muutused "adaptsioonisündroom" Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs & psüüh reservid) - positiivne faas (mobilisatsioon, eustress) > taluvuspiir -> negatiivne faas e distress - stressorid: raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikaajaline magamatus, ületöötamine, psüühiline pinge ja kestev konflikt, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit. (1) häire- e shokistaadium (2) vastupanustaadium (adrenal., suhkur, kloriid) (3) kurnatusstaadium (kaitsejõudude mahasurumine, immuun-, südame-, mao-, aju häired) (3a) taastumine. Frustratsioon: psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katke(sta)misel enne eesmärgi saavutamist; perspektiivituse või ebaõnnestumise elamustekompleks. Omadused: impulsiivsus; f.-taluvus; isikupära(Rosenzweigi pilt-frustratsioonitest) John Dollard: igs agressioon on frustratsiooni tagajärg. (Eeldusel, et takistusi tajutakse sihilikena)
B-tüüpi isiksus (rahulikumad, põhjalikumad, oskavad puhata, seavad realistlike eesmärke). STRESSI STAADIUMID: 1) Häirestaadium Algab stressoriga kokkupuutumisest. Inimene kogeb ärevust, tunneb, et tal ei ole vahendeid ja võimalusi tekkinud olukorda lahendada (nt saab teada, et järgmisest kuust tõstetakse korteriüüri). Kui inimene tunneb, et ta saab muutunud olukorraga hakkama (nt suureneb ka sissetulek), ülemäärast stressi ei teki. 2) Vastupanustaadium Inimene tegeleb (mõttes) lahendamata probleemiga, see pingestab ja kurnab organismi ning psüühikat. Kui probleemile leitakse lahendus (nt on võimalus mujalt kokku hoida, et kõrgemat üüri maksta või leida tasuvam töökoht), olukord laheneb ja kolmandat staadiumi ei järgne. 3) Kurnatusstaadium - Tekib siis, kui stressori mõju jätkub ja olukorrale ei leita lahendust. Organism on pidevast pingest kurnatud, võivad tekkida füsioloogilised süptomid (pea- ja
-kooli lõpetamine -uuele töökohale asumine -abiellumine -lapse sünd Stressitaluvus on individuaalne, sõltub palju isiksuseomadustest. A-tüüpi isiksus B- tüüpi isiksus Stressi staadiumid 1.Häiretsaadium Algab stressoriga kokkupuutumisest. Inimene kogeb ärevust, tunneb, et tal ei ole vahendeid ja võimalusi tekkinud olukorda lahendada(nt saab teada, et järgmisest kuust tõstetakse üüri). Kui inimene tunnem, et ta saab muutunud olukorraga hakkama, ülemäärast stressi ei teki. 2.Vastupanustaadium Inimene tegeleb(mõttes) lahendamata probleemiga, see pingestab ja kurnab organismi ning psüühikat. Kui probleemile leitakse lahendus, olukord laheneb ja kolmandat staadiumit ei järgne. 3.Kurnatusstaadium Tekib siis, kui sterssori mõju jätkub ja olukorrale ei leita lahendust. Organism on pidevast pingest kurnatud, võivad tekkida füsioloogilised sümtomid(pea,kõhuvalu, vererõhu tõus jne), suureneb vastuvõtlikkus mitmesugustele haigustele. -südame-veresoonkonnahaigused -maohaavandid
agressioon, pikemaaegne psüühiline pinge, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit, mitmesugused muud emotsiogeensed tegurid. Stressireaktsioon areneb protsessina, killes võib eristada mitut staadiumi: 1) Häire- e. sokistaadium organismi on tunginud veanlane (näiteks gripiviirus) või ohustatakse inimesi põhivajadusi (rünne elule ja tervisele, eneseväärikuse alandamine); 2) Vastupanustaadium koondatakse organismi kaitsejõud, tähelepanu kontsentreerub, vererõhk ja kehatemperatuur tõusevad, vere suhkrusisaldus ja kloriidisisaldus suurenevad jne; 3) Kurnatusstaadium, mida iseloomustab stressitaluvuspiiri ületamine ja organismi kaitsejõudude mahasurumine. Võitlus võib lõppeda organismi surmaga või taastumise ja kohanemisega. Selguse huvides on kohane vahet teha füsioloogiliste ja psühholoogiliste (emotsionaalse) stressi komponentide vahel.
aktiveeritakse sümpaatiline närvisüsteem, stressireaktsiooni algusfaasis mobiliseeritakse energiavarud, hingamine tõhustub, erksus ja tähelepanu suurenevad, vererõh tõuseb, lihaste töövõime kasvab, valutundlikkus väheneb ning energiliseks reageerimiseks mittevajalikud protsessid päristakse (nt seedimistegevus, kudede taastamine). Stressireaktsiooni protsessi staadiumid: 1) Häire- ehk sokistaadium (toimub mingi rünne nt viirus või hoopis rünne eneseväärikusele/elule) 2) vastupanustaadium mobiliseeritakse organismi kaitsejõud (sh immuunsüsteem) 3) Kurnatusstaadium stressi taluvuspiir on ületatud, organismi kaitsejõud maha surutud Frustratsioon psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkemisel/katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, iseloomulik on perspektiivituse tunne. Suur osa agressiivsest käitumisest on frustratsiooni tulemus. Frsutratsioonitaluvus (võime taluda ebaõnnestumisi/loobumisi) sõltub isiksuse kohanemisvõimest,
pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikemaaegne psüühiline pinge, isolatsioon, motiivide konflikt, ajadefitsiit, mitmesugused muud emotsiogeensed tegurid. Stressireaktsioon areneb protsessina, milles võib eristada mitut staadiumi: (1) häire- e sokistaadium organismi on tunginud vaenlane (nt gripiviirus) või ohustatakse inimese põhivajadusi (rünne elule ja tervisele, eneseväärikuse alandamine); (2) vastupanustaadium koondatakse organismi kaitsejõud, tähelepanu kontsentreerub, vererõhk ja kehatemperatuur tõusevad jne; (3) kurnatusstaadium, mida iseloomustab stressitaluvuspiiri ületamine ja organismi kaitsejõudude mahasurumine. Võitlus võib lõppeda organismi surmaga või taastumise ja kohanemisega. Distress stressi negatiivne poolus. Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. On
Stressi põhjustajaks ehk stressoriks võivad olla raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikemaaegne psüühiline pinge, isolatsioon, motiivide konflikt, ajadefitsiit, mitmesugused muud emotsiogeensed tegurid. Stressireaktsioon areneb protsessina, milles võib eristada mitut staadiumi: (1) häire- e sokistaadium organismi on tunginud vaenlane (nt gripiviirus) või ohustatakse inimese põhivajadusi (rünne elule ja tervisele, eneseväärikuse alandamine); (2) vastupanustaadium koondatakse organismi kaitsejõud, tähelepanu kontsentreerub, vererõhk ja kehatemperatuur tõusevad jne; (3) kurnatusstaadium, mida iseloomustab stressitaluvuspiiri ületamine ja organismi kaitsejõudude mahasurumine. Võitlus võib lõppeda organismi surmaga või taastumise ja kohanemisega. Distress stressi negatiivne poolus. 29 Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne
· Stress (pingeseisund , mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel) Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid. Stressireaktsioon areneb protsessina, milles võib eristada mitut staadiumi: 1)häire- e sokistaadium organismi on tunginud vaenlane või ohustatakse inimese põhivajadusi 2)vastupanustaadium koondatakse organismi kaitsejõud, tähelepanu kontsenreerub, vererõhk ja kehatemperatuur tõusevad, vere suhkrusisaldus ja kloriidisisaldus suurenevad jne; 3)kurnatusstaadium, mida iseloomustab stressitaluvuspiiri ületamine ja organismi kaitsejõudude mahasurumine 44 · Frustratsioon (on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkemisel enne
Resursside mobiliseerimine. · positiivne faas- (mobilistatsioon, eustress) taluvuspiir negatiivne faas e distress. Kui jääb eustressid tasemele, siis on hästi. · Stressorid: kestev raske kehaline pingutus, trauma, ravimisperiood, trauma tekkimine võib kaasa tuua elustiili muutuse. Hapnikuvaegus, pikaajaline magamatus, isolatsioon (eriti sotsiaalne). Häire- e shokistaadium vastupanustaadium (adrenal., suhkur, kloriid) kurnatusstaadium (kaitsejõud surutakse maha, immuun-, südame- mao- aju häired) taastumine. Aitab elukoha-, ametikoha- jms muutused. Frustratsioon. Lühemaajalisem, tulevad lähevad, kordumisel võib tekkida ka stress. Motiveeritud käitumist lahates saab defineerida. Psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katke(sta)misel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse või ebaõnnestumise elamustekompleks.
Stress (pingeseisund , mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel) Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid. Stressireaktsioon areneb protsessina, milles võib eristada mitut staadiumi: 1)häire- e šokistaadium –organismi on tunginud vaenlane või ohustatakse inimese põhivajadusi 2)vastupanustaadium – koondatakse organismi kaitsejõud, tähelepanu kontsenreerub, vererõhk ja kehatemperatuur tõusevad, vere suhkrusisaldus ja kloriidisisaldus suurenevad jne; 3)kurnatusstaadium, mida iseloomustab stressitaluvuspiiri ületamine ja organismi kaitsejõudude mahasurumine Frustratsioon (on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkemisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel) Frustratsioonireaktsioonidel on kaks
magamatus, ületöötamine, psüühiline pinge ja kestev konflikt, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit (lootuse, allaandmise meeleolud, inimene on kurb, kaasnevad (vivad kaasneda) vaimuelu probleemid nt vaimuhaigus) NB!!!! Stress ei ole ainult paha-paha! Niikaua kui ta eustressi staadiumis on, on see hea! STAADIUMID, mille inimne läbi käib (1) Häire e shokistaadium (2) Vastupanustaadium (adrenaliin, suhkur, kalorid) (3) Kurnatusstaadium (kaitsejõudude mahasurumine, immuun-, südame-, mao- , aju häired) Siin tasub abi paluda a. Taastumine FRUSTRATSIOON See on lühemaajalisem, kui stress. See võib tulla ja minna. Kui see kordud ja on tõsisem, võib tekkida stress. Seda saab lahata motiveeritud käitumist lahates, aga alati seda pole võimalik. Münikord jääb
sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressi puhul eksisteerib inimeses lisaks tavalistele haiguse tunnustele ka teisi häiretele üldiseid iseloomulikke omadusi. Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks. Stressi põhjustavad stressorid. Stressireaktsioon areneb protsessina, milles staadiumid on: - häire e šokistaadium - organismi on tunginud vaenlane või ohustatakse inimese põhivajadusi - vastupanustaadium - koondatakse organismi kaitsejõud - kurnatusstaadium - stressitaluvuspiiri ületamine ning organismi kaitsejõudude mahasurumine Stressi aetakse segamini frustatsiooniga, aga see pole nii. Tavaliselt on frustatsioon üks stressiga kaasnevaid nähtuseid. Tegemist on ikkagi psühholoogilise seisundiga. Frustratsiooni kaks põhitunnust on impulsiivsus ja tolerantsus. Tekib tegevuse sunnitud katkestamisel. Frustratsioon viib agressioonile
annaabi.ee 
