Valerio von Baggehufwudti ajal, kes 1892. aastal kirjutas mõisa oma poja Eduardi nimele. Tema ajal, 1893. aastal valmis ka praegune mõisahoone. Eestis oli Baggehufwudtide pere omandanud üleüldse 22 mõisat: Vasalemma, Saku, Nõva, Samma, Kärevete, Rannamõisa, Prümli, Alavere, Einmanni, Hõreda, Jäneda, Kaarma, Kerbla, Kunda, Käru, Nõmmküla, Perila, Retla, Roodevälja, Räägu, Saksi ja Voivere. Baggehufwudtide Suguvõsa Esimene Baggehufwudtide soost mõisnik vasalemmas oli Valerio von Baggehufwudt, kes oma eesisa eeskujul valis elus edasijõudmiseks lihtsama mooduse: ta abiellus kuulsast perekonnast pärit, rikka pärijannaga, Josephine Ungern-Sternbergiga Nõvalt, kellelt olevatki tulnud uue peahoone ehitamise rahad ja idee. Poeg Eduard ( kutsuti Nediks ) sai mõisaomanikuks 1892. Aastast. Ja ka temagi valis elus edasijõudmiseks lihtsama tee: Abiellus laialt tuntud perekonnast pärit Nikolai Glehni tütre Elisabethiga.
Kuhu on jäänud inimestel mõistus? Nagu härra Vabariigi peaminister ütles: ,,Tule taevas appi." Gaasipedaali oskab igaüks põhja suruda, aga ega see poisikesest veel rallisõitjat ei tee. Sellest tulenebki järgmine probleem: noortel ei ole kohta, kus oma oskusi lihvida ning ennast välja elada. Autoralliga tegeleda on ääretult kallis ning tavaliikluses lisaks kaaskodanike elu ohtuseadmisele on aus politsei alati patrullimas. Luua tuleks rohkem kinniseid ralliradasid nagu seda on Vasalemmas, Tääksis, Laitses, Kehalas ja mujal. Ka Türile pidavat selline lõbustuskeskus rajatama, kuid veel ei ole mingit positiivset füüsilist liigutust selles suunas tehtud. See on koht, kus kõik rullnokad saavad aastaringselt oma autodest viimast võtta. Koos sõidutehnikaga kasvaks siis ka ehk reaalne mõtlemine tavaliikluses. Juhtidele jõuaks paremini kohale kihutamise tõsidus ja sellega kaasnevad ohud. Selge on see et kõigeparemini õpidakse
· "Väike luuleraamat" (1964) · "Rändaja õhtulaul" (1998) · "Laps ja tuul" (2000) Julius Oengo (1935. aastast Julius Õngo; pseudonüümid J. Oro ja Oro; 16. märts 1901 Hiiumaa, Suuremõisa vald, Harju küla ametlik surmaaeg 25. august 1941, arvatavasti Paldiski) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli. Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana. Julius Oengo on kirjutanud üle 400 luuletuse, millest 40 on viisistatud, ja mitukümmend lasteraamatut. Temalt on ilmunud ka luuletuskogud täiskasvanutele-merelaineliste poeemide ja luuletuskogude kaanel nimi J.Oengo. Avaldanud lasteluulet, proosat, näidendeid. Luulekogud · "Ööpäev" (1921) · "Meie kevad" (1922) · "Tahkuna" (1926) · "Aegna" (1929) · "Minu päev" Lasteraamatud · "Illi ja Pisi-täts" (1924) · "Jõuluõhtu" (1925)
Parimaks kaevandamis kohtadeks ehk leiukohtadeks Eestis on: Harku, Väo, Padise, Rummu, Anelema, Paljusi, Karinu, Koguva, Vasalemma jt. (Kaart 1) Kagu-Eestis kaevandada on mõtet, kuid vastasel juhul oleks vedu liiga kallis, tavaliselt ei vea kaugemale kui 50km v.a. väga tähtsad objektid. Kaart 1. Vasalemma paekivi kaevandus plokid [6] Ülalpool kaardil (Kaart 1) on näha Vasalemma paekivi kaevandus rajoone. Vasalemma paekivi kaevandatakse peamiselt Vasalemmas, Rummus ning Padisel Harjumaal. On teada, et Vasalemma kivi on kasutatud üle 700 aasta. Vasalemma kivi varud on piiratud. Vasalemma lubjakivi nimetatakse ka Vasalemma marmoriks. (Tabel 1) Vasalemma kivist toodetakse nii põrandaplaate, kui ka muid ehituses kasutatavaid detaile. [7] 3. PAEKIVI DEVONI KIHTIDES Devoni aluspõhja paekivi paljandub looduslikult vaid sügavamates orgudes, kus kuival suvel võib kuivaks jääda jõe paene kiht
(31.03.2011, 11:30) Julius Oengo (1901 1941) Julius Oengo õppis Haapsalu algkoolis, Tallinna kõrgemas algkoolis ja Tallinna õhtureaalkoolis. Ta naasis Hiiumaale ja oli Ara algkoolis õpetaja, samal ajal sooritas eksternina kooliõpetaja kutseeksamid. Hiljem oli ta õpetaja Tartus ja astus õppima kunstikooli "Pallas", mis jäi lõpetamata kopsuhaiguse tõttu. Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli. Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana. Ta arreteeriti 23. augustil 1941 punaarmeelaste poolt ja ilmselt hukati mõne päeva pärast Paldiskis. Vasalemma mõisa peahoone juures, kus asub kool, kus Julius Oengo õpetas, on tema mälestuskivi. http://et.wikipedia.org/wiki/Julius_Oengo · J. Oro pärines Hiiumaalt laevakapteni perest. Teda kasvatas vanaisa, kellele meeldis jutustada ning fantaseerida. Siit sai ergutust ka J. Oro kujutlusvõime ja sõnaseadmistung.
· Õppis Haapsalu algkoolis, Tallinna kõrgemas algkoolis ja Tallinna õhtureaalkoolis. · Ta naasis Hiiumaale ja oli Ara algkoolis õpetaja, samal ajal sooritas eksternina kooliõpetaja kutseeksamid. · Hiljem oli ta õpetaja Tartus ja astus õppima kunstikooli "Pallas", mis jäi lõpetamata kopsuhaiguse tõttu. · Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli. · Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana. · Ta arreteeriti 23. augustil 1941 punaarmeelaste poolt ja ilmselt hukati mõne päeva pärast Paldiskis. Vasalemma mõisa peahoone juures, kus asub kool, kus Julius Oengo õpetas, on tema mälestuskivi. · Julius Oro on kirjutanud üle 400 luuletuse, millest 40 on viisistatud, ja mitukümmend lasteraamatut. Temalt on ilmunud ka luuletuskogud täiskasvanutele. · Luulekogud: o "Ööpäev" (1921) o "Meie kevad" (1922)
1905 avati Keila-Haapsalu raudtee uute jaamadega Riisipere, Risti, Palivere ja Haapsalu. Kuna liin oli ühenduses 1870. aastal avatud rausteega oli ka see laiarööpmeline. 15. septembril 1995 võttis Eesti Raudtee vastu otsuse sulgeda Haapsalu-Riisipere raudteelõik[7] ja 2004 aastaks lõik kuni Riisipereni likvideerit. Säilinud KeilaRiisipere raudteel liiguvad täna Elektriraudtee AS elektrirongid liinil Tallinn Riisipere, peatutes Keilas, Kulnas, Vasalemmas, Kibunas, Laitses, Jaanikal ja Riisipere raudteejaamas. 3. Esimese Eesti Vabariigi aegsed raudtee liinid 1918. aastal moodustati Eesti Vabariigi teedeministri käskkirjaga Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja sõjaväe väliraudteelõikude baasil Iseseisev Eesti Vabariigi Raudtee. Selleks ajaks oli Eestis kokku 835 km raudteed, millest 648 km oli laiarööpmeline ja 187 km kitsarööpmeline. Vedureid oli Eestil 162, reisivaguneid 266 ja 2304
Roos avamaal ja katmikalal Ülevaade Eesti roosikasvatusest • Lõikerooside pioneer Johannes Liivet Vasalemmas • Esimese Eesti Vabariigi ajal aiahuviliste meeliskohaks Toila-Oru lossi rosaarium. Roosid L.Späthi roosikoolist Berliini lähedalt. Hävis 1941 • !930 rajati Kadrioru lossi taha Alar Kotli kavandatud suletud rosaarium • Peale teist MS hakati ulatuslikult kasvatama Lätist sissetoodud peenra- ja lõikeroose • 1960-1970 rajati A.Puki, A.Niine ja V.Veski eestvedamisel TBA inglise stiilis rosaarium, mille baasil on tehtud hulgaliselt teaduslikke töid. (V. Rumberg
*Lubjakivi on kõige levinum ja ka kõige enam kasutatav looduslik kivim Eestis. Peale kaltsiidi sisaldavad lubjakivid tavaliselt veel savi. Ehitusel kasutatavad Eesti lubjakivid kuuluvad enamuses mergliliste lubjakivide hulka (savi kuni 10%). Lubjakivi lõheneb erineva paksusega kihtideks. Kihtide paksus 40…240mm. Üksikud kihid võivad olla väga erinevate omadustega. Kogu lademe paksus ulatub kohati mõnekümne meetrini. Suuremad lubjakivi karjäärid on Väos, Harkus, Kundas, Maardus, Vasalemmas jne. Kasutusalade järgi liigitatakse lubjakivi: a)Tehnoloogiline lubjakivi- kasutatakse keemilisest koostisest lähtuvalt mitmes tehnoloogilises protsessis: -tsemendi tootmiseks -lubja põletamiseks -paberi- ja metallitööstuses -põllumajanduses (loomasöötade toorainena, maaparandus) -heitvete puhastamise - joogivee töötlemisel -ning muudel eesmärkidel. b)Ehituslubjakivi- Kasutatakse lähtuvalt füüsikalis- mehaanilistest omadustest. kasutatakse -killustiku tootmiseks -müürikividena
8. Jäätekkelised ja jääsulamisvee tekkelised pinnavormid (kulutus ja kuhje) ja näited. Jääkriimud Väikseimad kulutusvormid, mida kohtab peamiselt Põhja-Eestis ja saartel. Tekkinud jääs oleva kivimaterjali hõõrdel, moodustades kitsaid (0,5-2 mm) ja madalaid paralleelseid sirgeid vaondeid. Pikkus pole üle 0,5 m. Jääkündevaod Tekivad jääkriimude suurenemisel. On kuni paarikümne cm laiused ja kuni 10 cm sügavused vaod. Neid on teada Rohukülas, Vasalemmas jm. Hõõrdelohud Tekkinud jää ja aluspõhja vahele jäänud kivide veeremisel, mis moodustasid mandrijää liikumise suunas ridastikku asetsevaid augukesi. Ihkkeeled On jää poolt siledaks kulutatud pindade positiivsed pisivormid. Neile on tekkelt lähedased, kuid märksa suuremad biohermsete “peadega” kaljuvoored. Kaljuvoored Munaja põhijoonisega loode-kagusuunalised pinnavormid. Järsk astanguline kaljuvoore
Nurmiku ja oma vanema õe Adele Oengo-Juhandi mõjutamisel saatis ta mõned luuletused ajakirjale ,,Laste Rõõm", mis 1922. aastal ilmuma hakkas. Alates 1923. aastast sai J. Orost ,,Laste Rõõmu" tegevtoimetaja. Seda tööd tegi ta Rõõmu-onu varjunime all üle kümne aasta, pidades kirjavahetust ja organiseerides kohtumisi lasterõõmlastega, kes tulid oma esimeste sulesepitsustega tema j uurde j uha tust ja abi saama. Hiljem teenis ta oma järjest kasvavale perele leiba algkooliõpetajana Vasalemmas, kuhu ta endale jäädava kodu oli rajanud. Koolitöö kõrval jätkas ta kuni oma surmani kaastöö saatmist ka teistele tolleaegsetele lasteajakirjadele (,,Lasteleht", ,,Taluperenaise" kaasanne ,,Laste Maailm" jt.). Koos M. Nurmikuga oh ta paljude aabitsate ja koolilugemikkude koostajaks. Peale mitmekümne lasteraamatu (luuletused, jutud, näidendid) on J. Oro sulest ilmunud ka luuletuskogusid täiskasvanutele (,,Meie kevad",
Paas on lubjakivi, mergli ja dolomiidi rahvapärane koondnimetus. Lubjakivi koosneb peamiselt mineraalist, mida nimetatakse kaltsiidiks. Kõrge magneesiumisisaldusega lubjakivi nimetatakse dolokiviks, mergli nimetust kannab savisisaldusega lubjakivi. Paas on Põhja- ja Kesk-Eesti olulisim ja kättesaadavaim maavara. Seda on traditsiooniliselt ja laialdaselt kasutatud ehituses, tsemendi-, lubja- ja paberitootmisel, aga ka muuks otstarbeks. Suuremad paemurrud asuvad Väos, Vasalemmas, Ungru-Sepakülas, Kundas jm. Dolokivi on välisilmelt üsna sarnane lubjakiviga, värvuselt võib olla valge, hall, rohekas, pruunikas, punakas - ainult musta ei ole. Kvaliteetset viimistluskivi kaevandatakse Saaremaal Kaarmas. Üleriigilise tähtsusega maardlad on veel Anelema, Koonga ja Orgita-Haimre. Olulisemad savi leiukohad seostuvad Põhja-Eestis Kambriumi sinisaviga (Kunda, Aseri, Kallavere) ja Lõuna-Eestis Kesk-Devoni saviga (Joosu, Küllatova). Devoni savid on enamasti
Paekivi on Eesti rahvuskivi. Üle poole Eesti territooriumist asub pae peal. Kui kujutada ette joont Pärnust Mustveeni, siis sellest põhjapoolne osa asub paepinnasel. Paekivi on kahte liiki: lubjakivid, dolomiidid. Eestis on üle 20 tegutseva paekarjääri. Lubjakivi. Eestis on lubjakivi kõige kasutatavam kivim, sest see on ka laialt levinud. Lubjakivi sisaldab kaltsiiti ja savi. Suuremad lubjakivi karjäärid on Väos, Harkus, Vasalemmas, Kundas, Rakkes jne. Sajandeid on lubjakivi kasutatud müürikivina. Tänapäeval kasutatakse lubjakivi: killustiku tootmiseks, kõnniteeplaatide tegemiseks, trepiastmete tegemiseks jne. Ka tsemendi üheks tooraineks on lubjakivi. Puhtamaid lubjakive kasutatakse ka lubja põletamiseks. Dolomiit. Kõige rohkem leidub seda Lääne-Eestis ja saartel. Tuntum kaevandamiskoht on Saaremaal Kaarma karjäär.
A.Alliksaare elu ja looming, paari luuletuse analüüs Alliksaar Sündis 1923 Tartus, isa oli raudteelane, ema suri noorelt. Õppis Treffneris. Puuduvad andmed, kas üldse õppis või lõpetas ülikooli. ta mobiliseeritakse Saksa sõjaväkke kirjutajaks. Tal õnnestus omavoliliselt sõjaväest lahkuda. Ta varjas ennast koos Ottniel Jürissaare ja Rein Sepaga. Pöördus tagasi Tartusse ja tegi seal juhutöid. Kolis Kohtla-Järvele, ta oli vangis 6a, sest töös olid puudujäägid. Käis ka Vasalemmas ja Narvas, kus peeti kultuuriteemadel loenguid. 1952 kirjutas võimudele puhtsüdamiliku ülestunnistuse oma elust. Sellele järgnes karistus, oi asumisel ja vabanes 1957. Tal ei lubatud Eestisse naasta, aasta pärast tuli ikka. Töötas raudteel juhutöödel. Kirjutas ka luuletusi ja tõlkis. Avaldas vähe ja sedagi abikaasa nime all. Luuletama oli hakanud gümnaasiumis, millest on palju kadunud. 1966 suri vähki. LOOMING Esimene luulekogu ei saanud avaldamisluba
annaabi.ee 
