bilansilisest jääkmaksumusest c. juhul, kui varaobjekti bilansiline väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest d. nende kasutusväärtusele, juhul, kui varaobjekti kasutusväärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest Question 19 Järgmiste asjaolude esinemisel peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks: a. varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud b. teatud varuobjektide turuhind on tõusnud c. teatud varuobjekte ei ole võimalik müüa d. varude füüsiline inventuur on tuvastanud et nende füüsiline seisund on halvenenud e. sarnaste varuobjektide turuhind on langenud Question 20 Amortisatsioon on a. vara soetusmaksumuse kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul b. vara lõppväärtuse kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul c. vara kaetava väärtuse kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul d
ebakorrektsed. (1, 85-86) Varude allahindlus Varude inventuuri nimekiri tuleb kriitiliselt üle vaadata, et identifitseerida varude objektid, mille neto realiseerimismaksumus võib olla langenud madalamale nende soetusmaksumusest Inventeerimiskomisjon teeb ettepaneku varude allahindluseks, kui: 13 · Varud on riknenud või nende füüsiline seisund halvenenud · Sarnaste varuobjektide turuhind on langenud; · Teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ning eksisteerib kahtlus, kas neid suudetakse realiseerida mõistliku aja vältel. Allahinnatavate varuobjektide nimekiri esitatakse tegevjuhule. Nimekirjas näidatakse ära varuobjektide soetusmaksumus ja neto realiseerimismaksumus ning allahindluse põhjus. Varude allahindluse kinnitab tegevjuht ja annab korralduse pearaamatupidajale koos allahinnatavate varuobjektide nimekirjaga.
perioodi kulutusteks. Varusid kajastatakse bilansis madalamas maksumuses, kas: soetusmaksumuses neutraliseerimismaksumuses (müügi hind miinus turustuskulud) Iga perioodi lõpul tuleb varude nimekiri üle vaadata ja kindlaks teha objektid, mille hind on langenud madalamale soetusmaksumusest. Sellistel asjaolude tõttu tuleks varude hindasid alandada: Riknenud või kahjustada saanud varud Varuobjektide turuhind on langenud Kui teatud varusid ei suudeta müüa ega kasutada mõistliku aja vältel (vähelikviidsed varud) Varude arvestussüsteem Varude arvestuse all mõistetakse kaupade, toorme, materjalide, pooltoodete ja valmistoodangu arvestus. Kogu ressurss kas kasutatakse ära perioodi jooksul või jääb perioodi lõpuks varude jääk. Varud mida ära ei kasutata kajastatakse bilansis varadena ja varud mis on perioodi ajal müüdud on majandusüksuse jaoks kulud.
4.1 Varude arvestussüsteemid 4.1.1 Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad: · üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta; · müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse; · raamatupidamisandmed aruandeperioodi lõpul näitavad varu jääki ja tema soetusmaksumust; · inventuure viiakse läbi kontrolli eesmärgil, raamatupidamise andmed ei pruugi alati kokku langeda varu inventuuri andmetega, kuna tegelikkuses võib esineda varuobjektide riknemisi, vargusi ja muid kadusid. See võimaldab kindlaks määrata varu vähenemist kadude või riknemise tõttu; · selle süsteemi kasutamine võimaldab saada operatiivset infot varu tegeliku seisu kohta, mis võimaldab täpsemalt ajastada tellimusi. Varude arvestuse pideva süsteemi peamiseks puuduseks peetakse tema suurt töömahtu, kuid süsteemi rakendamist hõlbustab arvutite ja teiste andmetöötlusseadmete (vöötkoodi lugemisseadmed, skannerid ) kasutamine. 4.1
(SME IFRS 13.3). Iga aruandeperioodi lõpul tuleb varude nimekiri kriitiliselt üle vaadata, et identifitseerida varude objektid, mille neto realiseerimisväärtus võib olla langenud madalamale nende soetusmaksumusest. (SME IFRS 13.19, 27.2) Järgmiste asjaolude esinemisel peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks: varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud või nende füüsiline seisund on halvenenud; sarnaste varuobjektide turuhind on langenud; teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ning eksisteerib kahtlus, kas neid suudetakse realiseerida mõistliku aja vältel. Materjale ja lõpetamata toodangut hinnatakse alla juhul, kui nendest valmistatavate valmistoodete hinnanguline soetusmaksumus ületab samade valmistoodete neto realiseerimisväärtust. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna
Soetusmaksumuse ja netorealiseerimisvääruse vahe kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Neto realiseerimisväärtuse arvestamisel peab silmas pidama püsivalt muutunud turuväärtust. Varude hindamisel ei saa aluseks võtta juhuslikke ja ajutisi hinna kõikumisi. Järgmiste asjaolude esinemisel peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks: (a) varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud või nende füüsiline seisund on halvenenud; (b) sarnaste varuobjektide turuhind on langenud; (c) teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ning eksisteerib kahtlus, kas neid suudetakse realiseerida mõistliku aja vältel. Asjaolud, mis põhjustasid varude allahindluse, võivad järgnevatel perioodidel muutuda. Seetõttu tuleks varude hindamist teostada perioodiliselt ning tõsta netorealiseerimis- maksumust, kui allahindlust tinginud tegurid enam ei toimi. 4 Varude arvestusmeetodid
arvestusmeetodi ning kohanab selle enda ettevõtte arvestussüsteemile sobivaks. Soetusmaksumuse arvestusmeetode on neli, millest kolme tohib kasutada Eestis. Nendeks on individuaalmaksumuse meetod, kaalutud keskmine, FIFO-meetod ning LIFO-meetod. Eestis on keelatud kasutada LIFO arvestusmeetodid. Järgnevalt on kirjeldatud ühiku tegeliku soetusmaksumuse, kaalutud keskmise soetusmaksmuse, FIFO ja LIFO meetodit. Individuaalmaksumuse meetod Tavapäraselt üksteisest selgelt eristatavate varuobjektide ning konkreetsete projektide raames toodetud ja käsitletud kaupade ja teenuste soetusmaksumuse kindlaksmääramisel lähtutakse iga objektiga seotud kulutustest [4], kuna neid on piiratud koguses, saab neid identifitseerida soetamise momendist kuni müügimomendini [20]. Müümisel või tootmisesse andmisel kantakse samas maksumuses kuluks kui oli soetamiseks tehtud kulusid [1: 126].
väljamineku kohta); · müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse; · raamatupidamisandmed aruandeperioodi lõpul näitavad varu jääki ja tema soetusmaksumust; · inventuure viiakse läbi kontrolli eesmärgil, raamatupidamise andmed ei pruugi alati kokku langeda varu inventuuri andmetega, kuna tegelikkuses võib esineda varuobjektide riknemisi, vargusi ja muid kadusid. See võimaldab kindlaks määrata varu vähenemist kadude või riknemise tõttu; · selle süsteemi kasutamine võimaldab saada operatiivset infot varu tegeliku seisu kohta, mis võimaldab täpsemalt ajastada tellimusi. Varude arvestuse pideva süsteemi peamiseks puuduseks peetakse tema suurt töömahtu,
· üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta (nii sissetuleku kui ka väljamineku kohta); · müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse; · raamatupidamisandmed aruandeperioodi lõpul näitavad varu jääki ja tema soetusmaksumust; · inventuure viiakse läbi kontrolli eesmärgil, raamatupidamise andmed ei pruugi alati kokku langeda varu inventuuri andmetega, kuna tegelikkuses võib esineda varuobjektide riknemisi, vargusi ja muid kadusid. See võimaldab kindlaks määrata varu vähenemist kadude või riknemise tõttu; · selle süsteemi kasutamine võimaldab saada operatiivset infot varu tegeliku seisu kohta, mis võimaldab täpsemalt ajastada tellimusi. Varude arvestuse pideva süsteemi peamiseks puuduseks peetakse tema suurt töömahtu, kuid süsteemi rakendamist hõlbustab arvutite ja teiste
K Müüdud kauba kulud 13 200 Inventeerimine Eesmärk: Jääkide kontroll ja arvestuse andmete vastavusse viimine tegeliku olukorraga. Perioodilise arvestussüsteemi korral on inventuur vajalik lõppjäägi kindlaksmääramiseks. Inventuuri käigus kaalutakse, loetakse jne üle varud ning määratakse kindlaks varude maksumus. Inventeerimise ülesanded · Inventeerimisobjekti tegeliku olemasolu kindlakstegemine · Üleliigsete ja kasutute varude kindlakstegemine · Varuobjektide hoidmis-, säilitamis-, ja kasutamistingimuste kindlakstegemine · Raamatupidamisarvestuses ja bilansikirjetel kajastatud summade reaalsuse kontrllimine. Inventuuri tulemused Inventuuri käigus selguvad üle-ja puudujäägid. Inventuuri liigid Inventuurid Läbiviimise ulatuse järgi Läbiviimise aja järgi
erinevused. 2. Valmistooted, mida on võimalik ühiselt müüa või mis on omavahel asendatavad. Neto realiseerimisväärtuse määramiseks kõikide varude ühine hindamine ei ole lubatud, kui selle tulemuseks olevad näitajad erinevad oluliselt üksikobjektide või mõistlike rühmade kaupa hindamise tulemustest. Üksikobjektidel põhineva lähenemisviisi nõuetekohane rakendamine ei välista erineva suuruse ja kujuga varuobjektide rühmitamist. 3.3.1 Mitterealiseeritavad varud Mitterealiseeritavate varude kajastamisel lähtuvad kontserni ettevõtted alljärgnevatest põhimõtetest. 14 Varude hindamisel tuleks arvesse võtta mitterealiseeritavusest tulenevat vähendust, kui varude müük on aeglane, varud sisaldavad aegunud tooteid, varud sisaldavad kahjustatud tooteid ja ettevõttel on üleliigseid varusid 3.3.2 Inventuur
Perioodilise arvestussüsteemi korral on inventuur vajalik lõppjäägi kindlaksmääramiseks. Inventuuri käigus kaalutakse, loetakse jne üle varud ning määratakse kindlaks varude maksumus. Inventuuri andmed märgitakse inventeerimisnimestikku, mis edastatakse raamatupidajale. Kajastatakse ka võrdlusandmikus. Inventeerimise ülesanded Inventeerimisobjekti tegeliku olemasolu kindlakstegemine Üleliigsete ja kasutute varude kindlakstegemine Varuobjektide hoidmis-, säilitamis-, ja kasutamistingimuste kindlakstegemine Raamatupidamisarvestuses ja bilansikirjetel kajastatud summade reaalsuse kontrollimine Inventuuri liigid Inventuurid Läbiviimise ulatuse järgi Läbiviimise aja järgi Osaline Täielik Plaaniline Plaaniväline Kontrollitakse Kontrollitakse Viiakse läbi Viiakse läbi erakordsete
Soetusmaksumuse ja netorealiseerimisvääruse vahe kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Neto realiseerimisväärtuse arvestamisel peab silmas pidama püsivalt muutunud turuväärtust. Varude hindamisel ei saa aluseks võtta juhuslikke ja ajutisi hinna kõikumisi. Järgmiste asjaolude esinemisel peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks: (a) varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud või nende füüsiline seisund on halvenenud; (b) sarnaste varuobjektide turuhind on langenud; (c) teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ning eksisteerib kahtlus, kas neid suudetakse realiseerida mõistliku aja vältel. Asjaolud, mis põhjustasid varude allahindluse, võivad järgnevatel perioodidel muutuda. Seetõttu tuleks varude hindamist teostada perioodiliselt ning tõsta netorealiseerimismaksumust, kui allahindlust tinginud tegurid enam ei toimi. 3. Varude arvestusmeetodid.
sooritamiseks. Iga aruandeperioodi lõpul tuleb varude nimekiri kriitiliselt üle vaadata, et fikseerida objektid, mille netorealiseerimisväärtus võib osutuda soetusmaksumusest madalamaks. Varude allahindlust tuleks kaaluda kui: – varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud või nende füüsiline seisund on halvenenud. Näide: D: kaubakulu K: kaubavaru (müügiks ostetud kaubad) – sarnaste varuobjektide turuhind on langenud. Lausendamine on sama nagu eelmine. – teatud varuobjekte pole pikema aja jooksul suudetud müüa ega kasutada ning eksisteerib kahtlus, et neid ei suudeta realiseerida mõistliku aja jooksul. Materjali ja lõpetamata toodangut hinnatakse alla, juhul kui nendest valmistatavate valmistoodangu hinnanguline soetusmaksumus ületab samade valmistoodete netorealiseerimismaksumuse. Varude allahindlusi nende neto realiseerimismaksumusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna
sooritamiseks (turustuskulud). Iga aruandeperioodi lõpul tuleb varud kriitiliselt üle vaadata, et selgitada välja kas varude neto realiseerimisväärtus võib olla langenud madalamale nende soetusmaksumusest. Kui ilmnevad järgmiste asjaolud siis peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks: varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud või nende füüsiline seisund on halvenenud; sarnaste varuobjektide turuhind on langenud; teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ja on võimalik, et kas neid ei suudeta realiseerida mõistliku aja vältel. Varude arvestuses kasutatakse pidevat ja perioodilist arvestussüsteemi. Pidev arvestus: · arvestus nii ostu kui müügi osas; · laoseisu inventuur 1 kord aastas; · kasutatakse suurtes ettevõtetes ja odavate kaupade puhul. Perioodiline arvestus: · pidev arvestus puudub;
annaabi.ee 
