1210 Eestlased võidavad Ümera lahingu. 1211 Sakslased ristivad Sakala linnuse. 1212-1215 Vaherahu 1215 Kolmemalva manööver 1217 Otepää linnuse piiramine 1217 21.september Madisepäeva lahing, Lembituga eesotsas. 1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II koos oma meestega. 1220 Rootsi kuningas rajas tugipunkti Lihula linnusesse ja asus rah. ristima. 1223 Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1224 Tähtsaimaks vastupanupunktiks oli jäänud Tartu, kaitses vürst Vjatsko. 1227 Sakslased vallutasid saarlased( esmalt Muhu ja siis Saaremaa). Isikud Meinhard Üksküla piiskop, Liivimaa ristiusule toomine Theoderich Eestimaa piiskop, rajas Mõõgavendade ordu. Berthold Uus Liivimaa piiskop, alustas ristisõda. Albert Riia piiskop, rajas Riia linna. Kaupo Liivlaste vanem, esimene eestlane, kes võttis vastu ristuusu. Lembitu Sakala vanem, Madisepäeva lahingu eestvedaja, hukkus lahingus.
1223.a. suvel piirasid sakslased Viljandi linnust. Eestlased olid sunnitud lõpuks alistuma ja laskma end ristida. Eestlased said aru, et oma jõududest ei piisa. Läkitati saadikud Pihkvasse ja Novgorodi ning isegi Suzdali. 1223.a. teisel poolel tuleb Vladimir-Suzdali suurvürsti vend Jaroslav Eestisse piirates koos eestlastega Tallinnat, mida aga vallutada ei suudeta. Järk-järgult õnnestus sakslastel taas oma võimu laiendada. 1224.a. suveks jäi mandriosa peamiseks vastupanupunktiks vaid Tartu, mida 2 piiramisel sakslastel ei õnnestunud vallutada. 15. augustil 1224.a. asuti Tartu linnust piirama kolmandat korda. Eestlastest kaitsjaid abistas Tartusse jõudnud vürst Vjatsko oma 200 mehega. Tormijooksu käigus õnnestus sakslastel linnus vallutada. Venelaste lubatud abivägi jäi hiljaks. Tartu langemisega oli kogu Eesti mandriosa langenud võõrvõimu alla. 1227.a. jaanuaris ületas sakslaste 20 000 meheline armee merejää ja jõudis Muhu linnuse alla. Pärast Muhu
ja alistamist sakslastele Tähtsamad kohad Otepää- Sinna jõudsid venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakslaste ühisvägi. Peale 20 päevalist piiramist pididugalased ja sakslased alla andma,ning sakslased kohustusid kogu Eestist lahkuma. Lihula- 1220. aastal rajas Rootsi kuningas Lihula linnusesse tugipunkti ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Tartu- 1224 suveks oli mandriosa tähtsaimaks vastupanupunktiks veel Tartu, mida aitas kaitsta Koknese vürst Vjatsko Ümera- Seal toimus Ümera Lahing, ainuke lahing, mille Eestlased võitsid. Eestlaste allajäämise põhjused- Eestlaste maakitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondadega olid nõrgad. Maade jagamine- 1222.aastal Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa jäi Mõõgavendade ordu kätte. Taanile jäi Rävala, Harjumaa ja Tallinn
Samal ajal üritas Eestis oma osa haarata Rootsi kuningas, kes rajas tungipunkti 1220. a Lihula linnusesse. Kuninga lahkumise järel saabus linnuse alla saarlaste malev. Rootslaste vägi löödi täielikult puruks, edasised vallutusplaanid sellega nurjati. 1222. a sunniti taanlased alistuma Saaremaal. See võidusõnum saadeti üle Eestimaa ja kõiki kutsuti ülestõusule.1223. a algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid üle linnused. 1224. a suveks oli mandriosa tähtsamiaks vastupanupunktiks veel jäänud Tartu. 1227. a talvel liikus suur sakslaste vägi üle jää saartele. Muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Valjala linnuse alla. Kuna vastupanu näis lootusetu, lasid saarlased end ristida. Eestlaste allajäämise põhjused: * Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. * Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. * Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad
Rootslaste vägi löödi täielikult puruks ning nende edasised vallutusplaanid nurjati. 11. 1223 Eestlased ründasid kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. Saadi oma valdusesse kogu maa. Hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud ja pesti maha ristimine, päärduti tagasi vanade tavade juurde. Taaselustati kunagised liitlassuhted vene vürstidega, kellelt saadi arvestatavat sõjalist toetust. 12. 1224 mandriosa tähtsaimaks vastupanupunktiks oli jäänu veel Tartu, mida aitas kaitsta Koknese ja vürst Vjatsko. Augustis hõivati linnus tormijooksuga. 13. 1227 Suur sakslaste vägi liikus üle jää saartele. Muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Saarema tähtsaima linnuse Valjala alla. Saarlased otsustasid alistuda ja end ristida lasta. 6. Millised olid eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses? (Leidke vähemalt 5 põhjust!) 1
maa. Edu ei toonud üksnes Tallinna vabastamiskatsed. Kasutati ka sakslastelt saagiks saadud ambe. Sakslased alustasid taas retki Lõuna-Eestisse, teises Ümera lahingus saavutasid võidu sakslased. 1223 jõudis Tartusse vürst Vjatsko, eesmärgiga luua Eestisse Venemaale alluva vürstkonna. Ugalased pidid maad andma, sest nad teadsid, et üksi nad sakslastele vastu panna ei suuda. Sakslased laiendasid taas järk-järgult oma võimu. 1224 oli jäänud mandriosa peamiseks vastupanupunktiks Tartu, mida ei suudetud kahel piiramisel vallutada. Kolmandal korral õnnestus sakslastel linnus tormijooksuga vallutada. Tapeti ligikaudu 1000 eestast ja lisaks venelasi, ka Vjatsko. Nüüd püsis vabana vaid Saaremaa. 1227 läks Saaremaale suur sakslaste vägi. Vallutati ja põletati Muhu linnus.Edasi liiguti Saaremaa suurima ja tugevaima linnuse, Valjala alla. Hinnates kainelt kujunenud olukorda, otsustasid saarlased rahu sõlmida. Ristiti Saare rahvas.
- Jaroslav 1223 Eestisse - Saarlased meelitasid venelasi 20000-mehelist väge Tallinna piirama Jaroslav kuulis, et sakslased oli venelasi poonud vene väed piirasid 4 nädalat Tallinna, ei suutnud vallutada, venelaste vägi lahkus, rüüstasid Eestit - 1223 Tartusse vürst Vjatsko 200 mehega talle oli lubatu võim Tartus jt maakondades, mis ta vallutab (vürstkonna loomise katse) Tartu kaitsmine - sakslastel õnnestus oma võimu taas laiendada . 1224 ainult Tartu vastupanupunktiks, mida 2 piiramisel polnud suudetud vallutada - algas tõsine II piiramine heideti kive ja nn tulepotte (tuline raud), õõnestati valli, ehitati piiramistorn, üritati põlema panna, lõpuks sakslaste tormijooks õnnestuski vallutada tapeti nii venelasi kui ka eestlasi Lõppvaatus Saaremaal - 1227 jaan (meri jääs) sakslased kogusid suure väe jõuti Muhu linnuse alla muhulased pakkusid rahu ja lubasid end ristida,
vastu. - Kogu Eesti ala vabastati 1222 võõrvõimust (va. Tallinn, mis jäi taanlaste valdusesse). - Uue ristisõdijate sissetungi käigus toimus Eesti lõplik alistamine; viimase vastupanukoldena vallutati 1227 Saaremaal Muhu linnus Mõõgavendade ordu poolt. Tapeti nii mehed kui lapsed. - 1227 loetakse vabadusvõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda jätkus veel aastakümneid 1223. aastaks oli peamiseks vastupanupunktiks jäänud Tartu. Augustis hõivati linnus tormijooksuga. 1227. Aasta talvel liikus suur sakslaste vägi üle jää saartele. Liiguti Saaremaa tähtsaima linnuse Valjala alla. Saarlased alistusid ja lasid end ristida. Eestlaste liitlased ja vastased. EESTLASTE KAOTUSE PÕHJUSED: · Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. · Vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed).
Koostöö venelastega. Juba 1222. aastal mõistsid eestlased, et oma jõududest üksi ei piisa. Kiiresti astuti ühendusse Pihkva ja Novgorodiga. Läbirääkimised olid edukad. Venelased ei piirdunud seekord ainult lubadustega tulevikuks, vaid saatsid ka mõningaid abivägesid. Vene väed piirasid koos eestlastega neli nädalat Tallinna, aga vallutada ei suutnud. Tartu kaitsmine. Järk-järgult õnnestus sakslastel taas laiendada oma võimu Eestis ja 1224. aasta suvel oli mandriosa peamiseks vastupanupunktiks jäänud vaid Tartu, mida kahel piiramisel polnud suudetud vallutada. Sakslased tegid põhjalikke ettevalmistusi ning jõudsid suurte jõududega 15. augustil kolmandat korda Tartu alla. Algas tõsine piiramine. Ehitati suuremaid ja väiksemaid kiviheitemasinaid, millega loobiti linnusesse kive ja tulist rauda. Lõpuks otsustasid sakslased üldise tormijooksu kasuks. Sellega õnnestuski neil linnus vallutada. Tartu langemisega oli kogu Eesti mandriosa sattunud võõraste valitsejate võimu alla
Madisepäeva lahingus. Mis toimus 1208, 1210, 1217 (2), 1219, 1220, 1224, 1227? 1208 ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale. 1210 eestlased võitsid Ümera lahingu. 1217 eestlased kaotavad Madisepäeva lahingu, Otepää linnuse hõivamine eestlaste poolt. 1219 sekkub Taani kuningas Valdemar II, tulid Põhja-Eestisse. 1220 Läänemaale saabusid rootsi väed eesotsas Johaniga, rajasid Lihula linnusesse tugipunkti, välja ajasid sealt saarlased. 1224 mandriosa viimaseks vastupanupunktiks jäänud Tartu, siis hõivati. 1227 liiguti saartele, Muhu vallutati ja Saaremaa alistus kuna vastupanu näis lootusetu. Kas idaslaavlased (vene vürstid) olid pigem vallutajad/vaenlased või liitlased eestlastele? Pigem vastased, sest tulid appi, sest lubati hõbedat kõvasti, polnud väga usaldusväärsed, sest Madisepäeva lahingu ajal jäid tulemata. Liituti sellega, kellega kasulikum. Ristisõdijate eelised / eestlaste eelised? Ristisõdijad: sõjaline ülekaal (elukutselised
· Sakalast läbi minnes kuulis Jaroslav, et hiljuti olid sakslased Viljandi linnuse vallutamise järel seal kaitses olnud venelased üles poonud. o See viis vürsti raevu ning selle valas ta välja sakslaste peale. · Vene väed piirasid koos eesti vägedega Tallinna neli nädalat. Kuid seda siiski ilma tulemusteta. · 1223 lõpul jõudis tartusse vürst Vjatko oma 200 mehega. TARTU KAITSMINE · 1224 oli peamiseks vastupanupunktiks jäänud vaid tartu. · Algas tõsine piiramine. o Ehitati suremaid ja väiksemaid kiviheitemasinaid, millega piluti kive ning tulist rauda e. Nn. Tulepotte linnustesse. · Kaheksa päevaga ehitati kõrge piiramistorn, mis liigutati järk-järgult linnusele lähemale. · Lõpuks otsustasid sakslased üleüldise tormijooksu kasuks. · Sakslastel õnestuski linnus tormijooksuga vallutada · Lahingus oli palju langejaid
vallutasid Tallinna pirkonna ja Põhja-Eesti. 1220 rajas Rootsi kuningas oma tugipunkti Lihula linnusesse ja hakkas ümberkaudset rahvast ristima. Üle-eestiline vastuhakk-1223 ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. Õnnestus tagasi saada kog maa. Vastuhaku käigus hävitati kõik, mis vastased olid rajanud. Eesti lõplik ristiusustamine- vastased kogusid end, kuid peagi tulid tagasivallutusi tegema. 1224 a oli suurimaks vastupanupunktiks jäänud Tartu. Liiguti edasi Saartele ja kuna vastupanu näis lootusetu, lasid saarlased ennast ristida (1227) Allajäämise põhjused- · Vastaste sõjaline ülekaal, professionaalsed sõjamehed, kaasaegseim sõjatehnika · Tuli võidelda Saksa Taani ja Rootsiga · Ristisõdijad olid head diplomaadid; õhutasid paganate omavahelisi konflikte · Venelaste abi oli omakasupüüdlik · Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult ja lõpuks tuli puudu elavjõust
Linnus vallutati ja taanlased lahkusid, linnus lammutati. Võidust innustatuna hakati tervest riigist vaenlasi välja ajama. Ehitati kiviheitemasinaid ja teisi sõjariistu. Vabastati Varbola, Viljandi, Otepää ja Tartu. 1223. võitsid sakslased Ümera lahingu, kus eestlased panid hästi vastu ja siis veidi hiljem vallutati Viljandi linnus. Eestlased mõistsid et ilma venelaste abita hakkama ei saada. Saadigi Venemaalt abivägesi. 1224 aasta suvel oli mandriosa peamiseks vastupanupunktiks jäänud vaid Tartu. Tartu suudeti vallutada ja enamus seal olnud inimesi tapeti. 1227 aastal asusid sakslased 20 000 pealise väega Saaremaad ründama. Kõigepealt jõuti Muhu linnuse alla, mis jällegi kohutavate tapatalgute saatel hävitati. Valjala linnusega suudeti kokku leppida. Sellega lõppeb muinasaeg ja ka vabadusvõitlus. Eesti oli sõjas alakaalus, kogenematud, treenimatud ja halvasti varustatud. Lisaks sakslastele tuli võidelda Taani ja Rootsiga
-) 1208 ristisõdijate retked jõudsid Eesti pinnale, algselt Sakala ja Ugandi maakonda. -) 1210 eestlased võitsid Ümera lahingu. -) 1217 (2) *) Otepää linnuse hõivamine eestlase poolt. *) Toimus otsustas lahing Madisepäeval, mis lõppes eestlaste allajäämisega ja Lembitu surmaga. -) 1219 ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II ning maabus suure laevastikuga Rävalas. -) 1220 Rootsi kuningas üritas haarata oma osa Eestist. -) 1224 Mandriosa tähtsaimaks vastupanupunktiks oli veel jäänud Tartu, mis hõivati tormijooksuga augustis. -) 1227 Suur sakslaste vägi liikus üle jää saartele ja saarlased alistusid. * Kas idaslaavlased (Vene vürstid) olid eestalste jaoks vallutajad või liitlased. Põhjenda! -) Vallutajad, sest nad abistasid eestlasti ainult ahnusest. * MIKS EESTLASED KAOTASID? -) ERINEV SÕJALINE TASE *) Eestlastel oli viletsam relvastus algselt polnud neil kiviheitemasinaid, kuid hiljem
annaabi.ee 
