A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4 3)FD kuju komponentide
mittelahustuvuse korral faasid ja üleeutekt.sulami struktuuriosad? F.diagramm 4)Eutektikumi
tähistus.....sulamismuutuse skeem? C;L-(1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727) 5)Milles seisneb
martensiitmuutus?A->Fe(C)=M(C=0,8%);K12->K8 on vaja kiirelt jahutada
6)Alaeutektoidmalm,tardlahuseosad,nende tekkimistüüp?Alaeutektmalmid: 2,14%
b. eutektoidne teras c. eeleutektoidne teras d. eutektiline teras Küsimus 2 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Vali üks: a. samott b. grafiit c. magnesiit d. dinas Küsimus 3 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on eutektoid? Vali üks: a. tardunud faasist samaaegselt tekkinud faaside segu b. vedelfaasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid c. vedelfaasist samaaegselt tekkinud faaside segu d. tardunud faasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid Küsimus 4 Valmis Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Toorvase saamisel on lõppetapiks Vali üks: a. õhuga läbipuhumine konverteris b. särdamine c. elektrolüüs d. flotatsioon Küsimus 5 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus
Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response Feedback A. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel Score: 5/5 3. Tegemist on (Pb+Sb) eutektse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response Feedback A
b. sisendustüüpi tardlahusega c. keemilise ühendiga d. kahe komponendi kristallide mehaanilise seguga Score: 6/6 Küsimus 2 (5 points) Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel b. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel c. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel
Millise faasiga on tegemist? Student Response A. asendustüüpi tardlahusega B. sisendustüüpi tardlahusega C. keemilise ühendiga D. kahe komponendi kristallide mehaanilise seguga Score: 6/6 2. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response A. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 5/5 3. Tegemist on (Pb+Sb) eutektse sulamiga
A. asendustüüpi tardlahusega B. sisendustüüpi tardlahusega C. keemilise ühendiga D. kahe komponendi kristallide mehaanilise seguga Score: 6/6 2. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response A. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib
liiki kristallid. Millise faasiga on tegemist? Student Response A. asendustüüpi tardlahusega B. sisendustüüpi tardlahusega C. keemilise ühendiga D. kahe komponendi kristallide mehaanilise seguga Score: 6/6 2. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response A. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide
A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4
3.FD kuju komponentide mittelahustuvuse korral faasid ja
üleeutekt.sulami struktuuriosad? F.diagramm
4.Eutektikumi tähistus.....sulamismuutuse skeem? C;L-
(1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727)
5.Milles seisneb martensiitmuutus?A-
>Fe(C)=M(Cmax=Lähtefaasi A C-sisaldusega);K12->K8 on vaja
kiirelt jahutada
6.Alaeutektoidmalm,tardlahuseosad,nende tekkimistüüp?
Alaeutektmalmid: 2,14%
tekkimiseks? Vali üks: a. suur allajahtumisaste b. väike ülekuumutusaste c. suur ülekuumutusaste d. väike allajahtumisaste Küsimus 31 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst S lisand satub malmi põhiliselt Vali üks: a. maagi aherainest b. kütusest (koks) c. räbustist d. lubjakivist Küsimus 32 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mis on eutektikum? Vali üks: a. vedelfaasist samaaegselt tekkinud faaside segu b. vedelfaasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid c. tardunud faasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid d. tardunud faasist samaaegselt tekkinud faaside segu Küsimus 33 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mille poolest erineb tardlahus mehaanilisest segust ja keemilisest ühendist? Vali üks: a. tekib algkomponentidest erinev kristallvõre b. tekib eraldunud tardfaasidest eutektikum
8 b. 12 c. 10 d. 6 Question 2 (10 points) Milline neist on tahkkesendatud kuupvõre tähis? a. K12 b. H12 c. K8 d. T4 Question 3 (10 points) Võreelemendi kohta tulev aatomite arv lihtsas kuupvõre (K6)? a. 4 b. 3 c. 2 d. 1 Question 4 (10 points) Mis on eutektoid? a. Mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt tardfaasist eraldunud tardfaasid, muutus a->B+C b. mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt vedelfaasist eraldunud tardfaasid, muutus L->A+B c. Mehaaniline segu, kus sulami komponendid A ja B asetsevad eraldi teradena ja on tekkinud mingis jahtumise vahemikus lahustuvuse vähenedes või suurenedes d. On tardlahus, mille korral ühe komponendi aatomid sisenevad teise komponendi kristallivõresse Question 5 (10 points) Milles seisneb RAUA polümorfne muutus KUUMUTAMISEL temperatuurile 911 C? a. Kristallivõre K8 muutub H12 b
( <400°C). Retentsiooniaeg tR koosneb inertgaasi retentsiooniajast to s.o. ajast, mille jooksul komponendid liiguvad kandegaasis ja parandatud retentsiooniajast t' R , mille jooksul komponendid hoitakse kinni vedelfaasis. tR = to + t'R Identifitseerimiseks ei kasutata absoluutseid retentsiooniaegu, vaid suhtelisi, mis elimineerivad rea määramise parameetreid (aparatuur, kolonni mõõtmed, gaasi kiirus jt). Retentsiooniindeks sõltub vaid vedelfaasist ja kolonni temperatuurist. Laiade keemispiiridega segude lahutamisel kasutatakse kolonni temperatuuri lineaarset programmeerimist. Kolonni temperatuuri programmeerimisel kasutatakse lihtsustatud retentsiooniindeksit RIPT RI PT =100∗z+ 100∗ [ t R ( x )−t R ( z ) t R (z +1)−t R (z ) ] Aparatuuri ja metoodika vigu saab elimineerida, kui kasutada sisestandardit, mida lisatakse proovile kindel kaaluline hulk. Kui vaja, kasutatakse ka
Kasutaja ID: lrummel Katse: 1 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 22, 2006 Lõpetatud: oktoober 23, Kulutatud aeg: 1 tundi, 44 22:39 2006 00:23 min., 22 sek. Küsimus 1 (2 points) Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel b. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel c. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel
3 Katseseadme kirjeldus Laboratoorses kolonnis 1 (joonis1) siseläbimõõduga 98 mm on kaks sõelpõhitaldrikut: taldriku aukude läbimõõt d0 = 4 mm; taldriku paksus s = 4 mm; taldriku aukudega pinna osa vaba = 0,15; taldrikutevaheline kaugus H = 400 mm. Alumine taldrik on varustatud seadmega taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse H0 mõõtmiseks, kraaniga 2 proovi võtmiseks taldrikul olevast vedelfaasist ja diferentsiaalmanomeetriga 3 taldriku takistuse mõõtmiseks. Õhk antakse ventilaatoriga 4 kolonni alumisse ossa. Õhu kulu reguleeritakse siibriga 5 ja mõõdetakse õhukuluarvestiga 6. Ammoniaagi vesilahus pumbatakse mahutist 7 pumbaga 8 survepaaki, millest ta voolab isevoolu teel läbi rotameetri 10 kolonni niisutuseks. Kolonni niisutuse reguleerimine toimub kraaniga 11 ja mõõtmine rotameetriga, kasutades kalibreerimisgraafikuid. Kolonni läbinud
Total score: 90,8/100 = 90,8% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response A. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja
Title: mikrostruktuur tasakaaluolekus Started: Wednesday 27 October 2010 09:51 Submitted: Wednesday 27 October 2010 10:23 Time spent: 00:31:34 86,8333/100 = 86,8333% Total score adjusted Total score: by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response A. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib
2 1470 3 860 4 727 4' 727 sulami jahtumiskõvera üksikutes lõikudes. Vastus: Kuni punktini 1 toimub vedelfaasi kiire jahtumine. Ühest kaheni toimub vedelfaasist austenniidi kristalliseerumine (jahtumiskiirus aeglustub kuna kristalliseerumiseks on vaja energiat). Punktist 2 punktini 3 austeniidi kiire jahtumine, 3-st 4-ni eraldub austeniidist ferriit AF+A. 4-st 4'-ni on eutektoidmuutus. Ja sealt edasi on ainult ferriit ja perliit ning sulam jahtub kiiresti. 4. Joonistage antud sulami struktuuriskeem ja näidake selle struktuuriosad. Mis temperatuuril ja millisest faasist tekkivad sulami struktuuri näidatud struktuuriosad?
Katseseadme kirjeldus Laboratoorses kolonnis 1 (joonis1) siseläbimõõduga 98 mm on kaks sõelpõhitaldrikut: taldriku aukude läbimõõt d0 = 4 mm; taldriku paksus s = 4 mm; taldriku aukudega pinna osa vaba = 0,15; taldrikutevaheline kaugus H = 400 mm. Alumine taldrik on varustatud seadmega taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse H0 mõõtmiseks, kraaniga 2 proovi võtmiseks taldrikul olevast vedelfaasist ja diferentsiaalmanomeetriga 3 taldriku takistuse mõõtmiseks. Õhk antakse ventilaatoriga 4 kolonni alumisse ossa. Õhu kulu reguleeritakse siibriga 5 ja mõõdetakse õhukuluarvestiga 6. Ammoniaagi vesilahus pumbatakse mahutist 7 pumbaga 8 survepaaki, millest ta voolab isevoolu teel läbi rotameetri 10 kolonni niisutuseks. Kolonni niisutuse reguleerimine toimub kraaniga 11 ja mõõtmine rotameetriga, kasutades kalibreerimisgraafikuid. Kolonni läbinud
1. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response Feedback A. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist
Submitted: Monday 14 March 2011 06:33 Time spent: 00:17:48 Total 98/100 = 98% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 score: 1. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response Value Correct Answer A. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis 100% tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib
Katseseadme kirjeldus Laboratoorses kolonnis 1 (joonis 2) siseläbimõõduga 98 mm on kaks sõelpõhitaldrikut: taldriku aukude läbimõõt d0 = 4 mm; taldriku paksus s = 4 mm; taldriku aukudega pinna osa vaba = 0,15; taldrikutevaheline kaugus H = 400 mm. Alumine taldrik on varustatud seadmega taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse H0 mõõtmiseks, kraaniga 2 proovi võtmiseks taldrikul olevast vedelfaasist ja diferentsiaalmanomeetriga 3 taldriku takistuse mõõtmiseks. Õhk antakse ventilaatoriga 4 kolonni alumisse ossa. Õhu kulu reguleeritakse siibriga 5 ja mõõdetakse õhukuluarvestiga 6. Ammoniaagi vesilahus pumbatakse mahutist 7 pumbaga 8 survepaaki, millest ta voolab isevoolu teel läbi rotameetri 10 kolonni niisutuseks. Kolonni niisutuse reguleerimine toimub kraaniga 11 ja mõõtmine rotameetriga, kasutades kalibreerimisgraafikuid. Kolonni läbinud
sulami struktuuriosad.
4)eutektikumi tähistus ........ sulamis muutuse skeem, T , 0C.
L--> (A+T)Le (T=1147C). C%=4,3
Eutektikum (E) austeniidi ja tsementiidi segu, mida nim ledeburiidiks (Le).
(Le= A+T (kuni 727)
Le=F+T (alla 727))
5)Milles seisneb martensiitmuutus.
AFe(C)ül=M (C-sisaldus on võrdne lähteausteniidi C-sisaldusega); T=200-300C.
6)alaeutektoidmalm, terdlahuseosad, nende tekkimistüüp.
Alaeutektoidmalmid: 2,14
). : 10 Arvutage süsinikusisaldus terases, mille struktuur koosneb 87% P + 13% T" Kasutage vastuses üheliste ja kümnendike eraldamiseks koma (,) asemel punkti (.). : 11 Kui palju süsinikku võib maksimaalselt lahustuda austeniidis temperatuuril 800 oC (vt. Fe-Fe3C faasidiagrammi)? : 1. ca. 0,8 % 2. ca. 1% 3. ca. 1,6% 4. ca. 2.14% 12 Mis faasist tekib perliit alaeutektoidterases C-sisaldusega 0,5%? : 1. austeniidist 2. ferriidist 3. vedelfaasist 4. tsementiidist 13 Millised on üleeutektoidterase struktuuriosad toatemperatuuril? : 1. sekundaarne tsementiit 2. ferriit 3. ledeburiit 4. perliit 14 Teras sisaldab 0,4% C. Milline on perliidi suhteline kogus (%) selle terase struktuuris? : a. 0 % b. 25 % c. 50 % d. 75 % e. 100 % 15 Mis on malm? : 1. Raua ja süsiniku keemiline ühend 2. Raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alla 2.14%) 3
). Answer: 0.9 Question 11 Correct Mark 3,00 out of 3,00 Question text Kui palju süsinikku võib maksimaalselt lahustuda austeniidis temperatuuril 800 oC (vt. Fe- Fe3C faasidiagrammi)? Vali üks: 1. ca. 0,8 % 2. ca. 1% 3. ca. 1,6% 4. ca. 2.14% Question 12 Correct Mark 3,00 out of 3,00 Question text Mis faasist tekib perliit alaeutektoidterases C-sisaldusega 0,5%? Vali üks: 1. tsementiidist 2. vedelfaasist 3. ferriidist 4. austeniidist Question 13 Partially correct Mark 0,50 out of 2,00 Question text Millised on üleeutektoidterase struktuuriosad toatemperatuuril? Vali üks või enam: 1. perliit 2. sekundaarne tsementiit 3. ferriit 4. ledeburiit Question 14 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Teras sisaldab 0,4% C. Milline on perliidi suhteline kogus (%) selle terase struktuuris? Vali üks: a. 0 % b. 25 % c. 50 % d. 75 % e. 100 %
halogeenaatomeid. Laialt kasutatav detektor keskkonnaseire laborites, kuna võimaldab selektiivselt detekteerida halogeene sisaldavaid aineid. 23. Retentsiooniindeksid (milleks? kuidas?) Retsensiooniindeks (I) ehk Kovatsi indeks, tundmatu aine identifitseerimiseks (puudub tunnusaine) kasutatakse retsensiooniindekseid. Analüüdi retsensiooni võrreldakse n-alkaanide retsentsiooniga samas kolonnis ja samal temperatuuril. Retentsiooniindeks sõltub vaid vedelfaasist ja kolonni temperatuurist. Laiade keemispiiridega segude lahutamisel kasutatakse kolonni temperatuuri lineaarset programmeerimist. Siiski, ka väga efektiivse kapillaarkolonni puhul võivad mõnede ühendite retentsiooniindeksid kokku langeda ja sellepärast ei saa alati kindel olla identifitseerimise tulemustes. Sel juhul tuleks kasutada lisaks teistsuguse polaarsusega kolonni või ka massispektromeetria abi.
austeniidilagunemist. Selle tulemusena toatemperatuurile lähedastel temperatuuridel muutub austeniit C-ga üleküllastunud ferriidiks ehk martensiidiks. Fe-Fe 3C faasidiagramm Faasidiagrammilt selgub, et süsteemis esineb kolmefaasilist tasakaalu. 1. Peritektne tasakaal. Toimub temperatuuril 1495 °C. Ferriit koostisega H (0,1% C) on tasakaalus austeniidiga koostisega J (0,15%C) ja vedelfaasiga koostisega B (0,5% C). Kristalliseerumine algab vedelfaasist -ferriidi eraldumisega. See faas kaob struktuurist temperatuuril 1495 °C peritektmuutuse käigus: F H+L B- A J. Teraste struktuur ja omadused on määratud eelkõige muutusega madalamatel temperatuuridel, seetõttu on peritektmuutus vähemoluline. ( ülemine nurk) 2. Eutektne tasakaal. Toimub temperatuuril 1147 °C. Temperatuuri langedes vedelfaas L koostisega, mis vastab punktile C (C-sisaldus 4,13%), tardub eutektmuutuse tulemusena austeniidi ja tsementiidi seguks- ledeburiidiks (Le)
Sulamalm võib paljude mõjurite (jahtumiskiirus, keemiline koostis jt.) tõttu kristalliseeruda nii ebastabiilse (Fe-Fe3C) kui ka stabiilse (Fe-C) faasidiagrammi kohaselt. Esimesel juhul (lisandite puudumisel ning aeglasel jahtumisel) saame kristal- 28 - b) liseerumisel valgemalmi struktuuri. Nii saadud valgemalmi kasutatakse enamasti tempermalmi tootmiseks. Teisel juhul (Fe-C faasidiagrammi kohaselt) kristalliseerub grafiit räni olemasolul vahetult vedelfaasist ja nii saame vaba grafiidiga malmid. Rohkem kasutatavate malmiliikide (libleja ja keraja grafiidiga malmid, tempermalm) struktuuris on grafiit. Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeg jahtumine (valamine liivsavivormi) ja malmi suur ränisisaldus. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka struktuuri grafiiti. Malmvalandi jahtumiskiiruse suurenemine aga takistab grafiidi eraldumist mõjutab soodsalt tsementiidi (Fe3C) tekkimist.
arvutatakse’ Selektiivsus – parameeter, mis on seda suurem, mida erinevamad on kahe aine retensiooniajad ning mida kitsamad nende piigid; Selektiivsus määratakse lahutuskoefitsiendi R kaudu, kus ühesuguse retensiooniajaga ühendite lahutuskoefitsient võib olla eri kolonnidel erinev. t R 2−t R 1 R= W 1 /2 1+ W 1/ 2 2 Efektiivsus - kolonni iseloomustav suurus, mis sõltub piigi retensiooniajast ja laiusest; Sõltub vedelfaasist. Väljendab teoreetiliste taldrikute arv; Teoreetiliste taldrikute arv N - arvutatakse piigi retensioonija ja poollaiuse w(1/2) (piigi laius poolel kõrgusel) kaudu. N määratakse kolonni optimaalsetel tingimustel standardaine suhtes N=5.54x(tRi/w1/2)2 t Ri w1 2 ¿ ¿ N=5.54∗¿ Ainete lahutuvust, efektiivsust, selektiivsust ja mahtuvusfaktorit siduv valem.
(lahustajakomponent) säilitab oma kristallvõre, teise (lahustunud) komponendi aatomid paigutuvad lahustaja komponendi kristallvõresse. Tardlahuste korral metalseis sulameis, mille faasidiagrammil on mõlemal komponendil kaks polümorfset kuju ja kõrgetemperatuurne modifikatsioon annab piiramatu tardlahuse ning madalatemperatuurne modifikatsioon annab aga piiratud tardlahused ja (joonis 1.46a, lk 43), tekib primaarsel kristalliseerumisel vedelfaasist (L) piiramatu tardlahus (L) ning sekundaarsel ümberkristalliseerumisel tekib tardfaasist, olenevalt koostisest, kas ja tardlahuste kirstallide segu ( + ) või piiratud tardlahused ja () (). Asendustardlahus (lahustuva komponendi aatomid asendavad lahustajakomponendi aatomied). Lahustuvus võib asendustardlahuste korral olla piiratud või piiramatu. Näiteks kui komponent A (lahustaja) ja komponent B (lahustunud) moodustavad piiratud tardlahuse , siis
kristallivõre tühikutesse. Kahekomponentsete faasidiagrammide põhitüübid ja sulamite strukturid Piiramatu lahustuvus Piiratud lahustuvus ja eutektikumi tekkimine Piiratud lahustuvus ja peritektikumi tekkimine Mittelahustuvus Vedelas olekus lahustub enamik metalle üksteises piiramatult, moodustades ühtlase vedellahuse. Vedelfaasist tekkivad tardfaasid erinevad koostiselt vedelast lähtefaasist. Rauasüsinikusulamid (Fe-C sulamid) Faasid ja mehaanilised segud Fe-C sulamites Toatemperatuuril on kõikide rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit, kõrgemal temperatuuril (üle 727 °C) lisandub neile ka austeniit. Ferriit (F) - α-ferriit on tardlahus, mis moodustub süsinikuaatomite paigutumisel α-
omaduste oluline muutus. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nimetatakse siirdesoojuseks. Faasisiirde tagajärjel muutub aine struktuur. - sulamite kristalliseerumine; Vedelas olekus lahustub enamik metalle üksteises piiramatult, moodustades ühtlase vedellahuse. Ainult üksikud metallid, näiteks raud ja tina, vask ja tina, praktiliselt ei lahustu vedelas olekus, moodustades kaks erinevat vedelfaasi kihti. Sulamite üleminek vedelfaasist tahkesse toimub, nagu puhastel metallidelgi, teatud allajahutusastme korral, kui tardfaasi vaba energia (Gibbsi energia) on väiksem vedelfaasi vabast energiast. Kristalliseerumisprotsess kujutab endast kristallisatsioonikeskmete tekkimist ja nende järgnevat kasvu. Vedelfaasist tekkivad tardfaasid erinevad koostiselt vedelast lähtefaasist. Seetõttu on püsivate kristallisatsioonikeskmete tekkimiseks vaja koostise kõrvalekaldeid sulami keskmisest koostisest vedelfaasi mikromahtudes
eutektoidiks (sõnast eutektikum + kreekakeelsest lisandist eidos (välimus, kuju) - eutektikumikujuline), kui ta tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena. Praktiliselt aga ei esine üldse metalle, mis tardolekus teineteises absoluutselt ei lahustu. Seda juhtu võib vaadelda, kui lahustuvus on väga väike. Kahekomponentsete faasidiagrammide põhitüübid- JOONIS Sulamite kristallisatsioon Sulamite üleminek vedelfaasist tahkesse toimub nagu puhastel metallidelgi teatud allajahutusastme korral, kui tardfaasi vaba energia on väiksem vedelfaasi vabast energiast. Kristalliseerumine tähendab kristallisatsioonikeskmete tekkimist ja nende järgnevat kasvu. 3.Rauasüsinikusulamid (Fe-C sulamid) Faasid ja mehaanilised segud Fe-C sulamites. Raud moodustab süsinikuga mitmeid metalseid faase, näiteks piiratud tardlahuseid ja keemilisi ühendeid.
rA dC A -C A kontsentratsiooni muutmine) rikub -keemilist (difusioon) -vedelfaasist katalüsaatori pinnale;- teada reaktsioonist osavõtvate ainete viibimise aega -puhul: k1 = - = k1 on tasakaalu, siis kulgevad süsteemis -selle mõju tagajärgi Q=U.A.(Ta-T) -ühendamisel ja tulemuse
Orgaaniliste ühendite absorbeerimiseks kasutatakse orgaanilisi lahusteid, mida saab pärast puhastamist uuesti kasutada. Kui eraldatava gaasi ja absorbendi vahel toimub keemiline reaktsioon, nimetatakse seda kemosorptsiooniks. See on füüsikalisest absorptsioonist märgatavalt kiirem ja efektiivsem. Absorberitena kasutatakse täidiskolonne, taldrikkolonne, pihustustorne, Venturi pesurit, mehaanilisi segureid jt. Kui vedelfaasist siirdub neeldunud lisand taas gaasifaasi, nimetatakse seda desorptsiooniks. 5. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga 9 - pöörduv protsess; gaasilise aine sidumine tahke ainega - Kasutatakse o madalate jääkkontsentratsioonideni (lõhn) puhastamiseks o respiraatorid (mürkained) o radioaktiivsetest ainetest puhastamiseks
P=P1 + P2. nim.jääval ruumalal toimuva keemilise reaktsiooni soojus efektsi, katalüsaatoreid nim. fermentideks ehk ensüümideks ja nad reguleerivad Kui lahustunud aine on mittelenduv, siis ülärõhk võrdub lahuse mis on võrdne reaktsiooni energia muutuda, saaduste ja reaktsioonide kulgu taimedes ja elusorganismides. osarõhuga. Aine osekeste üleminek vedelfaasist aurufaasi oleneb lähteainete siseenergiate vahega. 6.1 Lahused. Dispergeeritud süsteemid. Solvatsioon sellest, millise osa vedeliku pinnast võtavad enda alla komponendi Isobaarne soojusefekt (qp) jääval rõhul toimuv soojusefekt. Lahuseks nim. kahest või enamast ainest koosnevat homogeenn-set molekulid, see aga oleneb kontsentratsioonist. Seega peab kompo-
P=P1 + P2. q FeO * p Fe2O3 * r H2O Tehnikas kasut Me-d, mis sisaldavad osad, seejärel toim aine keem lag-ne (fotolüüs) või ühin-ne (fotosüntees). Kui lah-nud aine on mittelenduv, siis ülarõhk=lahuse osarõhuga. lisanditena teisi met-e, tekitavad elektrolüüdi lahuse toimel pid-lt Suure en-ga kiirgusliigid: gamma- ja röntgenkiired, ioniseerivad ka v püs- Aine osakeste üleminek vedelfaasist aurufaasi olen sellest, millise töötavaid galvaanielemente, mille töötamisel lähevad akt-se id moke ja põhj-d kiirguskeemilisi reakts-e. osa vdku pinnast võt enda alla komponendi mok-d, see aga oleneb metalli ioonid lahusesse ja met hävib. Katalüüs Katalüsaator on reakts-i kiiruste muut-st põhj aine, mis kontsentratsioonist
molekulid, mis oma kõrge kineetilise energia arvel ületavad naabermolekulide tõmbejõu. Auruõhu suurenemisel kinnises anumas kasvab vastupidise protsessi kondenseerumise kiirus. Tasakaalu korral on aurufaas küllastunud ja koosneb kummagi komponendi aine ja lahusti auru osarõhkude summast, mis on kirja pandus Daltoni seadusena: P=P1+P2 (aururõhk=aine+lahusti) kui lahustunud aine on mittelenduv, sisaldab aurufaas ainult lahustit. P=P2. aineosakese üleminek vedelfaasist aurufaasi oleneb sellest, millise osa vedeliku pinnast võtavad enda alla komponendi molekulid. See aga oleneb kontsentratsioonist. Seega peab komponendi auru osarõhk olema võrdeline tema kontsentratsiooniga lahuses: p1=K*X1. võrdelisusteguri K mõiste selgitamisel kasut. Võrrandit puhta komponendi puhul, kui x=1. sellel juhul p1=p2, sel juhul võime võrrandi kirjut. Järgmiselt: p1=p0/1 -> RAOLT´I seadus: komponendi aururõhk vedela lahuse
puudumisel ning aeglasel jahtumisel) saame kristal- liseerumisel valgemalmi struktuuri. Nii saadud valgemalmi kasutatakse enamasti tempermalmi L ib le g r a f iitm a lm e . tootmiseks. Teisel juhul (Fe-C faasidiagrammi koha- h a llm a l m selt) kristalliseerub grafiit räni olemasolul vahetult vedelfaasist ja nii saame vaba grafiidiga malmid. Rohkem kasutatavate malmiliikide (libleja ja keraja grafiidiga malmid, tempermalm) struktuuris on grafiit. Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeg G jahtumine (valamine liivsavivormi) ja malmi suur b) ränisisaldus. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka struktuuri grafiiti. Malm-
puudumisel ning aeglasel jahtumisel) saame kristal- - 27 - liseerumisel valgemalmi struktuuri. Nii saadud valgemalmi kasutatakse enamasti tempermalmi G tootmiseks. Teisel juhul (Fe-C faasidiagrammi koha- a) selt) kristalliseerub grafiit räni olemasolul vahetult vedelfaasist ja nii saame vaba grafiidiga malmid. Liblegrafiitmalm e. Rohkem kasutatavate malmiliikide (libleja ja hallmalm keraja grafiidiga malmid, tempermalm) struktuuris on grafiit. Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeg jahtumine (valamine liivsavivormi) ja malmi suur ränisisaldus. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka struktuuri grafiiti
annaabi.ee 
