Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vastupidistest" - 13 õppematerjali

Õhumassid
1
rtf

Õhumassid

Coriolisi jõu tüttu. -Jugavoolude looked määravad tsüklonite ja antitsüklonite liikumise ja paiknemise. -Maakera troposääris valitsevad tuuled: polaarne idatuul,läänetuul,kidepassaat,kagupassaat,läänetuul,polaarne idatuul -lõunalaius,idapikkus jms korrata -Passaadid:püsivad tuuled ekvaatori ümbruses ja 30.laiuskraadide vahel. Ka lääne ja idatuuled on püsivad tuuled -Kohalikud tuuled:Mussoonid,Briisid,Föön,Bora,Tromb -N:Mussonid on tuuled,mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest.Suvel:Niisked mussoonid. Talvel:kuivad mussoonid. Mis põhjustab erinevusI?Maismaa ja ookeani erinev soojenemine ja jahtumine erinevatel aastaaegadel.Kuidasmõjutavad mussoonid inimeste elu?Kui pool aastat sajab, siis on kõik roheline, jõed ujutavad üle,põllumajandus N:Kagu-Aasias. Osata Himaalaja näitel selgitada. -Briisid.Eristatakse asukoha järgi mere,maa,mäe ja orubriisi.Sarnane mussoonidega- kuid öösel ja päeval. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri,järv

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
Õhuga seotud keskkonnaprobleemid
2
docx

Õhuga seotud keskkonnaprobleemid

TAGAJÄRJED: hingamisraskused inimestel, astma 9. Kliimamuutused Kliimamuutus on ilmastiku muutumine pika aja jooksul. Põhjustavad tegurid: 1) looduslikud ­ maailmamere ja atmosfääriringluse koosmõju, elusorganismide mõju atmosfäärile, Maa orbiidi tsüklilised muutused ajas, päikese aktiivsuse muutlikkus, vulkaanide tegevus ja laamtektoonika 2) inimtekkelised ­ kütuste põletamine, heitgaaside paiskamine atmosfääri 10. Mussoonid Mussoonid on tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest. (talvel sisemaalt ookeanile, suvel ookenilt maismaale). TEKE: maismaa ja meri soojenevad eri kiirusega ning erineval määral ESINEMINE: Lõuna-Aasias, 11. Aastaaegade vaheldumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese ja maakera telje kaldest Päikese suhtes. Pööripäevad: Talvine 21.12 ­ Päike seniidis lõunapöörijoone kohal Kevadine 21.03 ­ Päike seniidis ekvaatoril Suvine 22.06 ­ Päike seniidis põhjapöörijoone kohal Sügisene 23

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
LOOGIKA KT
4
docx

LOOGIKA KT

Suhteline – suhe mingi muu objektiga Konkreetne – olemasolev tunnus Abstraktne – objekti omadus lahutatuna objektist Positiivne – omaduse esinemine tark, ilus Negatiivne – omaduse puudumine surematu, mõttetu, mittetark Koondav – sarnaste objektide rühm kui tervik, kuid ei rakendu üksikutele objektidele selles rühmas 2.1. Väite analüüsimine A Üldjaatav S+ P- E üldeitav S+ P+ I osajaatav S- P- O osaeitav S- P+ Loogiline ruut: Kui üks kontraarsetest (vastupidistest) väidetest on väär, siis ei saa öelda midagi teise tõeväärtuse kohta. A ja E Kui üks subkontraarsetest (osavastupidistest) väidetest on tõene, siis ei saa midagi öelda teise tõeväärtuse kohta. I ja O Kui I on tõene, on A määramata. Kui A on väär, on I määramata. Kui O on tõene, on E määramata. Kui E on väär, on O määramata. 3.1. OTSENE JÄRELDUS

Filosoofia → Loogika
36 allalaadimist
Atmosfääri spikker
1
doc

Atmosfääri spikker

Tugevaim c.jõud poolustel ja puudub ekvaatoril ) , aluspinna hõõrdejõud ­ maapinna kohal tuule kiirus väheneb ja tuule suund muutub. Globaalne õhuringlus-õhu seaduspäane liikumine, millega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest pk teise. Aastaaegade vaheldumine, maismaa ja mere ebaühtlane jaotumine, suured mäeahelikud, maakera pöörlemine. Mussoonid ­ tuuled, mida põhjustab nii mandrite kui ka ookeanide erinev soojenemine ja jahtumine, puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest. Ainult Aasias. Talvel maismaal K. Suvel M. Sest ookean jahtub aeglaselt. 30' tulevad alla, 60' üles, 90' alla. 0-M, 30'-K, 60'-M, 90'-K K ­ t' muutub palju, sademed vähe M ­ t' muutub vähe, sademeid palju El nino ­ vaiksel ookeanil, mis muudab ilmastiku kõrvalekaldumist kogu maakeral. Esineb ebareg. Püsivate tuulte suunamuutus. Õhumassid on suuremõõtmelised ja sarnaste omadustega alumise õhukihi osad, mis on kujunenud välja ühesuguse aluspinna kohal. Nende

Geograafia → Geograafia
80 allalaadimist
Maa-kui süsteem
11
pdf

Maa, kui süsteem

alalt väiksema rõhuga alale (​difusioon​) Maapinna hõõrdejõud ​mõjutab tuule tugevust, hõõrdumise vähenemise tõttu kasvab tuule kiirus kõrguse suurenedes 1. Polar high - Polaarne idatuul 2. Westerlies - Läänetuul 3. Northeast trade winds - Kirdepassaat 4. Southeast trade winds - Kagupassaat 5. Westerlies - Läänetuul 6. Polaarne idatuul Mussoonid ...sesoonsed tuuled - Puhuvad 15-20° kraadide vahel - On tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest - Tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise ja jahtumise tõttu - Hästi välja kujunenud Aasia kagu- ja lõunaosas 1. Talvemussoon - Puhub mandrilt ookeanile (manner - kõrgrõhkkond, ookean - madalrõhkkond) - Esineb kuivaperiood 2. Suvemussoon - Puhub merelt maismaale (manner - madalrõhkkond, ookean - kõrgrõhkkond) - Vihmaperiood Tsüklonid, antitsüklonid ja nende mõju Eesti ilmastikule ..

Loodus → Loodus
7 allalaadimist
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass
17
docx

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass

Maa ööpäevase pöörlemise mõjul kalduvad nad läände. Samas ei puhu tuuled 30. laiuskraadidelt ainult ekvaatori suunas, vaid ka pooluste suunas, kus on õhurõhk madalam. Maakera pöörlemise tõttu pöörduvad tuuled aga ida poole (põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule), moodustades nii läänest itta liikuvaid õhuvoole. Nii ongi parasvöötmes ülekaalus läänetuuled. POLAARALADE KIRDE JA KAGUTUULED ­ MUSSOONID ­ Mussoonid on tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest. Mussoonid tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise tõttu. · Talvmussoon ­ puhub mandrilt ookeanile · Suur Euraasia manner jahtub talvel tugevasti, selle keskosas tekib kõrgrõhkkond laskuvate õhuvooludega. Maapinnani laskuv õhk jõuab mandri äärealani ja nii puhub tuul maalt merele. · Suvemussoon - puhub ookeanilt mandrile.

Geograafia → Geograafia
94 allalaadimist
Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia-IST-mõisted
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Kaugtöö (Telecommuting). Kodus töötamine andmeside vahendusel. Jack Nilles'i poolt 1970-ndate algul loodud termin geograafiliselt hajutatud büroo kirjeldamiseks, kus töötajad töötavad oma koduarvutitel ja edastavad andmeid ja dokumente keskbüroose üle telefoniliinide. Peamine argument kaugtöö kasuks on see, et nii väheneb liiklusvahenditest põhjustatud keskkonna saastamine. Peale selle on paljude inimeste produktiivsus kodustöötamisel kõrgem, kuigi pole puudust ka vastupidistest näidetest. Täht-tähelises tõlkes tähendab "commuting" edasi-tagasi (tööle ja koju) sõitmist ning eesliide "tele" tuleb sõnast "telephone", nii et termini "telecommuting" otsetõlge võiks olla "telefoni kaudu töölkäimine ". 1.4.2 Side 1.4.2.1 Termini "elektronpost (e-post)" tähendus. e-post (e-mail). Kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast teise. Maailma esimene e- posti sõnum saadeti 1971.a

Informaatika → Arvutiõpetus
47 allalaadimist
Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused
29
docx

Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused

erutusseisund c) tähelepanu välistele sündmustele d) tihe koostegutsev grupp. 44. GRUPILINE MÕTLEMINE Grupiline mõtlemine on grupi vaimse efektiivsuse, reaalsustaju ja otsustusvõime moonutumine grupisisese surve tulemusena. Selleks pinnaseks, mis grupilist mõtlemist soodustab on järgmised asjaolud: 1) tegemist on heade omavaheliste suhetega tihedasti kooskäiva grupiga 2) grupp on mingil moel isoleeritud võimalikest vastupidistest arusaamadest 3) neis gruppides on direktiivne liider, kes tavaliselt annab teada sellest, millist seisukohta ta soosib. Grupilise mõtlemise sümptoomid: 1) Illusioon et neid ei saa kahjustada. 2) Ratsionaliseerimine - grupp ei võta arvesse vastuväiteid nende endiste otsuste kohta vaid püüab oma tegutsemist kollektiivselt õigustada. 3) Kõigutamatu usk oma grupi õigsusesse - usutakse et nende grupp talitab täiesti õieti, seega püütakse vältida igasuguseid

Psühholoogia → Psühholoogia
325 allalaadimist
Sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia
35
doc

Sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia

a) anonüümsus b) erutusseisund c) tähelepanu välistele sündmustele d) tihe koostegutsev grupp. Grupiline mõtlemine Grupiline mõtlemine on grupi vaimse efektiivsuse, reaalsustaju ja otsustusvõime moonutumine grupisisese surve tulemusena. (I. Janis 1972). Selleks pinnaseks, mis grupilist mõtlemist soodustab on järgmised asjaolud: 1) tegemist on heade omavaheliste suhetega tihedasti kooskäiva grupiga 2) grupp on mingil moel isoleeritud võimalikest vastupidistest arusaamadest 3) neis gruppides on direktiivne liider, kes tavaliselt annab teada sellest, millist seisukohta ta soosib. Grupilise mõtlemise sümptoomid: 1) Illusioon et neid ei saa kahjustada. 2) Ratsionaliseerimine - grupp ei võta arvesse vastuväiteid nende endiste otsuste kohta vaid püüab oma tegutsemist kollektiivselt õigustada. 3) Kõigutamatu usk oma grupi õigsusesse - usutakse et nende grupp talitab täiesti õieti, seega

Psühholoogia → Sotsiaalpsühholoogia
192 allalaadimist
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest
348
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

väide on tõene, siis teine on ilmtingimata väär, ent kui üks väide on väär, siis teine väide võib olla nii tõene kui ka väär. 16 Joonis 5.7. Üldjaatav väide ja üldeitav väide on vastupidised ehk kontraarsed (ik contraries): nad mõlemad saavad olla koos väärad, kuid ei saa olla koos tõesed. Siin peab rõhutama, et vastupidised väited võivad esineda tõepoolest vastupidiste tõeväärtustega, ent see on garanteeritud ainult siis, kui on teada, et üks vastupidistest väidetest on tõene. Kui aga on teada, et üks kontraarsetest väidetest on väär, siis ei saa loogilise ruudu abil midagi öelda teise väite tõeväärtuse kohta. Võib öelda, et teise väite tõeväärtus jääb määramatuks. Nt kui on tõsi, et kõikidel kaladel on uimed, siis on väär, et ühelgi kalal pole uimi. Kui aga on väär, et kõik varesed on mustad (leidub ka valgeid vareseid), siis sellest ei järeldu veel, nagu oleks tõsi, et mitte ükski vares pole must

Õigus → Õigus
44 allalaadimist
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK
197
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

olla nii tõene kui ka väär. 16 Joonis 5.7. Üldjaatav väide ja üldeitav väide on vastupidised ehk kontraarsed (ik contraries): nad mõlemad saavad olla koos väärad, kuid ei saa olla koos tõesed. Siin peab rõhutama, et vastupidised väited võivad esineda tõepoolest vastupidiste tõeväärtustega, ent see on garanteeritud ainult siis, kui on teada, et üks vastupidistest väidetest on tõene. Kui aga on teada, et üks kontraarsetest väidetest on väär, siis ei saa loogilise ruudu abil midagi öelda teise väite tõeväärtuse kohta. Võib öelda, et teise väite tõeväärtus jääb määramatuks. Nt kui on tõsi, et kõikidel kaladel on uimed, siis on väär, et ühelgi kalal pole uimi. Kui aga on väär, et kõik varesed on mustad (leidub ka valgeid vareseid), siis sellest ei järeldu veel, nagu oleks tõsi, et mitte ükski vares pole must

Matemaatika → Matemaatika ja loogika
33 allalaadimist
Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

võrdlemisi vähetõenäolised. 45. Näiteks jõupositsioonil oleva vastase demagoogiale vastates. 46. Ainult abstraktsioonitaseme poolest; sisuliselt ei erinegi. Ka selle raamatu normatiivsed ütlused tõlkija, toimetaja jt soovitava käitumise kohta on tegelikult üksnes subjektiivsed arvamused. Jah, nad on saadud 25 aasta mõtlemise tulemusel. Jah, mõnele neist õnnestub leida toetust empiirilistest uuringutest. Jah, nende järgimise korral on majandusedu lihtsam saavutada. Aga nad ei ole vastupidistest arvamustest kuidagi objektiivselt õigemad. 47. Keelekorraldus võiks sel juhul nii üritada ühtlustada inimeste ettekujutusi konventsioonist kui ka neid endale meelepärases suunas mõjutada. 48. Ei ole. Norm ja norming on süsteem ja selle kirjeldus, keel ja kõne on süsteem ja selle eksemplar. 49. Kui inimene niimoodi ütles, siis normi osaks (kuigi võibolla äärmiselt marginaalseks) ta sellega juba sai. Võimatu saab üks reaalne ütlus seega olla ainult norminguga võrreldes. 50

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
39 allalaadimist
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

lähestikku, üks ühes, teine teises ruumi otsas, ja kunagi polnud nad tundnud tarvidust lähenemiseks. Isegi siis, kui Metslang tuli, taskus soojad saiad või mingisugused magusad küpsised, neid sõi ja ka teistele andis või nagu koertele üle laudade kätte pildus, ei läinud Indrek kunagi teistega rüselema ega Metslangilt midagi küsima. Aga nüüd tundsid nad äkki, nagu oleksid ainult nemad kahekesi klassis, kes Molotovist ja tema linalakast midagi aru saavad. Et nad aga vastupidistest otstest lähenesid sellele müsteeriumile, seda õppisid nad alles hiljemini tundma. Nüüd jätkus nende lähenemiseks sellestki, et Metslang leidis kõrvad, mis kuulasid tema praktilist elutarkust suure huviga, eriti naiste suhtes, kuna Indrek kudus tema elutarkusest armuluule muinasjutulist kude. Kõige parem oli seda teha Metslangi väikeses soojas toas saiaahju taga, sest siia ei tulnud neid keegi eksitama. Pakk-kastidele oli siin pandud niinekoortest madrats ja peaaluseks noppimata

Eesti keel → Eesti keel
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun