100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sandralahi
Õppematerjali autor
Embrüosiirdamine imetajatel ja inimesel Põllumajandusloomadel: · ...seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. · 1930-1950 aastate embrüosiirdamise eesmärgiks oli ema mõju selgitamine loote arengule. · Loomade puhul tekkis embrüosiirdamise huvi kui avastati ja eraldati gonadotroopsed hormoonid, sh folliikuleid stimuleerib hormoon(FSH) 1. Etapp-kutsutakse esile superovulatsioon(üheaegselt eraldub lehma munasarjast 5-10 munarakku) 2. Etapp-teostatakse kunstlik seemendamine. 3
plasmarakud, mis tekivad mingi antigeeniga aktiveeritud B-lümfotsüütidest. Antiseerum-vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Monokloonseid antikehi kasutatakse: 1.vastava antigeeni olemasolu ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus. Nt. viiruse tuvastamiseks kartulilehes 2.selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust 3.meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Super- e. hulgiovulatsioon-üheaegselt küpseb ja eraldub näiteks lehma munasarjast 5-10, vahel kuni 30 munarakku. Embrüo-varajases arenemisjärgus olev loode, alates munaraku viljastumisest. Ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast. Huvi embrüosiirdamisel koduloomade vastu tekkis siis, kui avastati ja eraldati gonandotroopsed hormoonid(sugunäärmete talitlust reguleerivad hormoonid.)
Embrüosiirdamine inimesel Juhendaja: Epp Vinne Koostajad: Kristiina Roositalu, Aili Sture Klass: 11.a Embrüosiirdamine ja viljastamine in vitro imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Embrüosiirdamine inimesel Kui koduloomadel oli embrüosiirdamisega piisavalt edu saavutatud, kerkis esile selle teostamise vajalikkuse ja võimalikkuse probleem ka inimese puhul. Esialgu takistasid seda kaks asjaolu: 1.)Kehavälise (in vitro) viljastamise metoodika puudulikkus. 2.) Laialdane eetiline vastuseis. Sellist sigimisviisi peeti ebaloomulikuks ja seetõttu inimesele sobimatuks. peale selle tekitas pahameelt ka asjaolu, et liigsed embrüod, mida paratamatult luuakse
selektiivsöötmele, milles jäävad ellu ainult hübridoomid, 5)hübridoomid kloonitakse lahjendusmeetodil, 6)valitud kloone kasvatatakse antikehade tootmiseks elusorganismis, 7)antikehad eraldatakse kasvukeskkonnast Kasutamine:1)haigustekitajate tuvastamiseks, 2)rasedustestid, 3)inimeste vähiravi Embrüosiirdamine - seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse Embrüosiirdamine põllumajandusloomadel: 1)Lehmal kutsutakse esile superovulatsioon (korraga küpseb 5-10 munarakku) 2)Kunstlik seemendamine, 3)Embrüod söötmes, 4)Embrüod siiratakse või säilitatakse sügavkülmutatuna, 5)Embrüod siiratakse retsipientloomade emakasse (surrogaat ehk asendusema) Kasulik: 1)geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine, 2)transportida kaugete vahemaade taha
Embrüoid võib siirdada ka teisele loomale. Plussid: *Geneetiliselt väärtuslikult *Ainult geneetiliselt väärtuslikud emasloomalt palju järglasi loomad jäävad *Embrüote transportimine võimalik Miinused: *Päris emaslooma tähtsus kaob FSH – folliikuleid stimuleeriv hormoon, millega saab emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni. EMBRÜOSIIRDAMINE – arengu algusjärgus oleva embrüo ühendamine indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. OVULATSIOON – munaraku vabanemine munasarjast. RETSIPIENTLOOM – vastuvõtja loom. SURROGAAT – asendusema. VILJASTUMINE „invitro“ – viljastamine väljaspool organismi. 3. EMBRÜOSIIRDAMINE INIMESEL Esimese kehavälise meetodi abil sündinud laps 1978. aastal Inglismaal.
mitme antigeeni vastu. Antikeha- erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Antikehad kaitsevad organismi patogeenide (viiruste, bakterite, toksiinide) eest. Antigeen- mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke; satud organismi kas vabalt või viiruse, bakteri või transplantaadi koostises. Embrüosiirdamine ja viljastamine in vitro imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasesumisvalmis naise emakasse. · eraldati gonadotroopsed hormoonid, sealhulgas folliikuleid stimuleeriv hormoon. · Nendega sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni, mille puhul üheaegselt küpseb ja eraldub lehma munasarjast 5-10, vahel ka 30 munarakku · Teostatakse kundtlik seemendamine · 6-8 päeva pärast pestakse embrüod emakast välja.
KLOONIMINE GENEETILISELT IDENTSE JÄRGLASKONNA SAAMINE PALJUNDATAVAST ÜKSIKOBJEKTIST (DNA MOLEKUL RAKK, ORGANISM). KLOON GENEETILISELT IDENTNE JÄRGLASKOND. MERISTEEMPALJUNDUS MERISTEEMIRAKKUDE KASUTAMINE VEGETATIIVSETE JÄRGLASTE SAAMISEKS. MERISTEEM TAIMEDE ALGKUDE. TOTIPOTENTSUS RAKKUDE VÕIME MUUTUDA MIS TAHES TÜÜPI ORGANISMIOMASTEKS RAKKUDEKS JA ARENEDA TERVIKORGANISMIKS. MERISTEEMPALJUNDUSE KASUTAMINE: 1) RASKESTI PALJUNDATAVATE TAIMEDE (ORHIDEED, VILJAPUUD) ISTUTUSMATERJALI KIIRE TOOTMINE; 2) VIIRUSVABADE TAIMEDE TOOTMINE, MISTÕTTU TAIMED ON JÕULISEMA KASUVGA, ÕITSEVAD LOPSAKAMALT JA ANNAVAD RIKKALIKUMAT SAAKI; 3) LOODUSKAITSES HÄVIMISOHUS TAIMELIIKIDE KAITSMINE. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA LEITUTATI MONOKLOONSETE ANTIKEHADE TOOTMISEKS. 1) ANTIGEENIGA IMMUNISEERITUD IMETAJA PÕRGNAST ERALDATUD LÜMFOTSÜÜDID VIIAKSE KOKKU IMETAJA KASVAJARAKKUDEGA LAHUSES, MIS STIMULEERIB RAKKUDE ÜHINEMIST. TEKIVAD HÜBRIDOOMID. RAKKUDE LAHJENDATUD SEGU VIIAKSE VÄIKESTESSE
kloonimiseks? Millist kasu (mis eesmärgil teostatakse) saab sellest tehnoloogiast? 5. Mida tähendab hübridoomi loomine, too üks näide, milleks seda kasutatakse. 6. Hübridoomide abil ,,toodetakse" monokloonseid antikehi. Mis need on ja millised on nende rakenduslikud võimalused? 7. Kaasajal rakendatakse põllumajandusloomadel sageli embrüosiirdamist. Millega on sel juhul tegemist (selgita metoodika käiku). Miks seda rakendatakse? 8. Selgita millistel juhtudel on embrüosiirdamine inimesel on põhjendatud. 9. Millise võimaluse andis FSH (folliikule stimuleeriva hormooni) avastamine imetajatel põllumajandusloomade paljundamisele. 10. Mida tähendab mõiste kloon, too kaks näidet (üks taimedest teine loomadest), kus looduses esineb klooni tekkimine. 11. Milles seisneb tuumkloonimine? Mille poolest see erineb embrüonaalkloonimisest? 12. Mis on totipotentsed rakud ning kuidas saab neid ära kasutada põllumajandusloomade paljundamisel. 13
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid