abstraktsionistlike maale. Tema maale võib leida Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tretjakovi galerii ja Tallinna Kunstihoone kogudest. Tema hauakivi kaunistab tema enda poolt kavandatud ruunikivilaadne raidkivi. Näitleja Albert Üksipi portree. 1946. Talutaat Läänemaalt 1946. Taat Kullamaalt 1945. Helilooja Cyrillus Kreegi portree. 1959. Kihnu kalurid võrke parandamas 1955. Kihnu kalurid (Kakuami ankruid vedamas) 1955. Õhtul Kihnu sadamas. 1951. Maastik Läänemaalt. 1961. Kullamaa Sauetõnk. 1976. Kurv. 1959 Rütm. 1979. Elulõng. 1994.
Timm Thaler ehk Mdud Naer James Krss Lars Trunin Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, trimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvte: Timm Thaler on vike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on vtnud endale naiseks vrasema. Vrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus phapev, siis kisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad vikese summa vitsid, siis sitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus ks pev selline nnetus, et Timmi isa suri ra. Timm oli vga nnetu, sest nd oli talle jnud ainult kuri vrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis ppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja vrasema poleks ammugi andnud. Seeprast hakkas ta salaja phapeviti hipodroomil kima hobuseid vaatamas
kuivama - hiljem veeti viljavihud koju ja pandi lae alla üle rehetoa ulatuvatele partele kuivama - mõne aja möödudes alustati rehepeksuga, mis oli väga raske töö - reht peksti erilise puust töövahendiga – koodiga - kootidega löödi viljaterad vihkudest välja Sügisel koristati põldudelt ka juurvili Talvised tööd Naised - ketrasid - kudusid kangast - õmblesid riideid Mehed - tegid peamiselt puutööd - käisid metsas puid tegemas ja palke vedamas Koos lauldi rahvalaule, räägiti ennemuistseid lugusid ja naljajutte Mõisavooris käimine – mõisniku vilja ja viina vedamine linna müümiseks Talurahva talutööd pildis Rehielamu ehk suitsutare Palkidest ehitatud elamu Koosnes kahest suurest poolest: rehetoast ja rehealusest Katused roost või õlgedest Vanematel rehielamutel ei olnud korstnaid ega aknaid Suur reheahi --- rehetoa seinad olid paksult nõgised; reheahjus küpsetas perenaine leiba
Timm Thaler ehk Müüdud Naer James Krüss Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, tüürimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvõte: Timm Thaler on väike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on võtnud endale naiseks võõrasema. Võõrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus pühapäev, siis käisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad väikese summa võitsid, siis sõitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus üks päev selline õnnetus, et Timmi isa suri ära. Timm oli väga õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja võõrasema poleks ammugi andnud. Seepärast
asjaajamine Reisnerilt ja Vanemuise Seltsilt ülevõtta.'' August Pringist sai uus majandusjuht ja Kaarel Irdist peanäitejuht, direktori ülesandeid hakkas täitma Kaarli Aluoja . See koosseis püsis kuni sõja alguseni 22. juunil 1941, mil teater oma uksed sulgema pidi. Irdist sai Tartu hävituspataljoni liige.Tartu linna hävituspataljoni liikmena käis Ird suure rõõmuga eestlasi küüditamas ja mööda metsi taga ajamas. Tagasitulles olevat tema kommentaar olnud: "Käisin sõnnikut vedamas". Ta lahkus koos taganevate vägedega Venemaale. Saabunud 19441948 Venemaalt tagasi Tartusse, alustas Ird sõjas hävinud Vanemuise taastamist. Tööd alustati vähem kannatada saanud Vanemuise väikesest majas (endine Saksa teatrimaja). Taastatud hoone avaetenduseks oli 21. detsembril 1944 Kaarel Irdi lavastatud August Kitzbergi "Enne kukke ja koitu". 1948. aastal suunatakse Ird vastumeelselt, seoses juhtkonna vahetamisega teatridirektori kohalt Kunstide Valitsuse juhatajaks
Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, tüürimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvõte: Timm Thaler on väike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on võtnud endale naiseks võõrasema. Võõrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus pühapäev, siis käisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad väikese summa võitsid, siis sõitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus üks päev selline õnnetus, et Timmi isa suri ära. Timm oli väga õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja võõrasema poleks ammugi andnud.
tähtpäevadeks olid jüripäev, 23. aprill, kui aeti välja kari ja algasid kevadised põllutööd, jaanipäev, 24. juuni, mis tähistas kevadiste tööde lõppu ja heinaaja algust, mihklipäev, 29. september, kui saak pidi olema salves ja naised tubaste tegemiste juures, ning jõulud - mitu nädalat kestev talviste pidustuste periood. Kuigi suvine töökoormus oli tunduvalt suurem, jätkus tegemist talvekski. Naised ketrasid lõnga ja kudusid valmis kangad, mehed käisid metsast palke vedamas ja tegid puutööd. Vanas eesti taluperes valmistati pea kõik vajaminev ise: riided, toidunõud, mööbel, tööriistad. Et asi ilusam saaks, tehti talle kirjad peale. Kirjati kõike, toidunõudest härjaiketeni. Kõige uhkemad tehti kingiks mõeldud esemed: pulmakannud, pruuditoolid, veimevakad, kirstud, koonlalauad, vöömõõgad. Naiste hooleks oli rõivaste valmistamine. Suvel kandsid talunaised pikka valget särki, mis värvilise
Kui Anna kahe nädala jooksul ei olnud linnast tagasi tulnud, hakkas ta isa muretsema, kas ta veel tuleb tagasi. Kuid õnneks ta siiski naases ja ütles isale, et ta on nõus jääma sinna perenaiseks, juhul kui ta saab endale võtta peremeheks Katku Villu. Isa ei olnud sellega nõus, kuid Anna veenis teda, et kui ta ei saa Villut peremeheks, siis ta ka ei jää perenaiseks. Isal polnud muud valikuvõimalst, kui nõustuda. Villu oli päevad läbi Kivimäel kive purustamas ja ära vedamas. Tal isegi ei olnud aega süüa. Kõrbojal sai nüüd perenaiseks Anna. Annal oli jaanipäeval sünnipäev ning ta soovis sel sünnipäeval tähistada tema perenaiseks saamist. Ta lasi Jaanil kutsuda terve küla rahva kokku järve äärde. Anna ootas eriti Katku Villut. Kui pidu algas, ei näinud Anna Villut. Ta mõtles, et ehk Villu ei tulegi. Kuid lõpuks jõudis ka Villu kohale. Villul paluti laste rakette, kuna ta pidi olema selles kõige osavam. Seda Villu tegigi
Kersti õde Liidia sündis 31.märtsil 1916 Peterburis. Nad lahkusid Petrogradist 1917a. südatalvel. Merilaas oli siis just saanud nelja-aastaseks. Ta mäletas ikka veel seda halli suurlinna hallide kivimüüride vahel, halle lõputuid leivadabasid, halli silmisöövat tubakavingu, kurba läbilõikavat rongi vilet ja pimedat ööd. Nii mäletab ta tulekut Eestimaale. Esialgu saadi peavari Äntu mõisale kuuluvasse metsamoonaka Valtri taresse. Ema käis seal ümbruskonnas metsades puid vedamas ja propse koorimas. Sealt tuli varsti lahkuda. Uueks eluasemeks sai Moora metsamoonakatare. Kahjuks aeg pole lapsepõlvekodu vastu armuline olnud. Moorbergide aegsest rehetarega hoonest pole enam midagi järel, tühjaks on jäänud hilisemgi elumaja, kinninaelutatud luukidega aknad ei ava valgusele teed ka südasuve keskpäeval Kersti Merilaas õppis 1921-27 Kiltsi algkoolis, seejärel aasta Väike-Maarja gümnaasiumis
tegemisi ka talveajaks. Pikkadel talveõhtutel istus pere koos rehetoas pirru valgel. Naised ketrasid, kudusid kangast ja õmblesid riideid. Veel tänapäevalgi on eestlaste rahvarõivad tuntud ja kõrgelt hinnatud. Mehed tegid puutööd. Igapäevased töö- ja tarberiistad valmistati ise ja peamiselt just puust. Selliste perega koos tehtavate tööde juures lauldi rahvalaule, räägiti ennemuistseid lugusid ja nalju. Talvel käidi ka metsas puid lõikamas ja palke vedamas. Samuti veeti kuhjadest hein koju. Mõlemaid töid oli talvel mugavam teha, sest reega pääses üle soo ja veekogude otse igale poole. Lisaks kulus talupoja kohustuste hulka mõisavooris käimine, see tähendas mõisniku vilja ja viina vedamist linna müügiks. Rohkesti oli tööd talu naisperel. Tuli hoida kodu korras, abistada mehi põllutöödel, talitada loomi, valmistada toitu ja kasvatada lapsi. Lapsi oli taluperes rohkesti, tavaliselt 4-5 või enamgi
Peale mai püha läksid nad äestama hobustega, aga hakkas lund sadama ja said lõunaks koju. Uno pandi traktoristile appi, ta oli haakia. Siis olid ainult lint traktorid. Heinaajal aga oli vanaema hobureha peael riisumas, Aino oli heinu kuhja tõstmas suure puuhanguga. Nende brigaad oli: Koigi vallast üks mees, Aino ja üks saksa mees. Riisumas oli neli kohalikku tüdrukut, nemad riisusid heina vaaludesse. Neli härjapaari oli lohistajatega heina vaahedest kuhja juurde vedamas. Nende härgade ajajad olid väikesed 8-9. aastased poisid ja tüdrukud. Nende brigaadis oli kaks Eesti poissi. Vanaema oli järelriisuja ja pidi pärast kuhja ümbruse ilusti korda tegema. Töö algas juba hommikul vara, nii et neid ei lubatud heinamaalt koju, ka õhtul tehti tööd seni , kui kaste maha tuli. Laupäeval said nad koju , et saunas käia. Süüa tehti heinamaal, seal pandi ka lauad ja pingid kohale ja oli ühine sõõmine. Ka toidunõud olid alumiiniumist ja sovhoosi omad
Esimesed päevad praktikas tutvustati mulle firmat ja mis on selle põhi tööd. Käisin kaasas teiste töölistega erinevatel objektidel. Juba praktika teisel nädalal käisin iseseisvalt tegemas ATS hooldust firmas HRX, mis kujutas endast andurite häiresse laskmist ja puhastamist. Hotronicu kontoris, kuna nad olid sinna värskelt kolinud, pidin tegema seal mõned muudatused valgustuse osas, erinevad valgus grupid. Tihti sai käidud erinevates kohtades kaablit vedamas mööda kaabliredelit ja ka väljas mööda aedu, pannes kaabli UV-kindlasse torusse. Kaableid sai ka veetud maa alt, algul kaevas ekskavaator ette pika ja umbes 0,7m sügavuse kraavi, mööda seda viidi ka kaabel. Kaabli paigalduses tuli tihti kasutada E,F tähistusega paigaldust ehk siis paigaldust kaabli redelile. Horisontaal kaabli redelil vedades kus iga 1,5 m tagant kinnitatakse kaabel redeli külge ja vertikaal redelil iga 0,5 m tagant. 3. PRAKTIKANDI HINNANG PRAKTIKA KOHTA 3
pandi rehetuppa partele kuivama. Mõne aja möödudes alustati rehepeksuga. See oli väga raske töö ja kestis sageli kaua, nii et magama saadi alles poole öö pealt. Reht peksti eriliste puust kootidega, millega viljaterad vihkudest välja löödi. Talvel istus pere koos rehetoas pirru valgel. Naised ketrasid, kudusid kangast ja õmblesid riideid. Mehed tegid puutööd. Igapäevased töö- ja tarberiistad valmistati ise ja peamiselt just puust. Talvel käidi ka metsas puid raiumas ja palke vedamas. Samuti veeti kuhjadest hein koju. Mõlemaid töid oli talvel mugavam teha, sest reega pääses üle soo ja veekogude otsa igale poole. Rohkesti oli tööd talu naisperele. Tuli hoida kodu korras, abistada mehi põllutöödel, talitada loomi, tavaliselt 4-5 või enamgi. Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja vanemaid abistama. Mõne kiireloomulise töö puhul ei tulnud talupere ise toime, siis korraldati talgud. Talgutele tulid naabripered kokku ja kõike tehti ühiselt
arusaamani, millel on määrav tähtsus edasise jaoks. Ennustamisel suhete osas, koos heade kõrvalkaartidega, näitab uue armastuse ilmumist teie ellu. Kaart number VII: Võidukaarik Astroloogias vastab ta Vähi märgile ning tähistab stiihia ja mateeria jõudude allumist inimese mõistusele ja tööle. Kaardil on kujutatud kaarikut juhtimas sihikindel ja tugev inimene, kellel on olemas kõik vajalikud kogemused, et oma teekonnal edukalt hakkama saada. Kaarikut on vedamas kaks hobust, üks neist must ja teine valge. Juht peab saavutama tasakaalu ja suutma juhtida neid soovitud suunas. Kaariku kaart näitab, et jätame oma tuttava ümbruse ja asume teekonnale. Siin on tegu enesekindluse, ettevõtlikkuse ja riskivalmidusega. Kaart vihjab osavusele ja jõule aga kuna teekond on uus ja tundmatu, siis tuleb usaldada lisaks ka intuitsiooni, et suuta hallata kõiki nüansse, mis teel võivad meie ette sattuda. Ennustamisel viitab kaart edule ja
„Õuna Endel oli keskmist kasvu, turske noor mees. Tal oli juba oma talu, kus ta elas koos oma emaga – isa oli üks koll juba aastaid tagasi maha murdnud. Endel oli üks väheseid inimesi külas, kellel polnud oma isiklikku kratti, sest Endel ei saanud krati tegemisega hakkama.“ (lk.91). Kuna Endel elas emaga ning ei saanud krati tegemisega hakkama, siis oli ta ka äpu ja saamatu. Endel oli ka suli ja varas ning ka väga sõjakas „Seetõttu käis Endel ise võõrast vara vedamas, kuid siingi juhtus tal äpardusi, kuna Endel kippus teiste kandjatega kaklema, tegi võõra mehe aidas või sahvris koledat lärmi, nii et omanik peale sattus, ja maadles siis lõpuks temaga.“ (lk.91). Ta oli nagu Rein, kellele ei meeldinud mõisaelanikud, sellepärast Rein tahtiski Endlit oma Liinale meheks „Eriti ajasid teda vihale mõisateenijad, neile kippus alailma kallale, tuli lausa tee peal ligi ja tahtis lüüa. „Nad on munnid,“ ütles ta ise mõisameeste kohta.“ (lk.91)
sattuda. (Autori märkus: Kuuldu järgi tegi Tarum selle ,,kooli" läbi, tuli elusalt välja ka Indo- Hiinast ja olevat elunenud kuski PÕhja-Ontarios. Need andmed ei ole aga Lillemaalt.) Grupp, kuhu Endel Lillemaa kuulus, oli 9-meheline: 4 sakslast, 2 prantslast, 1 ungarlane, 1 itaallane ja 1 eestlane. Koman-dokeeleks oli muidugi prantsuse keei. Ameti poolest oli Lillemaa jällegi autojuht nii soomus- kui igasuguste muude veokite peal, olenedes vajadusist. Nii käis ta laskemoona vedamas kui ka soomusautoga autode kolonne kaitsmas. (järgneb) VÕÕRLEEGIONÄRINA INDO-HIINAS (2) Koostanud £. Illemaa andmeil Snaiper 15. oktoobril 1947 dateeritud kirjas jutustab Endel Lillemaa järgmist: ,,Mõned päevad tagasi tegime läbi raske lahingu. Vaenlane ründas ootamatult autokolonni. Kuna olime lagedal teel hääks märklauaks, langesid kohe paljud surnult või haavatuna rivist välja. Minul oli seekord sõduriõn-ne. Pidasime väheste meestega vaprasti vastu, kuni abi saabus
ja paljude müütide peategelane. Enlil edendas põlluviljakust ja kaitses maist kuningavõimu. Mõnede lugude järgi oli ta loonud maailma ja toonud inimestele tsivilisatsiooni. Nii peeti teda näiteks esmase põlluharimisvahendi kõpla leiutajaks. Maa-aluste vete jumal ja sügavuste isand Ea (sumerite Enki) oli kõige enam seotud inimkultuuri tekkega. Ta oli Enlili vend või poeg. Mõnes müüdis kujutati seda kavalat jumalat teisi jumalaid inimeste kasuks ninapidi vedamas. Inimestele õpetas ta niisutuspõllundust, linnaehitust, religioosseid kombetalitusi ja kirjatarkust. Ea tundis kõige paremini maagiat ja ennustuskunsti ja jagas sedagi tarkust inimestele. Jumalannade seas tõusis teistest esile taeva kuninganna Istar (sumeri Inanna), kes oli armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja. Istar armastas mitmeid inimlikkegi kangelasi ega häbenenud neilt otsesõnu vastuarmastust nõuda. Istar oli sõjakas ja kättemaksuhimuline
62 4 Raudteetransport Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 4.9 USA-s toodetud diiselvedurid Pilt 4.11 Manöövervedur Saksamaa raudteel Pilt 4.10 Vene Föderatsioonis toodetud diiselvedurid Pilt 4.12 Manöövervedur vedamas komplekteerimisrongi Küsimused 1. Mida mõeldakse rongi all? 2. Mis on raudteeveerem? 3. Mille poolest erinevad jaotus-, komplekteerimis- ja põhiveorongid? 4. Millal kasutatakse kliendironge?
annaabi.ee 
