombiline,monokliinne
Peamised kasvuhooneefekti põhjustavad gaasid on: ➢ CO2 – süsinikdioksiid ehk süsihappegaas ➢ CH4 – metaan ➢ N2O – dilämmastikoksiid ehk naerugaas ➢ F-gaasid ehk fluoreeritud gaasid 39. Vedelike üldomadused. ➢ omandavad anuma kuju; ➢ ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; ➢ ei pruugi seguneda omavahel; ➢ on väga vähe kokkusurutavad. 40. Viskoossus. Dünaamilise ja kinemaatilise viskoossuse mõisted. Viskoossus- vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist (η(eeta), kg/ms ehk Pa.s; 1P (puaas) = 1 g/cm.s =0,1 Pa.s). Viskoossus = absoluutne viskoossus = dünaamiline viskoossus Dünaamilise viskoossusepöördväärtus on voolavus. Kinemaatiline viskoossusn (nüü): viskoossus jagatud vedeliku tihedusega v = η / ρ 41. Pindpinevus. Selle reguleerimise võimalused. 2
mikroskoopilist liikumist üksteise suhtes. Seletub peam. molekulaarjõududega. Nende toimel tõmbavad kiiresti liikuvad kihid aeglasemalt liikuvaid kihte kaasa ja kaotavad niiviisi oma liikumisenergiat. 6.Laminaarne voolamine Viskoose vedeliku (gaasi) korrapärane voolamine, mille puhul vedelikukihid ei segune üksteisega. Turbulentne voolamine Vedeliku (või gaasi) voolamine, mida isel. vedelikuosakeste Korrapäratu liikumine ja vedelikukihtide intensiivne segunemine. T.v-se korral pulseerivad vedeliku kiirus ja rõhk igas punktis kaootiliselt. 7.Laine kiirus ja energia . µ : (, ) , . . , . , (3.11) (3.24, . , , (. (1.29)) . m , - . . . , , , (3.23), . , . . , ,
veeauru sisaldus temperatuuril t2 g m-3) x 100 = .... % 37. Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis kui veeauru rõhk ületab küllastatud veeauru rõhu. 38. Üldiselt vedelike omadused on järgmised: - omandavad anuma kuju; - ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; - ei pruugi seguneda omavahel; - on väga vähe kokkusurutavad. Temp tõstes molekulide soojusliikumine intensiivistub. 39. Viskoossus- vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist (, kg / m s). Väheneb to kasvuga. Osakeste vaelised jõud. Määratakse nii et lastakse vedelik läbi väikese ava. 40.Pindpinevus on vedeliku võime hoida endas sisalduvaid osakesi koos.=mg/d. 41. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 42. Vesi: vedel 0-100oC. Tihedus 1 g/cm3 (4oC), jää 0,9. Looduslik vesi sisaldab alati lisandeid nt ookeanivesi soolasid kuni 4%
Rõhu kastepunkt temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu korral moodustub kondensaat. Vedelikud ained, mis omandavad raskusjõu mõjjul voolavuse. Voolavus vedelike omadus muuta oma väliskuju, tingitud pidevast molekulide ümberpaiknemisest soojusliikumise tagajärjel. Vedelike omadused: · Võtavad anuma kuju, · Ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt, · Ei pruugi seguneda omavahel, · Väga vähe kokkusurutavad. Viskoossus vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist. Väheneb temperatuuri kasvuga. Mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini vedelik voolab. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Märguvad pinnad hüdrofiilsed pinnad (silikaadid, sulfaadid, metallioksiidid ja hüdroksiidid) <90º Mittemärguvad pinnad hüdrofoobsed pinnad (metallid) >90º
Muutub ülivoolavaks, materjale läbivaks Sellega ekstraheeritakse kohviubadest välja kofeiin. Odav ja kergesti puhastatav Mittetoksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust; Keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht 1. Vedelike üldomadused. omandavad anuma kuju; ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; ei pruugi seguneda omavahel; on väga vähe kokkusurutavad 1. Viskoossus Vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist (eeta), kg/m*s). Väheneb t° kasvuga. Erijuht: vedelikus võib toimuda reaktsioon (polümeriseerumine). Viskoossus takistust voolamisel st. mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini voolab, mida suurem seda aeglasemalt vedelik voolab Viskoossus määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava 1. Pindpinevus
Rasked kütteõlid on ruumitemperatuuril (ca 20 °C) viskoossed vedelikud. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus, siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. Kütteõlide kasutamisel tuleb arvestada teisigi põlevatele vedelikele iseloomulikke omadu- si, nt hangumistemperatuur, leekpunkti temperatuur, süttimistemperatuur jne. Viskoossus (sisehõõrdumine) on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Praktikas on kasutusel kinemaatiline viskoossus , mida mõõdetakse ühikutes m2/s või stooks (1 St = 104 m2/s)ja suhteline viskoossus E, mida mõõdetakse tingkraadides (°E). Seos kinemaatilise viskoossuse ja suhtelise viskoossuse vahel: Hangumistemperatuuriks loetakse tinglikult niisugust temperatuuri, millest alates katseklaasiga 45-kraadise nurga alla kallutatud masuudi pind jääb 1 minuti kestel liikumatuks.
TURBULENTNE VOOLAMINE. REYNOLDSI ARV. STOKESI SEADUS. NEWTONI VALEM SUURTE KIIRUSTE JAOKS. Vedeliku- või gaasikihte saab üksteise suhtes liikuma panna kui tahes väikese jõu abil. Kuid niipea, kui üks vedeliku või gaasikiht hakkab teise suhtes liikuma lõpliku kiirusega, tekivad nende kokkupuutepinnal tangentsiaaljõud, mis takistavad kihtide liikumist teineteise suhtes. Neid jõude nimetatakse sisehõõrdejõududeks. Sisehõõrdejõud on seda suuremad, mida suurem on vedelikukihtide liikumise kiirus üksteise suhtes. Selle seose selgitamiseks vaatleme järgmist katset. Viskoossus: on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Viskoossuse suurenemine näitab voolavuse ja vedeldielektriku immutusvõime vähenemist. Laminaarne voolamine (lad. lamina - leht, plaat, lame) on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane.
Ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt Ei pruugi seguneda omavahel Vähe kokkusurutavad, molekule pole võimalik kokku suruda Molekulide kaugused aines on võrreldavad molekulide mõõtmetega Eristatav nn lähistruktuur – korrapärane ehitusega molekulirühmad Temperatuur tõuseb, soojusliikumine intensiivistub 46. Viskoossus. Viskoossus – vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud kehade liikumist. Väheneb temperatuuri kasvuga. Viskoossuseks nim takistust voolamisel st mida väiksem, seda kiiremini voolab, mida suurem seda aeglasemalt. Määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava. 47. Pindpinevus. Pindpinevus – energiahulk, mis on vajalik pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra.
Vedelikus on molekulide vaba liikumine molekulidevaheliste jõudude tõttu takistatud, kuid need jõud on nõrgad. Vedelikud omandavad raskusjõu mõjul voolavuse. Voolavus - vedelike omadus muuta oma väliskuju (võtta anuma kuju), tingitud pidevast molekulide ümberpaiknemisest soojusliikumise tagajärjel. Raskusjõu mõjul toimub molekulide suunatud liikumine. Viskoossus (dünaamiline viskoossus µ, kg/(m . s) ehk Pa . s; 1P [puaas] = 0,1 Pa . s) on vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist. Kui vedelik, mille dünaamiline viskoossus on 1 Pa·s, pannakse kahe paralleelse plaadi vahele ja ühte plaati nihutatakse jõuga 1Pa, liigub see plaat 1 sekundi jooksul sellise teepikkuse võrra, mis on võrdne vedelikukihi paksusega. Dünaamilise viskoossuse pöördväärtus on voolavus. Mida väiksem viskoossus, seda voolavam on vedelik. Viskoossus alaneb temperatuuri tõustes.
Tekkinud ühendite kiht, samuti väga õhuke, takistab hapniku tungimist metallisse, metallide kokkupuudet ja hoiab ära metalliosakeste kaasahaaramise libisemisel. Hõõrdepindade temperatuuri tõus üle teatud piiri, mille võib esile kutsuda kas libisemiskiiruse või survejõudude kasv, purustab õlikelme ning hõõrdumine ja kulumine suurenevad järsult. Igal õliliigil on oma kriitiline temperatuur, mille juures määrimisvõime kaob. Viskoossus Viskoossus on vedelike omadus takistada vedelikukihtide omavahelist liikumist välisjõudude toimel. Viskoossus on õli voolavuse mõõt antud temperatuuril. Viskoosne õli voolab aeglaselt ja väikese viskoossusega õli voolab kiiresti. Viskoossus on tihedalt seotud õli määrimisvõimega ning on üks näitaja, mille järgi saab otsustada õli kasutuskõlblikkuse üle. Suure viskoossusega õlid moodustavad hõõrdepindadel väga tugeva õlikelme, kuid samal ajal põhjustavad nad energiakulu suurenemise masina liikumapanekuks ja kasuteguri languse
Tekkinud ühendite kiht, samuti väga õhuke, takistab hapniku tungimist metallisse, metallide kokkupuudet ja hoiab ära metalliosakeste kaasahaaramise libisemisel. Hõõrdepindade temperatuuri tõus üle teatud piiri, mille võib esile kutsuda kas libisemiskiiruse või survejõudude kasv, purustab õlikelme ning hõõrdumine ja kulumine suurenevad järsult. Igal õliliigil on oma kriitiline temperatuur, mille juures määrimisvõime kaob. Viskoossus Viskoossus on vedelike omadus takistada vedelikukihtide omavahelist liikumist välisjõudude toimel. Viskoossus on õli voolavuse mõõt antud temperatuuril. Viskoosne õli voolab aeglaselt ja väikese viskoossusega õli voolab kiiresti. Viskoossus on tihedalt seotud õli määrimisvõimega ning on üks näitaja, mille järgi saab otsustada õli kasutuskõlblikkuse üle. Suure viskoossusega õlid moodustavad hõõrdepindadel väga tugeva õlikelme, kuid samal ajal põhjustavad nad energiakulu suurenemise masina liikumapanekuks ja kasuteguri languse
annaabi.ee 
