Aine ehituse alused 1.Millistes olekutes võivad ained esineda? (3 punkti) Vedelas Tahkes Gaasilises 2. Millega on määratud aine esinemine erinevates olekutes? (3 punkti) Aine olek on määratud molekulide vahel mõjuvate elektromagneetiliste tõmbe ja tõuke jõududega. 3.Millest koosneb siseenergia? (2 punkti) Siseenergia koosneb kineetilisest ja potensiaalsest energiast 4. Milline energia on gaasides ülekaalus? Miks ? (2 punkti) Gaasides on ülekaalus kineetiline energia, kuna molekulide vahel on palju ruumi ja nad on pidevas liikumises. 5
Seda saab kasutada ka mõneks teiseks energialiigiks, näiteks elektrienergiaks. Selleks tuleb soojusenergia abil ajada vesi keema, veeaur juhtida turbiini labadele, need panevad tööle generaatori, mis tekitab elektrienergiat. Soojusjuhtivustegur näitab, milline hulk soojust kandub läbi pinnaühiku ühikulise temperatuurigradiendi korral Soojusenergias gaasid peaaegu puuuduvad. SOOJUSJUHITUVUS ON SUUREM TAHKES KUI VEDELAS OLEKUS JA VEDELAS SUUREM KUI GAASILISES OLEKUS SOOJUSJUHTIVUS - TERMILISE ENERGIA EHK SOOJUSENERGIA SPONTAANNE KANDUMINE KUUMEMALT KEHALT (VÕI KEHAOSALT) KÜLMEMALE KEHALE (KEHAOSALE ) AINEOSAKESTE VASTASMÕJU TAGAJÄRJEL Mittemetal. tahked ained AINE SOOJEMAS OSAS TOIMUVAD SUUREMA ENERGIAGA AATOMITE VÕNKUMISED ANNAVAD SELLE ENERGIA ÜLE NAABERAATOMITELE , KANDES ENERGIA AINE KÜLMEMASE OSSA
Maa sfäärid: maakoor kõige õhem ja tahkes olekus. vahevöö ehk mantel kivimid on vedelas olekus, temperatuur suureneb. tuum(sise- ja välistuum) seal on kõige soojem, tugevad rõhud, kivimid on nii vedelas kui ka tahkes olekus Maa sissepoole liikudes temperatuur ja rõhk kasvab. Maakoor Mandriline Ookeaniline Mandriline: vanem, paksem, 30-40 km paksune - mäestikes on paksem, koosneb heledatest kivimitest, tihedus on väike erinevatel kivimitel, põhiliselt graniit ja gness. Ookeaniline: õhem, noorem, kivimitel on suur tihedus, tumedad kivimid, põhiliselt basalt. Laamad: 1) Mis on laamad ? Hiiglaslikud blokid, mis on pidevas liikumises.
Vulkaanid Ralf Andreas Vendel K.S.G 2014 Kuidas vulkaanid tekivad ● Maad katab kivimitest koosnev maakoor. ● Maakoorest on moodustunud mandrid ja ookeani põhi. ● Maakoore all asub vahevöö.Seal on kõrge temperatuur ja suur rõhk. ● Tuuma välimine kiht on suure kuumuse tõttu vedelas olekus. ● Maakoore all on kivimid suure kuumuse tõttu vedelas olekus.Seda kivimite sulamassi kutsutakse magmaks. ● Magma avaldab seestpoolt maakoorele meeletut survet. Seda võib võrrelda tuhandete tonnide lõhkeaine plahvatusega. ● Magma võib tungida läbi maakoore maapinnale. Sellist nähtust nimetatakse vulkaani purskeks. ● Välja voolavat sulakivimit nimetatakse laavaks. Kõige kõrgem vulkaan Kõrgeim vulkaan on OJOS DEL SALADO. ● Asub Tšiili ja Argentiina piiril.
Soojus Terja Strazdins 9a Aine ehitus: Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. See on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega, mis on elektromagnetilise olemusega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga.
Sissejuhatus Hg = Hydrargyrum (lad.) = "vedel hõbe", "vesihõbe" Järjenumber 80 Aatommass 200,6 Periood 6 Rühm IIB 4f145d106s2 Avastamine Leiti Egiptuses aastates 1500 eKr. Hiinas ja Tibetis kasutati ravimiseks ja elu pikendamiseks Egiptuses ja Roomas kasutati kosmeetikas Hydrargyros (kreeka) = Hydrargyrum (lad.) Füüsikalised omadused Normaaltingimustel vedelas olekus Keeb temperatuuril 356°C Tahkub temperatuuril -38.8°C Vedelas olekus on halva elektrijuhtivusega (võrreldes teiste metallidega) Temperatuuril 269 °C muutub ülijuhiks Tihedus normaaltingimustes 13.6 g/cm3 Keemilised omadused Väheaktiivne metall Oksüdatsiooniastmed +1, +2 Elektronegatiivsus 2.00 Reaktsioonid Saadakse elavhõbe(II)sulfiidi (ehk kinnoveri) oksüdeerimisel HgS + O2 Hg + SO2 Ei reageeri hapetega (v.a. H2SO4 ja HNO3) Hg + H2SO4 HgSO4 + H2 Hg + 2HNO3 Hg(NO3)2 + H2
Tahke aine muutmist vedelikuks nimetatakse sulatamiseks.Sulamise vastandprotsess on tahkumine (vee puhul külmumine).Temperatuuri,kus sulamine toimub,nimetatakse sulamistemperatuuriks. Vastupidine protsess sulamisele on tahkumine, kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Temperatuur, kus toimub sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad.Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonileTahkumine on protsess kui vedelas olekus aine muutub tahkeks. Tahkumine on sulamise vastandprotsess. Tahkumisel väheneb enamik ainete eriruumala ja rõhu tõstmisel suureneb tahkumistemperatuur.Vastupidiselt käituvad näiteks vesi,räni,gallium ja teised ühendid.Vee ja vesilahusdite tahkumist nimetatakse jäätumiseks ehk külmumiseks. Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur mis saavutades hakkab aine sulama või tahkuma Kui aine on vedelas olekus
Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsoonide katmiseks. Eesmärkideks võivad olla: · Konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest · Konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastavaks · Konstruktsioonide muutmine nägusamaks. Jagatakse 3-e rühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid, vooderdumaterjalid. 2. Mis on värvmaterjal? Värvmaterjal (värviline või värvitu) kantakse pinnale vedelas olekuss. Seal ta kuivab või kivistub ja tekitab viimistluskihi. Värvmaterjalide põhikomponendiks on mitmesugused liimid, värnitsad, lahustid, pigmendid, täitematerjalid jne. 3. Loomseid liime saadakse? Loomseid liime saadakse loomakontidest liimolluse väljakeetmise teel. Maalriliimist on ta puhtam ja kvaliteetsem. Seda turustatakse tahvlitena või graanulitena. Lahustatakse kuumas vees ja kasutatakse peamiselt puitdetailide liimimisel. 4. Värnitsa algmaterjaliks on?
segu (puit, paber, teras), segusid saab valmistada erinevate ainete kokkusegamisel, segu koostis ei ole kindel segusse võib lisada rohkem ühte kui teist liiki ainet, pole kindlaid omadusi. N: huulevärv, piim. Aine agregaatolek: Tahke, vedel ja gaasiline. Aine agregaatoleku määramine andmete järgi: N: etaanhape (äädikhape) sulamistemperatuur 17°c, keemistemperatuur 118°c. Seega, alla 17 kraadi on aine tahkes olekus, üle 17 kraadi aga vedelas olekus. Alla 118 kraadi on aine vedelas olekus, üle selle aga gaasilises olekus ehk aine esineb auruna. Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass Tiheduse valem Sümbolitega: (g/cm3) = m (g) / V ( cm3) Sõnadega: tihedus = mass / ruumala Tiheduse tähis (roo) Tiheduse põhiühik: kg / m3 Näidisülesanne tiheduse arvutamiseks: Kuulikese ruumala on 2,4 cm3 ja mass 3,6 g. Millise tihedusega materjalist on see kuulike valmistatud? Andmed: Valem: = m / V
VEE RINGKÄIK LOODUSES Looduses on vesi pidevas ringluses. Vesi võib olla kolmes olekus: tahkes, vedelas või gaasilises. TAHKES olekus vesi on jää. VEDELAS olekus vesi on vesi. Jääd ja vett me näeme. GAASILISES olekus vesi on veeaur. Veeaur on läbipaistev ja värvusetu. Sellepärast pole seda näha. Vee muutumine auruks on aurumine. Pärast aurumist seguneb veeaur õhuga. Õhus on alati veeauru, täiesti kuiva õhku looduses ei ole. Kuidas tekib veeaur? Vesi aurub veekogude pinnalt, niiskelt mullalt ja taimedelt. Veeaur tekib higistades, kuna ka loomades ja inimestes on väga palju vett. Veeauru on väljahingatavas õhus.
Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa välispind (maakoor) jaguneb mitmeks jäigaks "plaadiks" ehk laamaks, mis miljonite aastate vältel planeedi pinnal ringi liiguvad. Umbes 71% Maa pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest, mille hüdrosfääri moodustavad järved ja jõed. Elu säilimiseks vajalikku vedelas olekus vett ei leidu teadaolevalt ühelgi teisel planeedil. Maa poolused on suuremalt jaolt kaetud jääga. Maa ainus teadaolev looduslik satelliit on Kuu. Maa ja teised kosmose objektid mõjutavad üksteist vastastikku, eriti Päike ja Kuu. Kuu põhjustab ookeanides loodeid. Koostis Levinumad Maad moodustavad keemilised elemendid on: raud 34,6% (massiprotsent) hapnik 29,5% räni 15,2% magneesium 12,7% nikkel 2,4% Väävel 1,9%
Ära viirutatud tükid on antimon ja ülejäänud on plii. Lihv 6 Eutektkoostusega raud (Fe) ja süsiniku (C) sulam. Ära viituratud osa on raud ja valgeks jäetud veerud on süsinik. Lihvide küsimused: Lihv 1: 1) Joonistage vase jahtumiskõver, pidades silmas, et Cu-sulami kristallisatsioonitemperatuur on ca 1083°C V) Vase jahtumiskõver (Graafik 1): Punasest joonest ülevalpool on vask vedelas olekus. Punasest joonest allapoole on tahkes olekus. Punase joone juures. Toimub kristallisatsioon mis on ligikaudu 1083°C Lihv 2: 2) Analüüsige vase tekstuuri (milline oli deformeerimise suund ja Graafik 1 deformatsiooniaste?) V) Vase terad on üksteise suhtes väga ebaühtlaselt/kaootiliselt. Kõik terad on erineva kuju ja suurusega. Struktuuri vaadates, et suuda mina välja lugeda
1. lühike, pikk 0% 2. lineaarne, hargnenud või ristsillatud ahelaga 100% 3. kahemõõtmeline, kolmemõõtmeline, viiemõõtmeline 0% 3. Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla? Student Response Value Correct Answer 1. gaasilises olekus 100% 2. vedelas, tahkes ja gaasilises olekus 0% 3. vedelas olekus 0% 4. Polümeeride põhitüübid supermolekulaarse struktuuri järgi on Student Response Value Correct Answer 1. termoplastid ja termoreaktiivid 100% 2. elastomeerid ja termoreaktiivid 0% http://webct6.e-uni
Student Response Value Feedback Answer 1. sünteesireaktsiooni 0% järgi 2. looduslik või 100% sünteetiline 3. toodetud EL-is või 0% USA-s Score: 10/10 3. Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. vedelas 0% olekus 2. gaasilises 100% olekus 3. vedelas, 0% tahkes ja gaasilises olekus Score: 10/10 4. Polümeeride põhitüübid supermolekulaarse struktuuri järgi on Correct Student Response Value Feedback Answer 1. tarbeplastid ja 0% konstruktsioonplastid 2. termoplastid, 0%
LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS Mandriline ja ookeaniline maakoor Maa siseehitus Tuum sisetuum tahkes olekus välistuum vedelas olekus,2900-6378 km sügavusel Vahevöö alumine , ülemine (kuni 2900 km-ni) Astenosfäär vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad ookeanides 50 km sügavusel mandritel 200 km sügavusel Maakoor ookeaniline ja mandriline piir vahevööga-MOHO piir(avas.1909.a) Litosfäär maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa,on liigendatud laamadeks
1) Elavhõbe sai oma nime Rooma jumala Merkuuri järgi Tal on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril -38,8 °C ja keeb temperatuuril 356 °C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega
VILJASTAMINE IN VITRO. EMBRÜOSIIRDAMINE 1) KUTSUTAKSE ESILE SUPEROVULATSIOON, MILLE KORRAL ÜHEAEGSELT KÜPSEB JA ERALDUB 5-10 MUNARAKKU; 2) TEOSTATAKSE KUNSTLIK SEEMENDAMINE, 6-8 PÄEVA PÄRAST PESTAKSE EMBRÜOD EMAKAST VÄLJA; 3) EMBRÜOID HOITAKSE SÖÖTMES, UURITAKSE MIKROSKOOPILISELT JA VALITAKSE VÄLJA KÕIGE PAREMINI ARENENUD EMBRÜOD; 4) VALITUD EMBRÜOD SIIRATAKSE VÕI SÄILITATAKSE ARENGUVÕIMELISENA SÜGAVKÜLMUTATUNA VEDELAS LÄMMASTIKUD; 5) EMBRÜOD SIIRDATAKSE LOOMA EMAKASSE. EMBRÜONAALKLOONIMINE VARASE EMBRÜO LÕHESTAMISE TEEL SAADUD KLOONEMBRÜOTE KASUTAMINE IDENTSE GENOTÜÜBIGA JÄRGLASTE SAAMISEKS. TUUMKLOONIMINE KLOONIMINE SOMAATILISE RAKU TUUMA SIIRDAMISEGA MUNARAKKU, MILLEST EELNEVAL ON TUUM EEMALDATUD. TUUMKLOONIMINE 1) ELEKTRILISE IMPULSIGA
MERKUUR Merkuur on päikesele nii lähedal, et tal ei ole atmosfääri ega ookeane. Ta pinnas on kivine ja väga kuum - kuni 350 kraadi. VEENUS Kogu Veenuse pinda katavad tihedad pilved. Need püüavad Päikese soojust ja muudavad Veenuse Päikesesüsteemi kuumimaks planeediks. Veenuse pinnatemperatuur on umbes 480 kraadi. MAA Maa atmosfäär on õhk. maal on ka vett täis ookeanid. Et planeedil oleks elu, peab seal olema nii õhku kui ka vedelas olekus vett. Maa keskmine temperatuur on 22 kraadi. Kui ma oleks kuumem, siis auraks vesi ära, kui aga külmem siis see jäätuks. MARSS Marss on väike ja kuiv, punaka kivise pinnasega planeet. Seal on külm, umbes -23 kraadi. planeedil on kaks jääst ja külmunud gaasidest polaarmütsi. Marsil on kaks väikest kaaslast: Phobos ja Deimos. JUPITER Jupiter on suurim Päikesesüsteemi planeet. Tal on 16 kaaslast. Keerlevate gaasipilvede vööndid katavad tema vedelas olekus pinda
maakoores vaid mõnikümmend milligrammi. Arvatavasti on astaat Maal leiduvast 93 elemendist üldse kõige vähem levinud element. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu reaktsoonivõrrandites kirjutatakse neid : F2, Cl2,Br2, I2 Halogeene iseloomustavad järgmised omadused: Madalad keemistemperatuurid Fluor ja kloor on toatemperatuuril gaasid Jood on tahke Broom on ainukene toatemperatuuril vedelas olekus olev mittemetall Fluor on kahvatukollane Kloor kollakasroheline gaas Broom on punakaspruun kergesti lenduv vedelik Jood on hallikasmust metalse läikega kristalne aine, mille kuumutamisel eraldub lillakate aurudena. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis.
AINE AGREGAATOLEKUTE MUUTUMINE Agregaatolekuks nimetatakse ühe ja sama aine tahket, vedelat ja gaasilist olekut. Agregaatoleku muutumiseks nimetatakse aine üleminekut ühest agregaatolekust teise. Kehi, milles aine on tahkes olekus, nimetatakse tahketeks kehadeks. Vedelas olekus aineid nimetatakse vedelikeks. Gaasilises olekus aineid nimetatakse gaasideks. TÄIDA LÜNGAD. KIRJUTA NOOLTELE, MILLINE NÄHTUS TOIMUB. Sulamine on aine üleminek .................................. olekust ....................... . Tahkumine on aine üleminek ............................... olekust ..................... . Aurustumine on aine üleminek .............................. olekust ...................... . Kondenseerumine on aine üleminek ........................ olekust
Suur liikumise kiirus jahutab keha, pikad jalad tõstavad ta maapinnast kõrgemale, kus temperatuur on 67 °C võrra madalam Toiduotsingutel teevad nad vahepeatusi, ronides maapinnast kõrgemale kuivanud taimekõrtele ning jahutades end seal tuule käes Kõige külmataluvam putukas Kõige madalamat temperatuuri taluvad Aafrika surusääse Polypedilum vanderplanki (Diptera: Chironomidae) vastsed, kes jäävad ellu ning suudavad edasi areneda pärast läbikülmumist vedelas heeliumis temperatuuril 270 °C See on mõnevõrra imelik, sest sellist kohastumust ei vaja ju LääneAafrikas elav liik Nii madalat temperatuuri talub ta aga tänu kudede äärmiselt madalale veesisaldusele Vedelas lämmastikus (temperatuuril 196 °C) läbikülmunud putukas toibub hiljem kiiresti ja jätkab oma normaalset elutegevust Suurim parv Suurimaid parvi moodustavad kõrbetirtsud (Schistocerca gregaria) (Orthoptera) Üks selline parv kattis 1954
kõiki Päikesesüsteemi planeete. Maa välispind (maakoor) jaguneb mitmeks laamaks, mis on miljonite aastate jooksul pidevas liikumises olnud. Umbes 71% Maa Maa pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, mille keskmine sügavus on 3,8 km, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest, mille hüdrosfääri moodustavad järved ja jõed. Elu säilimiseks vajalikku vedelas olekus vett ei leidu teadaolevalt ühelgi teisel planeedil. Maa ainuke looduslik kaaslane on Kuu. Maa ja teised kosmose objektid mõjutavad üksteist vastastikku, eriti Päike ja Kuu. Maa saab Päikeselt ühe ööpäeva jooksul energiat 1,49×1022 J. Kuu on ainus Maa looduslik kaaslane. Kuu keskmine kaugus Maast on 3,844×105 km. Maa täpset vanust on keeruline kindlaks teha, sest Maal ei leidu tollest ajast pärinevaid kivimeid
Lahusühtlane segu, koosneb lahustist ühtlaselt jaotunud ühest, mitmest lahustunud ainest. Lahustatav ainegaasilis,vedelas, tahkes olekus aine. Lahustumisel segunevad lahustatava aine osakesed lahustiga, moodustades sellega ühtlase segu.vee molekul(lahusti) suhkru molekul(lahustunud aine).vee molekulid on polaarsed hüdratsioon(hüdraatumine)-aineosakeste(ioonid,molekuilid) seostumine vee molekulidega. Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline.vees hästilahustuvate ainete
Aine ja molekulid Õp: 18-19 Tv Lihtained · Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest · Lihtained võivad esineda nii üksikaatomite, molekulide kui ka kristallidena. Liitained · Liitained ehk keemilised ühendid koosnevad erinevate elementide aatomitest. · Liitained võivad esineda molekulidena. Nii esinevad gaasilises ja vedelas olekus liitained. (HCl, CO2, H2O), · Liitained võivad esineda ka kristallidena NaCl, MgCl2 · Enamus liitaineid on süsinikuühendid. Liitaine valem · Liitaine koostist väljendatakse valemiga. · Elemendi sümboli juures oleva indeks märgib elemendi aatomite arvu molekulis. · Liitainevalem- kristalsetes ainetes näitavad indeksid vastavate elementide aatomit või ioonide suhet kristallis.
selle materjali tihedus on mõneti vähenenud. Kuumutatud ning pisut kergem vahevöö materjal liigubki ülespoole ning külmem ja seega tihedam materjal liigub allapooole. Konvektsioonmustrit, mis toimub peaaegu ringikujuliselt, külmema materjali laskumise ja kuumema materjali tõusu läbi, nimetatakse konvektsioonirakuks. Nimeta geoloogilisi protsesse: Geoloogilised protsessid: vulkanism, maavärinad, mäeteke, erosioon, sedimentatsioon. Kas see on teooria või hüpotees, et Maa vedelas välistuumas toimivad konvektsioonivoolud tekitavad magnetvälja. Põhjenda. See on hüpotees, kuna magnetväljaga seonduv ei ole teadlestele täielikult selge. Paljud teadlased usuvad, et magnetvälja tekitavad konvektsioonivoolud, mis toimivad Maa vedelas välistuumas. Paraku ei ole see täiesti kindel. Mida see tähendab, et magnetiidi Curie temperatuur on ~580 oC? Kui magnetiidikristall jahtub
Pesupulbrid Pesupulbrid on pesuvahendid, mis sisaldavad pindaktiivseid aineid. Näiteks polüfosfaadid, perboraadid, persulfaadid, pleegitusained, lõhnaained jne. Pesupulbreid leidub tänapäeval nii vedelas kui ka tahkes variandis Millised ained pesevad? Ensüümid- eemaldavad vere-, piima- ja muruplekke ning tärklise, tselluloosi ja rasva plekke. Lipoained- lahustavad rasvu. Tensiidid- eemaldavad riidelt mustuse ega lase vetteläinud mustust riidesse tagasi imenduda. Loodussõbralikus Loodussõbralikud pesupulbrid on sellised mis *ei sisalda fosfaate *ei sisalda klooriühendeid *ei sisalda optilisi kirgastusvahendeid või tugevaid pleegitajaid
Esimene edukas embrüosiirdamine tehti 1890. aastal Eesmärgiks oli ema mõju selgitamine loote arengule EMBRÜOSIIRDAMINE PÕLLUMAJANDUSLOOMADEL Emasloomadel kutsutakse esile superovulatsioon ehk hulgiovulatsioon Teostatakse kunstlik seemendamine 68 päeva pärast pestakse embrüod emakast välja Embrüod hoitakse söötmes ja valitakse nende hulgast välja kõige paremini arenenud embrüod Embrüod võib kohe siirata või säilitada sügavkülmutatuna vedelas lämmastikus Embrüod siiratakse sobivas innatsükli faasis olevate loomade emakasse Embrüosiirdamise kasulikkus põllumajandusloomadel Geneetiliselt väärtuslikult loomalt võimalikult paljude järglaste saamine Embrüote eluvõimelisena säilimine võimaldab neid transportida Embrüosiirdamine inimesel Takistused: Kehavälise viljastamise metoodika puudulikkus Eetiline vastuseis Embrüosiirdamine inimesel
Seega tähistab keemiline valem H2SO4 väävelhappe molekuli, mis koosneb kahest vesiniku-, ühest väävli-ja neljast hapnikuaatomist. Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 .*1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõike, mida saab loendada ja mida on arvuliselt tohutult palju. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. Moolide arvu leidmine tahkes, vedelas või gaasilises olekus puhtale ainele kus m on puhta aine mass; M puhta aine molaarmass. Moolide arvu leidmine gaasilises olekus puhtale ainele mahu kaudu kus V0 on gaasi maht normaaltingimustel; Vm gaasi molaarruumala normaaltingimustel (22,4 dm3/mol). Keemias kastutatavad füüsikalised suurused ja ühikud Mass on aine koguse mõõduks objektis. SI-süsteemis on massiühikuks kilogramm (kg). 1t = 1000kg 1kg = 1000g 1g = 1000mg Maht on tuletatud ühik -pikkus kuubis
Vesi - elu alus Vee omadused: 1. Vedelas olekus tihedam kui tahkes 2. Suur pindpidevus 3. Kõrge aurustumissoojus 4. Hea soojusjuhtivus 5. Suur soojumahtuvus- vesi jahtub ja soojened küllaltki aeglaselt. 6. Kolm agregaatolekut Osa neist omadusdest tuleneb veemolekulide võimest moodustada vesiniksidemeid. Veemolekulide polaarsus tuleneb hapniku ja vesinikuaatomi erinevast elektronegatiivsusest, ühine elektronpaar on enam tõmmatud hapniku poole
Füüsika 1.Kineetilise ja potentsiaalse energia vahekord erinevate aine olekute vahel. Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. See on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne
majandustegevusele turismi areng ettevõtete, infrastruktuuri häving maasisese soojuse kasutamine taime- ja loomaliikide häving evakueerimine MAAVÄRINAD Fookus koht maa sees, kus toimub maavärin Epitsenter koht maapinnal, fookuse kohal I Kehalained P-lained horisontaalselt liiguvad, liikumiskiirus 6-7 km/s. Levivad nii tahkes kui vedelas olekus. S-lained liiguvad nagu päris lained. Vedelas keskkonnas ei levi. 3-4 km/s II Pinnalained Seismograaf aparaat maavärinate tugevuse mõõtmiseks. Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mille käigus vabaneb kivimite pinge vabaned ja kivimid purunevad. Esineb laamade servaalal. Richteri ja Mercalli skaala RICHTER MERCALL mõõdetakse maavärina võngete tugevust mõõdetakse purustusi
kanalite avastaja Arvati, et seal on vesi 1964 a "Mariner 4" tegi 22 pilt, kanaleid ei avastatud Nix Olympica Päikesesüsteemi kõrgeim mägi Kõrgus 21 km Mäe jalam on u 600 km Kustunud vulkaan Kraateri läbimõõt 85 x 60 x 3 km Marsi kaaslased Phobos ja Deimos Nimed said nad kreeka mütoloogiast Mõlemad on asteroidid, kuid asuvad kindlal orbiidil, mis on väga haruldane Marss ja vesi On leitud jääd Vedelas olekus ei ole madala temperatuuri tõttu On üle elanud u 40 jääaega Kasutatud kirjandus referaat www.wikipedia.org www.google.ee Tänan tähelepanu eest!
AINED 1) ANORGAANILISED: - Vesi; - Soolad. 2) ORGAANILISED: - Süsivesinikud; - Lipiidid; - Valgud; - Nukleiinhapped (DNA, RNA). VESI *VEE OMADUSED: 1) Suur soojusmahtuvus; 2) Hea soojusjuhtivus; 3) Kõrge aurustumissoojus; 4) Soojeneb ja jahtub suhteliselt aeglaselt; 5) Hoiab organismis stabiilsust; 6) Vedelas olekus tihedam, kui tahkes; 7) Kapillaarsus; 8) Suur pindpinevus. *VEE ÜLESANDED: 1) Lahusti; 2) Osaleb keemilistes reaktsioonides; 3) Osaleb kliima kujunemisel; 4) Elukeskkonnaks paljudele organismidele; 5) Tagab raku ja organismi stabiilsust. ORGAANILISED AINED RAKKUDES Orgaanilisi aineid iseloomustab: - Sisaldavad alati süsinikku (C), - Tekivad organismides, - Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat.
Maa saamine http://www.natgeoeducationvideo.com/film/1170/the-origin-of-earth Kuu saamine Page 4 Kuu ·Kaugus Maast 384 400 km ·Läbimõõt: 3476 km ·Raskusjõud kuus korda väiksem kui Maa pinnal ·Kuu on Maa poole alati sama küljega Page 5 Elu Maal · Ainuke teadaolev taevakeha kus esineb elu · Vesi on vedelas olekus · Taimed on maa energiabilanssi radikaalselt muutnud · Elu maal on tootnud hapniku · Osoonikiht kaitseb maad UV kiirte eest Page 6 Tulevik Page 7 Tänan Kuulamast Page 8 Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Moon http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_the_Earth http://en.wikipedia.org/wiki/Earth http://en.wikipedia.org/wiki/Giant_impact_hypothesis
· Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. · Temperatuuri, kus sulamine toimub, nimetatakse sulamistemperatuuriks. · Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia . SULAMISTEMPERATUUR · Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. · Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. VALEM kus on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk energia hulk J on aine sulamissoojus J/kg m on aine mass kg SULAMISE GRAAFIK TAHKESTUMISE GRAAFIK AMORFSE AINE SULAMIS GRAAFIK KOKKUVÕTTEKS · Sulamine on tahke aine muutumine vedelaks. · Tahkestumine on aga vedela aine muutumine tahkeks. · Sulamise käigus neelab aine energiat. Tahkestumise käigus eraldub ainest energiat.
Ravi • Juhul, ravitava haiguse infektsioonidevastane aineid nagu metronidasool, kusjuures täielik kõrvaldamine teiste antibiootikumidega. Staphylococcus aureus • globulaarne kujul grampositiivsed bakterid Staphylococcus. Ligikaudu 25-40% elanikkonnast on alalised kandjaid Bakterite mida saab hoida nahal ja limaskestadel ülemiste hingamisteede Ravi • Raviks staph stafülokoki bakteriofaagi kasutatud - ravim on vedelas keskkonnas, kus faagid on viirused, mis hävitavad stafülokokk. Lisaks raviks Staphylococcus aureus kasutades stafülokoki toksoid Escherichia coli • Gramnegatiivsete kepikujulisi bakterite vaated, laialt levinud alumises soolest soojavereliste loomade Ravi • vaktsiin Clostridium botulinum • anaeroobse grampositiivsed bakterid perekonnast Clostridium , haigustekitaja botulism - raske toidumürgituse põhjustatud
Mõisted aineehituse kohta Aine olek Aine olek ehk agregaatolek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Ainel on kolm põhiolekut: tahke, vedel ja gaasiline. Kondensatsioon Aine üleminek gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. Gaas Aine olek, milles osakesed liiguvad vabalt, olemata vastasmõjus aine teiste osakestega. Vedelik Vedelas olekus olev aine. Aine on voolav ja võtab anuma kuju, mida ta täidab. Ruumala määratletud temperatuuri ja rõhuga. Tahkis Tahkes olekus olev keha. Molekulide vahel mõjuvad tugevad seosejõud. Enamiku ainete puhul on tahkise tihedus vedeliku ja gaasi omast suurem. Reaalgaas Ideaalses gaasis oleksid molekulid mõõtmeteta. Reaalgaasis võtavad ka molekulid ruumi. Küllastunud aur Aur, mis on saavutanud kinemaatilise tasakaalu veega.
lainete) kaudu · Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades. Seismilised lained jagunevad: Pinnalained levivad maa pindmistes kihtides Keha ehk ruumilained: o Pikilained ehk p-lained ehk primolained levivad nii tahkes kui vedelas keskkonnas o Ristilained ehk s-laine ehk sekundolained ei levi vedelas keskkonnas · Maa siseehitus Litosfäär maakoor MAAKOOR jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks, 3 70 km paks, ja vahevöö ülemine koosneb aluselistest kivimitest (basaldid + gabrod) osa. (laamad) VAHEVÖÖ 2 2900 km paks, koosneb ultraaluselistest kivimitest
Aine võib olla vedelas, tahkes ja gaasilises olekus. Tahke aine tunnuseks on kuju säilitamine, vedela aine tunnuseks on voolavus ja gaasilise aine tunnuseks on võime levida õhus. Aine sulamistemperatuur on 0°C. Ainetel pole kindlat aurumistemperatuuri, sest vedelik aurab igasugusel temperatuuril. Keemise tunnuseks on aurumullide teke kogu vedeliku ulatuses. Aineosakese mudeliks nimetatakse kujutlust aineosakesest. Aine ehituse mudeliks nimetatakse kujutlust aineosakeste paiknemisest ja liikumisest aines. Tahke aine säilitab oma kuju tugevate sidemete tõttu. Tahkes aines ei saa osakesed peaaegu üldse liikuda, nad saavad ainult võnkuda. Vedelikud saavad voolata, sest osakeste vahel on üksikud tühikud. Aineosakeste vahelised sidemed on nõrgemad. Gaasid täidavad kogu anuma või ruumi, sest gaasis pole aineosakesed omavahel soetud. Soojenemisel aine paisub, sest keha soojenemisel suureneb aineosakeste liikumise kiirus. Jahtumisel ...
ksnes kitsad vinad. remeri ? remeri on vaid osaliselt maismaaga piiratud; ookeanist vi naabermerest eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud ja nende vahel olevad veealused krgendikud. Saartevaheline meri ? Ookeani osa, mida mbritsevad saarestikud. Veeringe. Vett on maakeral kuni 1,4 kuupkilomeetrit. Selle moodustavad: maailmameri, siseveed ja veeaur. On olemas vedel, tahke ja gaasiline veeolek. Ookeanides, meredes, siseveekogudes jne on vesi vedelas olekus. Suurtel geograafilistel laiustel ja krgmestikes muutub vesi tahkeks - lumeks ja jks. Pikesekiirguse toimel vesi aurub ja tuseb auruna atmosfri. Sama vesi, mis voolas rgsetes jgedes miljoneid aastaid tagasi, vib praegu peituda Antarktise jkilbis, liikuda maailmavere hoovuses vi voolata kraanist. Vike veeringe - ooken-atmosfr-ookean Suur veeringe - ooken-atmosfr-maismaa-ookean 97% on soolane vesi, mida inimene ei saa juua. 3% on magedat vett.
Miks on süsinikuühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid? Kuna nad moodustavad üksteisega väga pikki ja püsivaid ahelaid. 4. Mitut sidet on tavaliselt süsiniku aatomil (ja lämmastiku, hapniku, vesiniku aatomil) ja teha joonised süsiniku võimalike olekute kohta molekulis. Süsinikul on 4 sidet. Lämmastikul on 3 sidet. Hapnikul on 2 sidet. Vesinikul on 2 sidet. 5. Nimeta neli nafta saadusi. Bensiin, parafiin, diislikütus, petroolium. 6. Nimeta 2 vedelas akrekaat olekus olevate süsivesinike kasutusala. Mootorikütus, õlide lahustina. 7. Milline võib olla süsivesiniku olek toatemperatuuril, kas see lahustub vees? Vedelik bensiin Tahke parafiin Gaas metaan Ei lahustu vees.
KAASLASED 63 kuud, suurimad IO, Euroopa, Kuu Ganymedese, Callisto ATMOSFÄÄRI OLEMASOLU 1000km paksune atmosfäär, Atmosfäär koosneb gaasidest ja JA KOOSTIS vesinikust ja hapnikust lisadest. ( peamiselt nendest) VEE OLEMASOLU Puudub vee olemasolu Gaasilises, tahkes ja vedelas olekus TEMPERATUUR (kõrgeim, Keskmine -140 kraadi Kõrgeim 58 kraadi, keskmine madalaim või keskmine) 15 kraadi ja madalaim -89,6 kraadi ELU OLEMASOLU Puudub Elu täitsa olemas, muidu ma ei
Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel. Enamasti on tüviühend pikim hargnemata süsinikuaatomite ahel või asendusrühmadeta tsükliline süsteem. Hüdrofiilne aine -Tekivad vesiniksidemed, tekib veemolekulidega vastastikmõju. *Alkaanide füüsikalised omadused-tavatingimustes gaasilised, vedelad või tahked. Vedelas ja tahkes olekus on nad veest kergemad. Vees peaaegu lahustamatud. Molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulidega, mistõttu alkaanid ei segune veega ega märgu. *alkaanide füsioloogilised omadused-keemiliselt üsna inertsed. Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale võivad alkaanid toimida ärritavalt ning loomadele tekitavad nad karvkatte kahjustusi.
normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on hõbevalge läikiv metall Suur pindpinevus Ajalugu Elavhõbe avastati egiptuses 1500ekr Arvatavasti seda leiti egiptuse haudadest mis olid 1500aastat ekr tehtud Hiinas ja Tiibetis arvati et selle kasutamine pikendab eluiga ja ravib luumurdu, säilitab head tervist Nime sai Rooma jumala Mercury järgi Reageerimine Vedelas olekus halb elektrijuhtivus. Tahkub temperatuuril 38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C Reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Saadavus Looduses väga haruldane Kuulub mitmekümne mineraali koostisse
püsimagnetilaadsetest omadustest. Samas on eksperimentaalselt tõestatud, et temperatuuri tõustes umbes üle 500°C (nn. Curie' punkt) kaovad kivimite püsimagnetilised omadused, s.t. et juba 25-30 km sügavusel ei saa Maa kivimid olla püsivalt magnetiseeritud. (2) Siiani parim hüpotees magnetvälja selgitamiseks on nn. dünamoteooria, mis väidab et Maa magnetväli indutseeritakse Maa välistuumas. Välistuuma moodustav aines (metalliline raud) on vedelas ja/või sulamisele lähedases olekus ning voolab kiirusega mõni kilomeeter aastas s.o. miljoneid kordi kiiremini kui vahevöö aines. Liikuv metalli voog tekitab elektrivoolu, mis omakorda tekitab magnetvälja. See hüpotees nõuab, et Maa tuum oleks elektrijuht (mida seal sisaldavad metallid ka kindlasti on) ja et välistuum peab olema vedelas olekus. (pildil: Planeet Maa eri osad, seest-välja: tuum, välistuum, vahevöö, pinnakate.)
2. EMBRÜOSIIRDAMINE LOOMADEL Embrüosiirdamise etapid loomade (lehmade) näitel: Superovulatsioon kutsutakse lehmal esile. Lehma munasarjast eraldub 5-30 munarakku. Kunstlik seemendamine 6-8 päeva pärast emaka läbipesemine spetsiaalse kateetri abil, embrüod eraldatakse. Embrüod sobivale söötmele. Kõige paremini arenenud embrüod valitakse välja. Embrüod kas siirdatakse kohe või säilitatakse vedelas lämmastikus (-196 kraadi). Embrüod siirdatakse vastuvõtja looma emakasse. Embrüoid võib siirdada ka teisele loomale. Plussid: *Geneetiliselt väärtuslikult *Ainult geneetiliselt väärtuslikud emasloomalt palju järglasi loomad jäävad *Embrüote transportimine võimalik Miinused: *Päris emaslooma tähtsus kaob FSH – folliikuleid stimuleeriv hormoon, millega saab emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni.
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma.
- vees suhteliselt vähe lahustuv 2.Kirjutage (ja tasakaalustage) kolm reaktsioonivõrrandit väävli keemiliste omaduste iseloomustamiseks -Reageerib vesinikuga S + H2 = H2S -Reageerib hapnikuga S + O2 = SO2 -Reageerib metallidega S + Fe = FeS 3.Missugused on vee tähtsamad ftiusikalised ja keemilised omadused? Keemiliste omaduste isloomustamiseks kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. Füüsikalised omadused: -Maal võib vesi olla kolmes agregaatolekus vedelas-vesi tahkes-jää gaasilises-aur Keemilised omadused -Reageerib metallidega: toatemperatuuril: 2K + 2H2O = 2KOH + H2 kõrgemal temperatuuril veeauruga -Metallioksiidiga reageerimisel tekivad hüdroksiidid(leelised): Na2O + H2O = 2NaOH -Mittemetallioksiididega reageerimisel saadakse happeid 4.Kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid järgmiste üleminekute kohta. FeS --> SO2 --> SO3 --> H2SO4 --> K2SO4--> BaSO4
Niiskus satub materjali: ehitusniiskusest: pinnaseniiskusest; sademetest; ekspluatsioonilisest niiskusest; hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust); kondentsveest. Materjali niiskussisaldus sõltub: - Ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) - Temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike) - Kas on tegemist kuivamise või niiskusega Niiskuse liikumine materjalis Poorses materjalis liigub niiskus gaasilises ja vedelas olekus. Olulisemad vee ja veeauru liikumise viisid poorsetes materjalides on: - Veesurve mõjul - Raskusjõu mõjul - Kapilaarsel teel - Konvektsiooni teel - Difusiooni teel Niiskuse mõju - vähendab välispiirete soojapidavust - vähendab materjalide tugevust ja jäikust - hallituse kasv pindadel - puit materjalide kõdunemine - materjalide paisumine - külmakahjustused - esteetiline välimus - metallide korrosioon
Juhtum 5aastase lapsega Kuritegu pandi toime koduhoovi garaazide vahel, kus lapsed mängisid. Laps ei andnud esimesest juhtumist kuidagi märku. Mees kordas oma tegu kahe päeva pärast uuesti ja alles siis rääkis laps emale juhtunu ära. Teised mänginud lapsed kuritegu pealt ei näinud. Ema oma last üksi enam välja mängima ei luba. Juhtum 9aastase lapsega 9aastane laps leiti kinniseotult tühermaa servast. Lapse jalgratas vedelas Keila Gümnaasium kõrval. Lapse leidsid kaks Keila noorukit. Seadusaktid Vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama (Kars § 141 lg 1). Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. (II peatükk § 18. )
annaabi.ee 
