Empirism või ratsionalism? Juba pealkirjast lähtuvalt võime väita, et need kaks suunda on vastandid. Need oleks justkui loodud just üksteisega pidevas ahelas olles. Nagu olekski üritatud luua täielikke vastandeid. Hoolimata totaalsest vastandlikkusest, tõmbuvad need kaks kohast, kus käsitletakse inimese olemust ja mõtteid, mitte nii väga nende maailmavaatlikke omadusi. Empirism pühendub oma olemuses inimese tunnetele ja emotsioonidele. Sellele, kuidas inimene mingis olukorras käitub ja mida sellest õpib. Kuidas salvestab ta mingid antud olukorrad oma olemusse ja hiljem kogutud kogemusi-tundmusi kasutab. Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust. Samas aga ei puuduta see suund ainult isiklikku kogemust millegi teada saamisel
figuuri Püha perekond Viimane kohtupäev Pieta See skulptuur kujutab Neitsi Maarjat, kes hoiab kätel oma surnud poega Jeesus Kristust. Maarja on pilgu langetanud vältides nii vahetut suhtlemist vaatajaga. Michelangelo mahutas Kristuse keha peaaegu tervenisti Neitsi Maarja keha piiridesse. See rõhutab ema ja poja tugevat kokkukuuluvust. Skulptuuri mõju tuleneb suuresti selle vastandlikkusest. Näiteks hoiab Maarja ühe käega Kristuse keha, kuid tema teine peopesa on avatud vaataja poole. Kristuse kaunis, peaaegu katmata keha lebab Madonna rüü rasketel voltidel, ning kui Maarja kuju ilmutab tugevat sidet maaga, siis Kristus puudutab maad vaid vaevu oma parema jalalabaga. Huvitav info Michelangelo oli nii Itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet kui ka arhitekt. 15. sajandi Itaalias peeti kunstnikke aadlike teenijaiks. Neile maksti
omaenese hingevõitluste vaos pidamist. Itaalia tähendas talle sisemist vabadust, valgust ja rahu. Seal ühtisid silmaga nähetavaks, konkreetseks mõtteks, möödunu ja olev, kunst ja loodus. Goethe nägi looduse algühiku elavat variatsiooni, millest tuli tuletada ja leida alati loov ja kasvav jõud metamorfoos ehk moondus. selle moondusele allub kõik orgaaniline ja elav. kogu elu elab polaarsest vastandlikkusest ja moondus on selle vorm ajas. Goethe kirjutab: "Teatud määral olen hakanud aru saama, kuidas toimis õnnelik Kreeka rahvas, et oma rahvuse piires kõrgeimat kunsti arendada." (Kreeklased kohustasid seadusega kunstniku jäädvustama tõeliselt kaunist inimkuju. Kaunis see on vaimse ja füüsilise ühtsus. Murrangu Goethe maailma tunnetusse toob Prantsuse revolutsioon (1789). Ta kirjutab: "Siit ja tänasest päevast peale algas uus ajajärk maailmaajaloos..
OPkunstiga tutvumine aitab mõista silma töö põhimõtteid, tajuda lausa füüsiliselt, kuidas silm näeb. Lihtsate geomeetriliste kujundite, värvide või valguse ja varju abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Kunstiteos luuakse vaataja silmas. Mõnes mõttes põhineb see kunst nägemise trikkidel: kasutatakse perspektiivi ehk ruumilisuse reegleid ja värve, et edasi anda pette kujutlusi kolmemõõtmeliselt ruumist ning valguse ja varju vastandlikkusest. pilt 1 Victor Vasarely Ajalugu OPkunst tekkis 1960ndatel. Selle kunstiliigi algatajateks olid BRIDGET RILEY (1931) ja VICTOR VASARELY (19081997). Bridget'i maalid said rahvusvahelise tähelepanu osaliseks, kui ta 1965. aastal esines koos Victor'i ja teistega Moodsa Kunsti Muuseumis New Yorgis näitusel nimega ,,reageeriv silm". Üks Riley maalidest oli trükitud ja näituse kataloogi kaanele. 1
Erivärvilistest kiirtest koosnevad valguskimbud võivad paista täiesti ühte värvi kuna inimene kiiri eristada ei suuda. Joonis 1. Isaac Newtoni värviring 1.2. Johann Wolfgang von Goethe värviteooria Johann Wolfgang von Goethe ei suutnud ega tahtnud nähtusi füüsikaliselt seletada. Teda huvitasid eelkõige esteetilised ja moraalsed küsimused: kuidas inimene värve tajub ja mis tundeid värvid inimestes tekitavad. Ta lähtus värvide vastandlikkusest, tuletas oma õpetuse prismakatsetest ja sidus sellega nii füsioloogilise, füüsikalise, keemilise kui psühholoogilise värvide käsitluse. Goethe töötas viis aastat, et kokku panna mahukas teos "Zur Farbenlehre". Kirjutise esimene osa käsitleb valguse füüsilist olemust, opositsiooni Goethe eelkäija Isaac Newtoni väidetele, et valge valgus koosneb värvilistest kiirtest, mis omavahel jagunedes määravad ühe värvuse erinevuse teisest värvusest.
samu statistilisi protseduure. Krathwohl (2004b, 562) on kirjeldanud meta-analüüsi positiivseid ja negatiivseid külgi: - Kombineeritud tulemuste analüüs annab palju võimsamad tulemused kui üksikute uurimuste järeldused; - Ülevaatlikum arusaam erinevatest mõjuritest ja seostest; - Objektiivsem tulemus; - Tulemused sõltuvad kombineeritavate uurimuste valikust ning nende meetoditest ja vastandlikkusest; - Võib anda aluse järgmiste uurimiste läbiviimiseks, kuna toob välja vajaduse; - Näitab, et sotsiaal- ja loodusteaduslike uurimuste tulemused on võrreldavad. 3.6 Ajalooline uurimus Ajalooline uurimus põhineb Krathwohli (2004c, 572) sõnul küsimusel varasemate sündmuste kohta, millele vastatakse valitud faktidega. Ajaloolise uurimuse eesmärk võib olla tänapäeva ja ajalooliste sündmuste vahel paralleelide tõmbamine,
Platon viibis kohtuprotsessi juures ja oli siis vaevalt täisealine. Aristhopanes –näitekirjanik kirjutas Sokratesest pilkavaid näidendeid ehk teda armastati parodeerida. 501 ateenlast hääletasid tema surma poolt, need otsustajad valiti hääletades. Süüdi mõisteti tema isiku ümber tekkinud poleemika tõttu ja et ta käitus kohtus julmalt ega tundnud kahetsust. Enne surma saatmist ja peale ahelaist vabastamist räägib Sokrates veel hinge ja keha vastandlikkusest, hinge surematusest ja filosoofia olemusest. Filosoofia on tugevam kui surm –osa Sokratese müüdist. Ta hukati mürgi joomise läbi. Sokraatiline meetod – ta kuulab vestluspartnerit mingit teemat rääkimas, tehes nägu nagu ei tea sellest midagi. Seeläbi saab kaasvestleja selgeks omaenese mõtted. Sokratese filosoofia põhiküsimus on „Mis on teadmine?“. Ta pärib seletust ja analüüsimist asjadele, mida igapäevases elus peetakse iseenesestmõistetavaks
hakkama saada. Sokratese arvates on filosoofia peamine mõte vooruse olemuse mõistmine. Teiseks tähtsustas ta teadmist, sest üksnes teadmine võimaldas voorust mõista. Tema lemmiklause oli: ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Selline arusaam sunnib inimest pidevalt mõtlema, küsima, vastama ja hoiab huvi elu vastu enda ümber ja eneses. · Platon (427-347 eKr, Sokratese õpilane) - lähtus olemuse ja nähtumuse vastandlikkusest, st kui meelelise maailma nähtused on tekkivad, muutuvad, suhtelised ja kaduvad, siis ideed, mis on nende nähtuste olemuseks, tekke põhjuseks ja olemise eesmärgiks, on igavesed, täiuslikud ja absoluutsed. Ideeõpetuse paremaks mõistmiseks esitab ta teoses ,,Riik" oma kuulsa ,,Koopamüüdi", mille põhjal on olemasolev maailm ideede maailma peegeldus. · Aristoteles (384-322 eKr, Platoni õpilane) - tema põhiõpetuseks on mateeria ja
· Reaalse diskrimineerimise asendumine sümboolsega vihjed, naljas, eelistused ... · Diskrimineerimise seletused: traditsioon, grupimõtlemine, kompensatsioon(ebakindluse väljaelamine) · Grupikonfliktide lahendamine: ühiste huvide loomine, avatus ja mitteautoritaarsed liidrid ... Eksperimentaalne grupidünaamika. !! M.Sherifi katsed. Grupikonflikti teooria Idee: gruppidevaheline koostöö või konflikt sõltub huvide kokkulangevusest vastandlikkusest. Kas tekitatud gruppe saab välise manipuleerimise abil panna konflikti ja seda konflikti leevendada? Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine, tulemuste mõõtmine. !!! Järeldused: vastandutakse nendele gruppidele, kellega isiklik konflikt puudub. Mida erinevamad on huvid, eesmärgid, seda suurem on konflikt/vastanduvus. Minimaalsed konfliktitingimused H.Tajfel. 1971
eelistused ... · Diskrimineerimise seletused: traditsioon, grupimõtlemine, kompensatsioon (ebakindluse väljaelamine), · Grupikonfliktide lahendamine: ühiste huvide loomine, avatus ja mitteautoritaarsed liidrid, isiklikud kontaktid, inimeste liikumine (EL!), läbirääkimised ... · Konfliktilahendamine kui elukutse! Eksperimentaalne grupidünaamika: M.Sherifi katsed · Idee: gruppidevaheline koostöö või konflikt sõltub huvide kokkulangevusest vastandlikkusest · Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine, tulemuste mõõtmine · Küsimus: kas saab gruppe sundida koostööle, kas saab nende vahel konflikti tekitada? Mis toodab ühte ja teist? · Tulemuseks M.Sherifi grupikonflikti teooria Robbers Cave Experiments: Sherif et al (1953, 1955, 1961) Aim: To provide evidence that intergroup conflict arises from incompatible group interests 3 stages: 1
Räägitud on isegi erinevate rassiliste õiguste olemas olust, kuis säärane määratlus on alusetu. Sellise määratluse eesmärgid olid eelkõige rahvuspoliitiline piiritlemine ning ka vastandamine. Lihtne oli tekitada olukorda meie vs. nemad etc. Mõtteskeem sobis ka oleviku ja mineviku seletamiseks. Taoline vastandamisele rajanev käsitlus ei olnud otstarbekas ei poliitiliselt ega ka teaduslikult. Tänapäeval räägitakse pigem erinevate arhailiste õiguste sarnasusest kui nende vastandlikkusest. Rääkides arhailisest õigusest võime rääkida kahest aspektist: arhailise õiguse algsest etapist mille kohta kasutatakse sünonüüme sugukondlik õigus, riigieelne õigus, teine aspekt on erilise mõttemaailma õigus, kasutatakse sünonüümina traditsiooniline õigus. Traditsiooniline õigus. Et mõista arhailist õigust tuleb eelkõige mõista mõttemaailma erinevust. N: talu põletamine nüüdisõiguses on varavastane kuritegu, arhailises õiguses aga isiksusevastane
38 Grupikonfliktide lahendamine: ühiste huvide loomine, avatus ja mitteautoritaarsed liidrid, isiklikud kontaktid, inimeste liikumine (EL!), läbirääkimised ... Konfliktilahendamine kui elukutse! Eksperimentaalne grupidünaamika: M.Sherifi katsed Idee: gruppidevaheline koostöö või konflikt sõltub huvide kokkulangevusest vastandlikkusest Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine, tulemuste mõõtmine Küsimus: kas saab gruppe sundida koostööle, kas saab nende vahel konflikti tekitada? Mis toodab ühte ja teist? Tulemuseks M.Sherifi grupikonflikti teooria Robbers Cave Experiments: Sherif et al (1953, 1955, 1961) Kutsuti poisid suvelaagrisse. Kõigepealt jagati poiste seltskond kahte gruppi, grupielu korraldati kolmes staadiumis. 1. Grupid
• Diskrimineerimise seletused: traditsioon, grupimõtlemine, kompensatsioon (ebakindluse väljaelamine), • Grupikonfliktide lahendamine: ühiste huvide loomine, avatus ja mitteautoritaarsed liidrid, isiklikud kontaktid, inimeste liikumine (EL!), läbirääkimised … • Konfliktilahendamine kui elukutse! Eksperimentaalne grupidünaamika: M.Sherifi katsed • Idee: gruppidevaheline koostöö või konflikt sõltub huvide kokkulangevusest – vastandlikkusest • Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine, tulemuste mõõtmine • Küsimus: kas saab gruppe sundida koostööle, kas saab nende vahel konflikti tekitada? Mis toodab ühte ja teist? • Tulemuseks – M.Sherifi grupikonflikti teooria Robbers Cave Experiments: Sherif et al (1953, 1955, 1961) Aim: To provide evidence that intergroup conflict arises from incompatible group interests 3 stages: – 1
Sellest lähtuvalt elanikkond on jaotatud 2 vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahendid. Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus ning temale kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid, milleks on tehased, kaevandused, kaubandus ettevõtted. Teoseks on tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised. Marxi teooria nõrkus seisneb selles, et rääkides 2 vastandlikkusest klassist unustab ära ta vahepealsed kihid: käsitöölised, kaupmehed, vabad talupojad. Marx töötab oma õpetuse välja 19. sajandi keskpaiku ja ta õpetus leidis arvukalt toetajaid. Max Webberi teooria lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonna jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: 1) majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-,
annaabi.ee 
