taha Esineb mitmel kujul- valguslained, helilained, merelained Ilmneb, kui tõkete mõõtmed pole suuremad valguse lainepikkusest Valguse difraktsiooni seletab Huygensi-Fresneli printsiip- igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana, valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumisega. Laine faas näitab laine väärtust- samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist, vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel Difraktsiooni jälgimiseks peavad valguslained olema koherentsed. Koherentsed lained- lained, mis ei muuda aja jooksul oma kuju(laserivalgus) Suurte avade korral on difraktsioon peaaegu märkamatu, sest ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsiooniribad kitsamaks ja tihedamaks ning suurest avast tuleva tugeva valguse taustal jäävad difraktsiooniribad märkamatuks.
Varju piirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. -valguse difraktsioon ilmneb, kui avade mõõtmed on natukene suuremad valguse lainepikkusest. Kui ava mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest, levib valgus sirgjooneliselt. -mida kitsam pilu, seda laiema piirkonna difraktsiooniribad katavad. -valguse difraktsiooni seletatakse Huygensi-Fresneli printsiibiga. -lained tugevdavad üksteist, kui nad liituvad samas faasis, ja nõrgendavad üksteist, kui nad liituvad vastasfaasis. -suurte avade korral esinevat difraktsiooni me ei näe, sest tugevad valguse taustal jäävad difraktsiooni ribad märkamatuks. 34. -valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb, nim valguse interferentsiks. -käiguvahe näitab, kui palju erinevad lainete poolt läbitud teepikkused liikumisel valgusallikast lainete liitumiskohta. -difraktsioonipildis ilmnevad ribad on tingitud elementaarlainete interferentsist. 41.
U = U L2 + U R2 Jadavõnkering Impedants (näivtakistus) Z Z = (X L - X C )2 + R2 Pinge-voolu faasivahekord: pinge võib olla voolust ees, taga või faasis olenevalt XL ja XC suhtest. I = I L = I R = IC U = (U L -U C ) 2 +U R2 1 f0 = 2 LC Sagedusel fo, mil XL=XC, on tegemist pingeresonantsiga: UL ja UC on vastasfaasis, nende summa =0, Z=R ning U=UR; =0 Pinged UL ja UC võivad olla palju kordi suuremad kui U kogu ahelal. Rööpvõnkering Impedants (näivtakistus) Z 1 Z= 1 1 2 1 ( - ) + 2 XC XL R Pinge-voolu faasivahekord: pinge võib olla voolust ees, taga või faasis olenevalt XL ja XC suhtest. Sagedusel fo on tegemist voluresonantsiga: IL ja IC on
t-aeg A-amplituud W-võnkumise ringsagedus W x t-võnkefaas GRAAFIK (TEE ISE) 3. Milline on seos harmoonilise võnkumise ja ühtlase ringjoonelise liikumise vahel? Selgita seda sõnaliselt ja joonise abil. Mööda ringjoont raadiusega Xm ühtlaselt nurkkiirusega W liikuva ainepunkti projektsioon x-teljele muutub ajas järgmise funktsiooni kohaselt: 4. Mida tähendab, et kaks võnkumist toimuvad a) samas faasis ja b) vastasfaasis? a) 2 punkti võnguvad samas faasis siis, kui nende punktide liikumine toimub igal ajahetkel samas suunas. b) 2 punkti võnguvad vastasfaasis siis, kui liikumine toimub igal ajahetkel vastupidistes suundades. 5. Mis nähtus on resonants (milles see väljendub ja mis tingimusel see tekib) Resonants seisneb võnkeamplituudi suurenemises siis, kui välismõju sagedus läheneb ja saab võrdseks võnkesüsteemi oma võnkesagedusega.
soojusravis, laserites, sõjanduses. Ultravalgust päevitamine (solaariumid), bakterite hävitamiseks. 7. Mis on valguse difraktsioon? (def. mõiste, millal on dif. hästi jälgitav, millal lained tugevdavad ja nõrgendavad teineteist?) Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha ehk kui valgus satub varju piirkonda. Hästi jälgitav difraktsioon ilmneb siis, kui ava laius on võrdne 2-5 lainepikkusega. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist, vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. 8. Mis on valguse interferents? (def. kuidas vaadelda interferentsi, millal lained tugevdavad ja nõrgendavad teineteist?) Valguse interferentsi saame vaadelda kui kahe laine liikumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Interferentsi jälgimiseks peavad valguslained olema koherentsed, st. neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe.
suureneb või väheneb. Avastas 1801. aastal inglise füüsik Thomas Young. Interferentsi tulemus punktis A on määratud lainete käiguvahega. Käiguvahe on teepikkuste erinevus (vahe), mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Tähis [1 m] MAX tingimus: valguslained tugevdavad üksteist suundades, kus on täidetud tingimus max = k. Lained on sellisel juhul samas faasis. MIN tingimus: min = (2k+1) /k Lained on sellisel juhul vastasfaasis. Difraktsioonipildis ilmnevad ribad on tingitud elementaarlainete interferentsist. Kohtades, kus ei ole min ega max tingimusi täidetud, interfereeruvad lained ikkagi, aga sellisel juhul on liitumise tulemus miinimumi ja maksimumi vahepealne. Valguse difraktsiooniks nim füüsikalist nähtust, mille puhul lained painduvad tõkete taha (valguse sattumist varju piirkonda). Avastas 1815. aastal prantsuse füüsik Fresnel.
Valguslaine on ristlaine. Valguslaine elektri- ja magnetväli muutuvad ajas ja ruumis sinusoidaalselt. Valguse difraktsioon: valguse sattumine varju piirkonda. Sõrmede vahelt valgust vaadates saab näha kitsast pilust difraktsiooni. Varju piirkond on see koht, kuhu valgus, mis sirgjooneliselt levib, ei satu. Difraktsioonipilt ja Huygensi-Fresneli printsiibist: Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Difraktsioon on tühine siis, kui avade mõõtmed on väga palju suuremad valguse lainepikkusest ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. Valguse polarisatsioon: selle abil reguleeritakse täpi heledust LCD telerite ekraanil (3 täppi). Ühtepidi asetsevatest kristallidest paistab valgus läbi, risti asetsevatest aga mitte ja on tume. Kasut. ka taskuarvutitel.
valguse paindumine varju piirkonda, difraktsiooni tingimused avad ja tõkked peavad olemavõrreldavad lainepikkusega, lained peavad olema koherentsed, varju piirkond ruumiosa kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu, huygensi printsiip iga ruumipunkt kuhu on jõudnud ärritus on uue elementaarlaine allikas, mille abil saab seletada valguse sattumist varju piirkonda, lainete tugevdamine lained kohtuvad samas faasis, lainete nõrgendamine lained kohtuvad vastasfaasis, interferents lainete liitumine, mille tulemusena erinevates ruumi punktides võnkumine tugevneb või nõrgeneb, interferentsi tingimused lained peavad olema koherentsed, lained peavad olema sama lainepikkusega, interfereerudes lained tugevdavad teineteist, kui käiguvahe on täisarv lainepikkusi või paarisarv poollainepikkusi, interfereerudes lained nõrgendavad teineteist, kui käiguvahe on täisarv lainepikkusi või
Kõige tugevama aistingu annab roheline värvus. Infravalguseks ehk soojuskiirguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. Ultravalguseks nim el.magnetlaineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nim difraktsiooniks. Huygensi printsiip- iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist, nim interferentsiks. Käiguvahe on teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida, kui valguslained on koherentsed st neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. Laser on koherentse valguse allikas
Keskmiseks kihiks on õhuke metallkelme mille ülesandeks on laserkiirte peegeldamine 3. Kõige pealmine on lakist kaitsekiht, mis erinevalt alumisest kihtidest pole eriti vastupidav mehhaanilistele vigastustele. Süvendi sügavus on ¼ lainepikkusest. Kui laseri kiirest osa peegeldub ketta pinnalt ja osa süvendist, siis läbib süvendist peegeldunud kiir kaks korda ¼ lainepikkuse võrra pikema tee. Seega on need kaks osa kiirest nüüd vastasfaasis ja kompenseerivad teineteist.Tuntakse ära mitte süvendid, vaid hoopis üleminekud. Info salvestamisel kasutatakse spetsiaalset 14 bitist koodi, kus ei ole kunagi kõrvuti kahte ühte. Koodis on kahe ühe vahel alati kaks nulli. Selleks, et kahe kõrvutioleva sümboli koodi ühed ei oleks lubamatult lähestikku, on iga koodi vahel kolm bitti eraldajat. Laserit kasutatakse valgusallikana sellepärast, et laseri valgus on monokroomne ja kogu allikast lähtuv valgus peab olema samas faasis.
Uv2=1,124V Ku1=Uv1/Usis=111,5 Ku2=Uv2/Usis=112,4 Arvutatud: Ku1=Ku2=Rk/(0,05/Ik0) =20,4Arvutatud ja teoreetiline ku erinesid üksteisest nii palju seetõttu, et teoreetiline võimendus sai arvutatud eeldusel, et toitepinge on +/- 5V, aga tegelik oli +/-12V. Võimendi väljundsignaalide vaheline faasinihe() on 180°, mida on ka graafikutelt näha. Diferentsvõimendi puhul sobib antud faasinihe teooriaga, kuna andes sisendpinge sisendisse on väljundpinge esimeses väljundis sisendpingega vastasfaasis ning teises väljundis sisendpingega samas faasis. Joonis 2. Diferentsvõimendi väljundsignaalide graafikud ühes teljestikus 4. Diferentsiaalne pingevõimendustegur Mõõdetud: Uv(k.dif) = 2,26V Kdif = Uv(k.dif)/Usis Kdif = 226 Joonis 3. Diferentsvõimendi mõõdetud diferentspinge amplituud. Teoreetiline diferentsiaalne pingevõimendustegur on kahekordne pingevõimendustegur ehk 2*50=100 aga seoses Sellega, et E =+/-12V on DPVT tunduvalt suurem. 5
Vikerkaar: punane-oranz-kollane-roheline-helesinine-sinine-violetne Igal värvil on erinev lainepikkus Interferents, difraksioon Interfrents- 2 valguslainet hakkavad teineteist segama Lainete liitumine, mille tulemusel erinevates ruumipunktides lained kas tugevdavad või nõrgenevad teineteist Difraksioon-lainete (valguse) paindumine tõkete taha Faas kirjeldab laine olekut Lained, mis on faasistiituvad ja tugevndavad üksteist. Vastasfaasis kustutavad teineteist Faasivahe iseloomustab kui palju 2 lainet teineteise suhtes hilinevad. Interfentse tingimused: 1. Laine peab pika aja jooksul säilitama oma esialgsed parameetrid 2. Kui laine pole pidev, on pilt pidevalt muutuv ja silm fikseerib pideva valgustatuse 3. Lained peavad olema koherentsed-ained, mis on sama lainepikkusega ja samasfaasis Selgenev kile - selleks, et laseks rohkem valgust läbi
nõrgendavad üksteist. Lainete liitumise tulemus on määratud käiguvahega. Käiguvahe on teepikkuste vahe, mis lainetel tuleb liitumispunkti jõudmiseks läbida. Valguslainete puhul muutub valguse intensiivsus. Huygensi-Fresneli printsiibi kohaselt iga lainefrondi punkt on elementaarlaine allikaks, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. Samas faasis olevad lained tugevdavad üksteist, vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Näeme maailma värvilisena, kuna esemetelt peegeldunud (ka kiirgunud) valgus tekitab meie silmis valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid valguaistinguid. Footon kvantoptikas energia portsjon. Valguskvant, mille kaupa kiirgub valgus aatomist. Valgus on footonite voog. Footoni energia. E= hf Footonil pole seisumassi, st ta ei saa eksisteerida paigalolekus. E=mc² (footoni massi leidmiseks)
T-periood (s-sekund), 1m=1m/s x s= 1m =v x T T=1/f =v x 1/f = v/f c- Valguse levimise kiirus c= 3x 10 astmes 8 m/s Lainete difraktsioon Difraktsioon lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Intefrents Intefrents kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruuumipunktides võnkumised tugedavad või nõrgendavad üksteist. Lainete liitumine Samas faasis olevate lainete liitumisel tugevndavad lained üksteist. Vastasfaasis olevate lainete liitumisel nõrgendavad või kustutavad lained üksteist. Valguse peegeldumise seadus valguse peegeldumise seadus- valguse langemisnurk on võrdne valguse peegeldumisnurgaga. Paralleelse valgusvihu peegeldumine tasapeeglilt Paralleelne valgusvihk peegeldub tasapeeglilt paralleelse valgusvihuna. Hajuva valgusvihu peegeldumine tasapeeglilt Hajuv valgusvihk peegeldub tasapeeglilt hajuva valgusvihuna. Paralleelse valgusvihu peegeldu mine kumerpeeglilt?
Valguse difraktsioon ilmneb, kui avade mõõtmed on natukene suuremad valguse lainepikkusest. Kui ava mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest, levib valgus sirgjooneliselt. Mida kitsam pilu, seda laiema piirkonna difraktsiooniribad katavad. Valguse difraktsiooni seletatakse Huygensi-Fresneli printsiibiga. Lained tugevdavad üksteist, kui nad liituvad samas faasis, ja nõrgendavad üksteist, kui nad liituvad vastasfaasis. Suurte avade korral esinevat difraktsiooni me ei näe, sest tugevad valguse taustal jäävad difraktsiooni ribad märkamatuks. Lk 34. Valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb, nim valguse interferentsiks. Käiguvahe näitab, kui palju erinevad lainete poolt läbitud teepikkused liikumisel valgusallikast lainete liitumiskohta.
Huygens'i- Fresnel'i printsiip töötab mõlemas suunas: interfereeruvad ka põhilainele vastassuunda levivad sekundaarlained. 6. Mis on interferents? Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkuse ja konstantsefaasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster. Selliseid laineid nimetatakse koherentseteks. Laine amplituudid vastavas ruumipunkits sõltub interfereeruvate lainete amplituudist ja faasinihkest. Vastasfaasis lained "nõrgendavad" üksteist, aga samas faasis lained "tugevdavad" teineteist. Interfereeruvaid laineid võib olla minimaalselt kaks, enamasti on tegu paljude lainetega. 7. Kuidas mõista lauset ,,Difraktsioonivõre töö põhineb interferentsinätusel"? difraktsioonipilt tekib lainefrondilt lähtuvate sekundaarlainete interferentsi tulemusena. 8. Mis on lainete käiguvahe? Kiirte teepikkused kuni kohtumiseni on erinevad.
Lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega f, laineharjade arvuga, mis läbib mingit ruumipunkti ajaühikus. 5. Samasihiliste võnkumiste liitmine: x1=a1cos(0t+1) tan=(a1sin1+a2sin2)/( a1cos1+a2cos2) x2=a2cos(0t+2) Harmooniliste samasihiliste võnkumiste liitmine taandub vektorite liitmise operatsioonile. Kui liidetavate võnkumiste faasivahe on 0 on resultantvõnkumise amplituud võrdne kahe liidetava võnkumise amplituudide summaga. Kui faasivahe on ± (vastasfaasis olevad võnkumised), siis on resultantvõnkumise amplituud Ia1-a2I. Kui sagedused on erinevad, siis ei ole resultantvõnkumiseks enam harmooniline võnkumine, vaid mingi keerulisem. Ristsihiliste võnkumiste liitmine: x2/a2+y2/b2-(2xy/ab)cos=sin2 Kui liidetavate võnkumiste faasivahe on 0, siis võtab eelnve võrrand kuju: (x/a-y/b)2=0, millest järeldub y=(b/a)x, mis on sirge, seega resultantvõnkumine on harmooniline võnkumine mööda sirget sagedusega ning amplituudiga (a2+b2)1/2
satu. Huygensi printsiip: Iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Fresneli printsiip: Elementaarlained liituvad ja liitumise tulemus on määratud sellega millises võnkeolekus e. faasis jõuavad lained ruumipunkti, kus liitumist jälgitakse. Samas faasis (mõlemal laine elektriväljal on samas ajahetkes maksimaalne väärtus) olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist, liitlaine amplituud on võrdne lainete amplituudide summaga. Vastasfaasis (kui ühe laine elektriväljal on maksimaalne väärtus, siis teisel on minimaalne) olevad lained aga nõrgendavad või kustutavad teineteist, liitlaine amplituud on võrdne lainete amplituudide vahega. Interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Interferentsi maksimumid ehk valguslainete tugevnemine toimub siis, kui liituvad samas faasis olevad lained
lainepikkusest (0,001 nm) palju suuremad. Vastasel juhul on difraktsioon tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. Vari- tekib tõkete korral, mille mõõtmed on palju kordi suuremad laine pikkusest Varju piirkond- ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Huygensi printsiip- Iga ruumipunkt kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Tekib pilu. Fresneli printsiip - Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist. 5. Valguse interferents: Interferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Saab vaadelda läbi kaksikpilu. Koherentsed lained- laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Koherentseid laineid saab laseriga või ühe lainejada jagunemisel kaheks. Koherentsuse tingimused: Lainete sagedused peavad olema võrdsed.
Lainepikkus- kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel. Peegeldumine- laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda. Laine murdumine- laine levimissuuna muutumine ühest keskkonnast teise üleminekul. Interferents- nähtus, kus kahe või enama laine liitumisel tekib uus lainemuster. Avaldub selles, et mõnes keskkonna punktis lained liitumisel võimendavad üksteist, teistes aga nõrgendavad. Samas faasis olevad lained võimendavad üksteist, vastasfaasis nõrgendavad. Käiguvahe- kahe laine poolt läbitud teepikkuste erinevus. Max ja min tekkimisel määrab ära lainete käigu vahe ja lainepikkus. Maksimum tekib kui käiguvahe on täisarv laine pikkusest. VALEM VIHIKUS Miinimum tekib kui käiguvahe on paaritu arv pool laine pikkusest. VALEM VIHIKUS Difraktsioon- nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Tekib siis kui tõkked või avad on laine pikkusega võrreldavas suurusjärgus. Staatika uurib kehade tasakaalu
klemmidega ja elektroonkiire amplituudi järgi võib otsustada helivõnkumise intensiivsuse üle mikrofoni asukohas. Telefoni poolt tekitatud helivõnkumised levivad nii vasakut kui paremat haru mööda ja kohtumisel interfeeruvad. Mikrofoni asukohas võivad need võnkumised teineteist tugevdada või nõrgendada. Kui lained kohtuvad samas faasis, siis võnkumised tugevdavad teineteist ja resultantvõnkumine toimub selles kohas maksimaalse amplituudiga. Kui lained kohtuvad vastasfaasis, siis nad nõrgendavad teineteist ja selles kohas tekib interfentsmiinimum (võnkumisi ei toimu) Olgu harude pikkused sellised, et tekib üks neist juhtudest. Suurendades nüüd näiteks parempoolse haru pikkust, saabub teatud momendil jällegi sama olukord. See tähendab, et hääl tee mööda paremat haru mikrofoni muutus lainepikkuse võrra. Kui torude nihe teineteise suhtes , siis hääle tee pikkus muutub 2 võrra ning = 2.
V Võimendi võimendab veasignaali. TM Võimendi väljundsignaal mõjub TäituvMehhanismile, mille kaudu regulaator mõjutab Reguleerivat Elementi. RE Reguleeriv Element mõjutab Objekti, muutes sellelel antavalt ainet või energia hulka. Tagasiside. Tagasiside on väljundi mõju sisendile. Positiivse tagasiside korral on sisendisse tagasi antav signaal sisendsignaaliga samas faasis ja seega tugevdab üldist sisendsignaali. Negatiivse tagasiside signaal on sisendsignaaliga vastasfaasis ja seega nõrgendab üldist sisendsignaali. Staatiline karakteristika ja ülekandetegur Elemendi väljundsuuruse ja sisendsuuruse suhe staatilises reziimis nimetatakse staatiliseks ülekandeteguriks. Anduril nimetatakse ülekandetegurit sageli tundlikkuseks. y0 Ks = x0 Diferentsiaal ülekandetegur y Kd = x Suhteline ülekandetegur y y0 K= x x0 Elementide süsteemi ülekande tegur
tugevdavad üksteist- ere valgus. Interferentsi miinimum- kui lainete käiguvahesse mahub paaritu arv pool lainepikkusi. Erinevas faasis valguslained nõrgendavad teineteist- pimedus. Valguse difraktsiooni ja interferentsi jälgimiseks peavad lained olema koherentsed, s.t. ende kuju ei tohi aja jooksul muutuda. (delta) max- interferentsi maksimumi tekkimiseks vajalik käiguvahe (delta)max = k* k- täisarv (0;1;2) - landa, lainepikkus (delta) min- vastasfaasis, miinimumi tekkimiseks vajalik käiguvahe (delta)min= (2k+1) /2 (2k+1)- paaritu arv /2- poollainepikkust 5. Selgita võimalikult täpselt, miks õhukestelt kiledelt peegeldunud valge valgus on erivärviline sõltuvalt peegeldumisnurgast (nurgast, mille all me peegeldunud valgust vaatame). Õhukeste kilede interferents on nähtus, kus kile ülemiselt ja alumiselt pinnalt peegelduv valgus interfereerub. Peegeldunud valguses näeme seda valgust, kus peegeldunud valguse
A: Liini lõpus ei ole laengutel kuhugi minna ja need pöörduvad tagasi. Selle tulemusena pinge liinis muutub võrdseks pingeallika pingega ja vool muutub nulliks, kuna muutub laengukandjate liikumissuund. Joonised vihikus? 8. Seletada koormuse sobitamise printsiip. Koormuse sobitamiseks kasutatakse lühisliini. Toodud skeemi abil tekitatakse liini lisaks koormuselt peegeldunud lainele teine laine mis on kiirmuselt peegeldunuga sama amplituudiga, kuid vastasfaasis. Sellised lained ei saa energia jäävuse seaduse kohaselt liinis samas suunas levida ning samuti ei saa lühisel eralduda energiat(R=0), seega peab kogu energia neelduma koormusel. 9. Valem lainepikkuste leidmiseks antud sageduse järgi. Lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega 10. Nimetada ülekandeliini tüüpilised rakendused. Kasutatakse energeetikas, lühilainesaatjad, digitaalandmeside, koksiaalkaabel. Dispersioon lainejuhis 1. Töö eesmärk.
Difraktsioonipilt ja Hygensi-Fresneli printsiip Huygensi printsiipi täpsustas Prantsuse füüsik A. Fresnel . Selle printsiibi kohaselt võib igat lainepinna punkti vaadelda elementaarlaine allikana,kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. See, kas lainel on parajasti maksimaalne, minimaalne või mõni muu väärtus, oleneb laine faasist. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Valguste interferents Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist, nimetatakse interferentsiks. Käiguvahe on teepikkuste erinevus (vahe), mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Käiguvahet tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). Interferentsi maksimumid (valguse tugevnemine) esinevad ekraani neis punktides, mis on
lainepikkusest (0,001 nm) palju suuremad. Vastasel juhul on difraktsioon tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. Vari- tekib tõkete korral, mille mõõtmed on palju kordi suuremad laine pikkusest Varju piirkond- ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Huygensi printsiip- Iga ruumipunkt kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Tekib pilu. Fresneli printsiip - Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist. 5. Valguse interferents: Interferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Saab vaadelda läbi kaksikpilu. Koherentsed lained- laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Koherentseid laineid saab laseriga või ühe lainejada jagunemisel kaheks. Koherentsuse tingimused: Lainete sagedused peavad olema võrdsed.
difraktsioonivõre, mis moodustab tuttava vikerkaaremustri. Seda teadmist kasutades saab välja töötada võre, mille struktuur vastab oodatule; nagu näiteks krediitkaartidel asuvad hologrammid. Samuti füüsikaline nähtus on valguse interferents, kus kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkuse ja konstantse faasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster. Laine amplituudid vastavas ruumipunkits sõltuvad interfereeruvate lainete amplituudist ja faasinihkest. Vastasfaasis lained "nõrgendavad" üksteist, aga samas faasis lained "tugevdavad" teineteist. Interfereeruvaid laineid võib olla minimaalselt kaks, enamasti on tegu paljude lainetega. Viimane, kuid samuti tähtis nähtus on valguse polarisatsioon, mis on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. Polarisatsioon esineb ainult ristlainetel (lainetel, mille levimis- ja võnkumissuunad on erinevad)
Operatsioonivõimendeid kasutatakse signaaligeneraatorite, pinge- ja voolustabilisaatorite, aktiivfiltrite jm elektroonikaaparatuuri valmistamisel. Algselt kasutati operatsioonivõimendeid matemaatiliste operatsioonide sooritamiseks (siit ka nimetus). Operatsioonivõimendid valmistatakse diferentssisendiga ja kahepoolse toitega alalisvooluvõimenditena. Sisendsignaal rakendatakse transistorite baasidele. Väljundsignaal Uv on samas faasis sisendpingega Us1 ja vastasfaasis sisendpingega Us2. Sisendpingete vahet Usd = Us1 - Us2 nimetatakse diferentspingeks, aritmeetilist keskmist aga ühispingeks. Väljundsignaal Uv = Ku Usd + Kü Usü Oluline on, et Ku oleks suur ja Kü oleks väike. Põhilised tunnussuurused Võimendustegur ehk diferentssignaali võimendus Ku on väljundpinge ja selle esile kutsunud diferentspinge suhe. Diferentssignaali võimendus Ku vastab võimendusele ilma tagasisideta. Ku = (10 ... 3000) 103 Väljundpinge on praktiliselt kogu alas (UVmin
Mis on luminofoor ja luminesenss? Luminofoor on aine, mis luminesenssvalgust kiirgab. Luminesenss on mittesoojuslik helendus. 47. Valguse interferents ja difraktsioon? Kuna tekib hele ja kuna tume triip? Valguse inferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Hele triip tekib kui lained samas faasis ja tugevdavad. Tume triip kui vastasfaasis ja nõrgendavad. Samas faasis on lained siis kui samal hetkel miinimum või maksimum. 48. Interferents kiledes. Üks osa peegeldub kile pinnalt ning teine kile alumiselt pinnalt ning kui kile on õhuke siis need peegeldunud lained interfereeruvad. Ehk siis lained peegelduvad erinurkade alt. 49. Mis on selgendavad katted ja kus kasutatakse? Selgendav kate on valitud nii, et tema pindadelt peegeldunud lained on vastasfaasides, interfereerudes nad kustutavad üksteist ja
46. Mis on luminofoor ja luminesenss? Luminofoor on aine, mis luminesenssvalgust kiirgab. Luminesenss on mittesoojuslik helendus. 47. Valguse interferents ja difraktsioon? Kuna tekib hele ja kuna tume triip? Valguse inferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Hele triip tekib kui lained samas faasis ja tugevdavad. Tume triip kui vastasfaasis ja nõrgendavad. Samas faasis on lained siis kui samal hetkel miinimum või maksimum. 48. Interferents kiledes. Üks osa peegeldub kile pinnalt ning teine kile alumiselt pinnalt ning kui kile on õhuke siis need peegeldunud lained interfereeruvad. Ehk siis lained peegelduvad erinurkade alt. 49. Mis on selgendavad katted ja kus kasutatakse? Selgendav kate on valitud nii, et tema pindadelt peegeldunud lained on vastasfaasides,
+ + + 270o 8 Kui ringikujuline ja 8-kujuline suunadiagramm kokku liita, siis on tulemus kahekordne selles suunas, kus mõlemad ülekanded on samas faasis, ja minimaalne selles suunas, kus ülekanded on vastasfaasis, tekitades kardioidikujulise suunadiagrammi. Kardioidikujulise suunadiagrammiga mikrofonil on 90o juures tundlikkus 6 dB väiksem maksimaalsest ja 180o juures null. Kardioidmikrofonid on monomikrofonidest kõige levinumad. Kasutatud kirjandus · S. W. Amos "Radio, TV & Audio Technical Reference Book", 1977 · Lembit Abo "Elektroonikakomponendid", 1997 · Eesti Entsüklopeedia, 6. köide · Teaduse ja tehnika seletav sõnaraamat, 1997
v elektonide kiirus E=A+mv2/2 · Seos footoni energia ja sageduse vahel: E=mf · Samasfaasis olevad lained: maksimumtigimus: max = 2k* / 2 , milles max käiguvahe maksimum k interferentsijärguks (spektri järgi) lainetepikkus (valguse) Liituvad lained tugevdavad üksteist. Liitlaine amplituut on võrdne lainete amplituutide summaga. · Vastasfaasis olevad lained: miinimumtingimus: min = (2k+1) /2 Liituvad lained nõrgendavad üksteist. Liitlaine amplituut on võrdne lainete amplituudi vahega.
See tagasiside on järjestikune tagasiside sest sisend pinge tagasside ja transistori sisendpinge toimivad järjestikuliselt. Joonis 2.6.4 Tagasidet on võimalik teostada ka teisiti vaadeldava lülituse tagasiside on pinge tagasside kuna tagasiside pinge on võrdeline väljundpingega. Tagassife tugevus aga sõltub takistuste Rts ja R1 suhtes. Tagasiside on negatiivne tagasiside sest ühise emitteriga lülituse võimendus astme väljundpinge on sisendpingega vastasfaasis ja samuti sisendpingega vastasfaasis väljundsi võetav tagasiside pinge. See on tagasiside on paralleelne tagasiside sest sisendpinge ja tagasiside pinge liituvad paralleelselt. Joonis 2.6.5 Emitterjärgur on 100% tagasisidega võimendus aste sest kogu tema väljund pinge mis saadakse takistuselt Re toimib tagasiside pingena. Tema võimendustegur on väiksem kui 1 täpsemalt väljundpinge sisenpingest umbes 0,6V väiksem.
välj Joon.1.34 t Põhiliseks erinevuseks tavalise lõppvõimendiga on see, et transistori lähtetööpunkt valitakse siin sulgereziimi piirile (või selle lähedale). Selle tulemusena väheneb tunduvalt tarbitav vool ja suureneb astme kasutegur. Sisendtrafo (joon.1.34) või faasipöördelülituse poolt tehakse sisendsignaalist 2 võrdset, kuid vastasfaasis signaali, millest üks antakse ühele, teine teisele transistorile. Selle tulemusena hakkavad transistorid tööle korda mööda. Kui sisendsignaali esimesel poolperioodil mõjub positiivne signaal transistori VT1 baasil ja läbi selle transistori kulgeb kollektori vool, siis samal ajal on VT2 baasil signaali negatiivne poolperiood, ning ta on suletud. Järgmisel poolperioodil transistoride reziimid vahetuvad, s.t. VT1 on suletud ja VT2 võimendab signaali
olema küllalt suure mahtuvusega vähamalt 500-1000mF, et tema laengust jätkuks voolu tekitamiseks ka signaali kõige madalamatel sagetustel. Tagasiside võimendites. Tagasisideks nimetatakse sellist võimendi tööreziimi kus osa väljundpingest juhitakse tagasi võimendi sisendisse, kus see tagasiside pinge liitub sisendsignaaliga Joonis 12 Tagasisidet liigitatakse mitme tunnuse alusel: 1. sõltuvalt sellest kas tagasiside signaal liitub sisindsignaaliga faasis või vastasfaasis, vastavalt sellele on olemas positiivne ja negatiivne tagasisisde 2. sõltuvalt sellest kas tagasiside pinge on võrdne väljundvooluga või väljundvooluga, sõltuvalt sellele on olemas pingetagaside või voolutagasside Joonis 13 3. sõltuvalt sellest kas tagasiside pinge liitub järjestiku või paraleelselt, sõltuvalt sellest on olemas järjestik ja paraleeltagasiside. = U sis ± U ts U sis + U ts Usis = U sis U välj
Aseskeem: U BE dU BE Rsis = = h11E = iB dib IBp juures Sisendkarakteristikult UKE = - h21E iB RK U KE h21E KU = =- RK U BE h11E RK Rt RK = RK + Rt UKE ja UBE on vastasfaasis! ÜE põhilülitus invertor! 64 Emitterijärgija (ÜK lülitus). Usis Uvälj RE = RE Rt U välj KU = 1 U sis (pisut vähem kui 0,95) Signaaliarvutus aseskeemi alusel. Rsis on väga suur! Rsis = h11E + (1+ h21E)RE 65 Emitterijärgija reaalne skeem: ......................................................
Kahe laine kohtumine ei mõjuta kummagi laine levimist. Kui lainete levimise piirkonnad kattuvad, siis hälbed liituvad algebraliselt, tekitades resultantlaine. Siinuslainete liitumist nimetatakse interferentsiks. Püsiva interferentspildi annavad sama sageduse ja muutumatu faasivahega lained. Selliseid laineid nimetatakse kohherentseteks. Kui kohtuvad sama amplituudiga samas faasis lained, on tulemuseks kahekordse amplituudiga resultantlaine. Kui kohtuvad sama amplituudiga vastasfaasis lained, siis nad kustutavad teineteist ja selles ruumipunktis on resultantlaine amplituud null. Helilained on pikilained ja levivad tahkes, vedelas ja gaasilises keskkonnas. Heli kiirus sõltub keskkonna elastsusomadusest (τ) ja inertsiomadusest (μ). Heli kiirus õhus temperatuuril 200 C on 343 m/s. Lisaks sagedusele, lainepikkusele ja levimiskiirusele iseloomustab helilainet intensiivsus Heli intensiivsus ehk helitugevus on energiahulk, mida kannab helilaine ajaühiku jooksul
OPvõimendi on lakanud võimendamisest. 1.7. Tagasiside võimendites Nimetatakse tööreziimi kus osa väljundpingest juhitakse tagasiside ahelate kaudu võimendi sisendisse. Kui sisendpinge ja tagasisidepinge liituvad samas faasis, siis on tegemist positiivse tagasisisdega, kui vastasfaasis, siis negatiivse tagasisidega. Sõltuvalt tagaside pinge ja sisendpinge viisist võib tagasiside olla kas järjestikune või parameeter. Veel võib tagasiside olla kas pingetagasiside, mis tekib siis kui tagaside on võrdne tagasisidevooluga või voolu tagasiside. Kui
lülitustest. Pinge võimendi inverteerival sisendil läheneb nullile, sest - lim vv vd = =0 Kd -> &inf; Kd Seetõttu võib inverteerivat sisendit vaadelda näiva nullklemmina. Takistust R1 läbiv vool i1 = vs/ R1 ei sõltu takistusest R2, kuigi läbib seda. Inverteeriva lülituse sisendtakistus on Rs = vs/ i1 = R1. Puudused: 1) tarbib märgatavalt signaaliallika voolu, 2) väljundsignaal vastasfaasis sisendsignaaliga. [vaata | 18. Summeeriv OV. muuda] Lülituse skeem. Sisendvoolude sõltuvus sisendpingetest. Voolude liitumine, tagasisideahela vool. Väljundpinge seos sisendpingetega (tuletuskäik). Sisendvoolude sõltuvus sisendpingest. vs1 = i1 * R1 + v_ vs2 = i2 * R2 + v_
aastatel Gilbert Walker – Vaikse ookeani ida- (Tahiti) ja lääneosas (Põhja- Austraalia) kõiguvad õhurõhud Purgaa (buran) – Siberis (Venemaal) vastasfaasis puhuvad tugevad külmad tuuled *ENSO soe episood – õhurõhkude vahe Pampero – Argentinas puhuv külm tuul ida ja lääne vahel väheneb, idatuuled
Keha tegelik liikumine on x ja y sihiliste liikumiste summa. Kui vabaneda võrrandisüsteemis teisenduste kaudu parameetrist t, saame seose x ja y vahel - trajektoori võrrandi: 2 2 x y + - 2 xy cos( x - y ) = sin 2 ( x - y ) . Ax Ay Ax Ay See on üldine ellipsi võrrand, mille kuju oleneb faasivahest x -y . Erijuhud on: 1) Samas faasis liitumine x - y = 2 n 2) Vastasfaasis liitumine x - y = (2n + 1) 3) x -y = ± 2 41. Sumbuvad vônkumised. Diferentsiaalvõrrand, kus on takistustegur. k &x& + x& + x=0 m m Sumbuva võnkumise amplituudi kahanemine on eksponentsiaalne, teisisõnu hälve muutub seaduspärasuse järgi: x = A0 e -t sin ( t + 0 ) = 02 - 2 - t Amplituudiks ajahetkel t on A = A0 e
(MOP). Väljund pannakse vahetult kokku ja ühise takisti R kaudu ühendatakse toiteallikaga. Takisti R valida käsiraamatu abil, kus on valemid R min ja Rmax arvutamiseks, nende vahelt ise valida sobiv. 3)On ainuvõimalik siis, kui pole Hiz ega lahtist kollektorit või suuet. Tuleb kasutada VÕI-elementi nagu MUX-i skeemis. 4. Negatiivne tagasiside võimendil Kui tagasiside pinge ja võimendi sisendpinge liituvad vastasfaasis, siis on tegemist negatiivse tagasisidega. Negatiivse tagasiside tulemusena laieneb sagedusriba, suureneb võimendi sisendtakistus ning vähenevad mittelineaarmoonutused. Negatiivse tagasiside korral juhitakse osa väljundsignaalist tagasi inverteerivasse sisendisse. Võimendusastme võimendus sel juhul väheneb, sest signaal, mis rakendub kahe sisendi vahele muutub väiksemaks. 5. Komparaator OV põhjal Võrdleb omavahel kahte pinget. Komparaator ei vaja tagasiside ahelat. Kuna
generaatori ja süsteemi pingete moodulid ei tohi erineda enam kui 20% (tavaliselt 5%) . generaatori ja süsteemi pingete faasinurgad ei tohi erineda enam kui 15°. Tavaliselt kasutatakse varianti, kus generaatori pinge sagedus on kõrgem kui süsteemisagedus. Toodud tingimustest on kõige kriitilisem pingete vaheliste nurkade tingimus (kolmas tingimus), kuna just pingete faasidevaheline nurk põhjustab suuri voolutõukeid staatoris ja momente generaator-turbiin võllil. Vastasfaasis sisselülitusel staatoris tekkiv löökvool ületab mitmekordselt generaatori kolmefaasilise lühisvoolu. Isesünkroniseerimisel lülitatakse generaator elektrisüsteemi ilma ergutuseta, st, et sisselülitamisel generaatori ergutusmähis on lühistatud üle väljakustutustakistuse. Generaatori ja elektrivõrgu sagedused ei tohi erineda üle 2%. Generaatori ergutus lülitatakse sisse kohe pärast generaatori võrku lülitamist ja generaator läheb sujuvalt sünkronismi
tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? Milline on Eestis standardiseeritud voolu sageduseks? Millest oleneb sagedus? 6. Nimetada eri sagedusega vahelduvvoolu kasutusalasid. 46.Faasinurk ja faasinihe 1. Mida nimetatakse algfaasinurgaks ehk algfaasiks? 2. Mida nimetatakse faasinihkeks ehk faasinihkenurgaks? 3. Kuidas tähistatakse faasinihkenurka pinge ja voolu vahel? 4. Millal õeldakse, et siinuskõverad on faasis ja millal nad vastasfaasis? 5. Milline on seos sinosoidi ja vektori vahel? 6. Mida nimetatakse vektordiagrammiks? 47.Voolu ja pinge keskväärtus ja efektiivväärtus 1. Milline on siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta? 2. Kuidas saadakse keskväärtus? 3. Milline seos kehtib siinusvoolu kesk- ja maksimaalväärtuse vahel? 4. Milline seos kehtib siinuspinge kesk- ja maksimaalväärtuse vahel? 5. Kus tavaliselt arvestatakse keskväärtusega? 6. Poolperioodalaldi voolu keskväärtus. 7
siis on lained norm = 0 . Pt Gt Võimsustihedus kaugusel d on: . Vastuvõtukohas vastasfaasis ja peegeldunud lainet ei saa tekkida. Piiriks sileda ja ebaühtlase pinna vahele on valitud tingimus: Elektri- ja magnetvälja vektorid avalduvad: 4d 2
ka võimsuse võimendus. Väljundtakistus on väike suurusjärgus mõnikümmend oomi. Tema vähenemine on seletuv sellega, kollektor on konstantse pinge all ja kõik väljundpinge muutused toimivad emitter- siirdele tuues kaasa tugevaid väljundvoolu muutusi. Nagu selgus on ühise kollektoriga lülituses väljundpinge sisendpingega faasis (faasinihe 0º). Ühise emitteriga lülitusel on, aga sisend ja väljundpinge vastasfaasis, sest, kui sisendis on positiivne poolperriood, siis suureneb sisendvool ja ka väljundvool. Väljundvoolu suurenemine, aga omakorda suurendab pingelangu koormustakistusel ja kollektoripinge väheneb. See tähendab väljundis tekib negatiivne poolperiood. Ühise baasiga lülitusel annab alalispingeallikas negatiivse pinge, kui signaaliallikal on positiivne poolperiood, siis pingete liitumise tulemusena emitteri ja baasi vaheline pinge
esimene laine läbib liitumispunkti jõudmiseks teepikkuse s1 , teine aga s2 S1 · s1 P s2 S2 · Lainete käiguvahe = s2 s1. Kui s2 = s1 , siis = 0 ja lained liituvad samas faasis, kui käiguvahe on , 2, 3, jne, ka siis liituvad lained samas faasis. Tulemuseks on lainete maksimaalne tugevnemine. Maksimumi tingimus on: = k, kus k = 0, ±1, ±2,... Kui lained liituvad vastasfaasis, siis nad nõrgendavad ehk kustutavad teineteist. Miinimumi tingimus on: = (2k + 1) /2 , kus k = 0, ±1, ±2,... Liituda saavad ka kaks teineteisele vastupidistes suundades liikuvat lainet. Sellise liitumise tulemusena tekkivat lainet nimetatakse seisvaks laineks ehk seisulaineks. Kahest otsast kinnitatud traadile (keelele) ei saa tekkida igasuguse lainepikkusega seisulaine. Tingimus on: s = k . /2, kus s on keele pikkus. 10.2
6.5 Tagasiside võimendites 6.5.1 Tagasiside liigid ja nende toime võimendi omadustele Enamikus võimendites rakendatakse soovitavate parameetrite saamiseks tagasisidet. Tagasisideks (ingl. k. feedback) nimetatakse sellist võimendi tööreziimi, kus teatav kindel osa väljundpingest juhitakse tagasisideahela kaudu tagasi sisendisse. Kui tagasisidepinge on sisendsignaali pingega samas faasis (pinged liituvad), siis on tegemist positiivse tagasisidega e. pärisidega. Kui need pinged on vastasfaasis (pinged liituvad vastasmärgiliselt, st lahutuvad teineteisest), siis on tegemist negatiivse tagasisidega e. vastusidega. Joon. 6.10. Tagasiside põhimõtet selgitav skeem. - K on võimendi võimendustegur ilma tagasisideta. - KTS on tagasisidestatud võimendi võimendustegur. - B on tagasisideahela ülekandetegur U TS B=
U1 U2 Usis VT1 VT2 iC1 iC2 Usis U1 ,U2 93 IC1 IC2 Ivälj t t t t U1 U2 +() (+) +() (+) (+) +() JOONIS 7.16 Põhiliseks erinevuseks tavalise lõppvõimendiga on see, et transistori lähtetööpunkt valitakse siin sulgereziimi piirile (või selle lähedale). Selle tulemusena väheneb tunduvalt tarbitav vool ja suureneb astme kasutegur. Sisendtrafo (joon.7.16) või faasipöördelülituse poolt tehakse sisendsignaalist 2 võrdset, kuid vastasfaasis signaali, millest üks antakse ühele, teine teisele transistorile. Selle tulemusena hakkavad transistorid tööle korda mööda. Kui sisendsignaali esimesel poolperioodil mõjub positiivne signaal transistori VT1 baasil ja läbi selle transistori kulgeb kollektori vool, siis samal ajal on VT2 baasil signaali negatiivne poolperiood, ning ta on suletud. Järgmisel poolperioodil transistoride reziimid vahetuvad, s.t. VT1 on suletud ja VT2 võimendab signaali
68 JOONIS 7.16 Põhiliseks erinevuseks tavalise lõppvõimendiga on see, et transistori lähtetööpunkt valitakse siin sulgereziimi piirile (või selle lähedale). Selle tulemusena väheneb tunduvalt tarbitav vool ja suureneb astme kasutegur. Sisendtrafo (joon.7.16) või faasipöördelülituse poolt tehakse sisendsignaalist 2 võrdset, kuid vastasfaasis signaali, millest üks antakse ühele, teine teisele transistorile. Selle tulemusena hakkavad transistorid tööle korda mööda. Kui sisendsignaali esimesel poolperioodil mõjub positiivne signaal transistori VT1 baasil ja läbi selle transistori kulgeb kollektori vool, siis samal ajal on VT2 baasil signaali negatiivne poolperiood, ning ta on suletud. Järgmisel poolperioodil transistoride reziimid vahetuvad, s.t. VT1 on suletud ja VT2 võimendab signaali. Eri transistoride
annaabi.ee 
