tulemuse ümber. Näitab, kui palju meie ennustused mudeli parameetrite kohta võivad varieeruda. Valimite aritmeetiliste keskmiste jaotuse standardhälve. Lihtsustatult: SEM= σ / √nn, ehk valimi standardhälve jagatuna valimi suuruse ruutjuurega. Üksiktulemuste puhul SEM = σx √n 1- rxx, kus SEM on funktsioon testi reliaablusest rxx ja testiskooride variatiivsusest σx. Mida suurem hajuvus valimis, seda suurem standardviga. Standardviga saab vähendada, suurendades valimi suurust. Mida väiksem standardviga, seda kindlamad võime olla, et valimi aritmeetiline keskmine on lähedane üldkogumi keskväärtusele. Usalduspiirid Üldkogumi keskväärtuse usalduspiiriks nim. valimi põhjal määratud vahemikku, kuhu valimi keskmine kuulub teatud tõenäosusega (enamasti 95%, aga ka 99%). Ehk kui
Mõõdab üldist e.h. Sisaldab 10 lihtsat väidet. *Enesehinnang on pigem dünaamiline kui stabiilne. *Kõrgem enesehinnang on seotud suurema eneseselguse ja eneseh. stabiilsusega. *Eneseteadvus- privaatne: tähelepanu pööramine oma mõtetele, tunnetele ja käitumisele. Avalik: inimese tundlikkus sots hinnangutele; viitab madalale enesehinnangule. Sots ärevus. Kollektivistlikes kultuurides on keskmiselt madalam üldine enesehinnang. Enesehinnangul ja isiksuse baasomadustel seletatav 30% variatiivsusest pärilikkusega. Enesehinnang seostub (suure viisikuga): *tugevalt: emotsionaalse stabiilsusega (neurootilisuse vastand) *mõõdukalt: ekstravertsuse ja meelekindlusega *nõrgalt: sotsiaalsuse ja avatusega Valk, A. (2003). Identiteet. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 225-250. Identiteet Autori definitsioon: inimese enda loodud, suhteliselt püsiv, mõtestatud ja integreeritud
- Isiksuseomadused varieeruvad – ei ole ühetaolist universaalset inimloomust vaid see eksisteerib erinevates variantides ja astmetes - Inimese ratsionaalsus – inimene ise ja teda küllalt hästi tundvad teised inimesed võivad piisava täpsusega hinnata - Elusündmused - Teiste arvamused - Inimese käitumise jälgimine - Isiksuseomaduste variatiivsus: seadumused erinevates määrades - Isiksuseseadumuste uurimine - 50% isiksuseomaduste variatiivsusest on tingitud pärilikest erinevustst inimeste vahel - Kehtib populatsiooni mitte üksikindiviidi kohta - Päritav ei ole sama mis bioloogline - Kõrge päritavuskoefitsent ei ütle midagi selle kohta millised bioloogilised funktsioonid on selle omaduse põhjuseks - Isiksuse bioloogilise tagamaa kohta on palju vähem kindlat öelda kui isiksuseomaduste päritavuse kohta - Käitumise stabiilsus - Käitumine sõltub ka olukorrast ja igaühe käitumine varieerub situatsiooniti
Leiate, et on (a) kirjeldavat statistikat (nt mõlema muutuja keskmised); (b) muutujatevahelised korrelatsioonid; (c) muutujate lisamine/eemaldamine mudelisse (paarisregressiooni puhul ebaoluline); (d) mudeli kokkuvõte, kus on kirjeldatud mh determinatsioonikordaja R2 korrutades seda väärtust 10 100-ga, saame teada, kui suure osa kogu ennustatava muutuja (siin: testitulemus) variatiivsusest kirjeldab ära prediktor (siin: vanus). (e) ANOVA tulemused mudeli olulisuse hindamiseks (kui Sig. <.05, on mudel statistiliselt oluline) ning (f) koefitsientide tabeli, mis näitab prediktori väärtust ning olulisust mudelis. Logistiline regressioon Logistilise regressiooni olemus on sarnane lineaarse ja mitmese regressiooni omaga põhiline erinevus seisneb selles, et logistilise regressiooniga ennustame kategooriat väljendavat tunnust. Kui meil on kaks kategooriat, on
keskmine 4 4 4 1. grupi puhul on tunnuse väärtus kõigil sama, seega puudub hajuvus; 3.grupis on hajuvus k6ige suurem. Dispersioonanalüüsi käigus jagatakse üldine variatiivsus (a) grupisiseseks variatiivsuseks ja (b) gruppide vaheliseks variatiivsuseks. Selleks, et hinnata, kas gruppide või tunnuste keskmised erinevad üksteisest statistiliselt olulisel määral, võrreldakse ANOVA-s gruppide vahelisest variatiivsusest (e. üldisest variatiivsusest) tulenevat dispersiooni grupisisese variatiivsusega. Nullhüpoteesi kohaselt peaks grupisisesel variatiivsusel põhinev dispersioon olema umbkaudu võrdne gruppide vahelisest variatiivsusest tuleneva dispersiooniga (st. gruppide või tunnuste keskmised üksteisest oluliselt ei erine). Neid kahte dispersiooni hinnangut on võimalik võrrelda F-testi abil: F-test kontrollib, kas hinnangute suhe on oluliselt suurem kui 1.
# Piltlikult: mõni ülesanne tabab sagedamini märklaua keskkohta, mõne ülesande tabamused on enamasti märklaua äärealadel Võimaldab teadlikult ülesandeid valida Võimaldab hinnata üldvõimekuse/spetsiifiliste võimete suhtelist tähtsust nt ennustuste tegemisel Tänapäev # Spearmani seaduspära kehtib siiani: kõigi vaimset pingutust nõudvate ülesannete lahendamis-tulemused on positiivses korrelatsioonis (g) # g katab ~50% kõigi erinevate testide variatiivsusest inimeste reastamine g alusel annab meile umbes 50% sellest informatsioonist, mis me saaksime inimesi suure hulga erinevate võimete varal kirjeldades # g taustal on eristatavad ka spetsiifilisemad võimed Selle paremaks mõistmiseks vaatame nt akadeemilise võimekuse testi (AVT) alateste: (1) digrammide ja jooniste lugemise oskus (DIAGRAMMID), (2) sõnade tähenduse tundmine (SÕNAVARA), (3) loogika ülesannete lahendamine (LOOGIKA), (4) ruumiline mõtlemine (RUUM)
(indeks, mis näitab kuivõrd inimene osaleb erinevate vabatahtlike organisatsioonide töös ja kuivõrd usalduslikud on ta suhted teiste inimestega), sissetulek, tööalane staatus (töölkäijad vastandina neile, kes ei tööta), kodakondsus ning meelekindlus (teine viiest põhilisest isiksuseomadusest).10 Nendest kõigist seitsmest tunnusest moodustus nö. "õnne valem" 11, mis seletab ligikaudu 22 protsendi inimeste eluga rahulolu hinnangute variatiivsusest. See pole suur näitaja, kuid see väike osa (üks neljandik-viiendik) võib olla just see, mis elamisväärset elu kõlbmatust eristab. Kõige olulisem näitaja on neurootilisus: mida emotsionaalselt stabiilsem inimene, seda enam on ta oma eluga rahul ning mida tasakaalutum ta on, seda enam näib talle, et tal on põhjust oma elu üle nuriseda. Seda arvestades ei erine Eestis elav inimene ülejäänud maailmast: esikohal on loomupärane kalduvus kogeda või mitte kogeda negatiivseid emotsioone
test Tulemused: (a) kirjeldavat statistikat (nt mõlema muutuja keskmised); (b) muutujatevahelised korrelatsioonid; (c) muutujate lisamine/eemaldamine mudelisse (paarisregressiooni puhul ebaoluline); (d) mudeli kokkuvõte, kus on kirjeldatud mh determinatsioonikordaja R2 korrutades seda väärtust 100-ga, saame teada, kui suure osa kogu ennustatava muutuja (siin: testitulemus) variatiivsusest kirjeldab ära prediktor (siin: vanus). (e) ANOVA tulemused mudeli olulisuse hindamiseks (kui Sig. <.05, on mudel 1 statistiliselt oluline) ning (f) koefitsientide tabeli, mis näitab prediktori väärtust ning olulisust mudelis. Viimase tabeli abil saame kirja panna (regressiooni)sirge võrrandi! Standardiseerimata võrrand: Y = B0 + x*Bx ehk Probleemilahendusoskuse tulemus = BConstant + vanus*Bvanus
üks või teine roll meie jaoks on nt õpilane, töötaja, õde jne. see kas roll on muutnud minu skeemiks, mida ma võtan omaks, kas olen valmis laiendama või mitte. See rolli osa on päris suur, aitab ennustada variatiivsust mis planeeritud käitumisest jääb ennustamata o Planeeritud käitumise teooria – ennustab käitumist inimestel – kas käitumine käib kokku minu identiteediga aitab ennustada suure osa käitumise variatiivsusest. Käitumine ei ole juhuslik vaid inimesed planeerivad kuna ja kuidas nad käituvad. Mõjutavad ka hoiakud käitumise suhtes – kas käitumine on hea või halb? Teiste minu jaoks oluliste inimeste hoiakud. Tajutud kontrolli olemasolu – kas mina saan seda teha, oskan teha, enesetõhusus. Mis mõjutab? Kas prosotsiaalne käitumine toimub, kas tehakse või mitte Indiviidi omadused - Isiksuseomadused
asiaatidel rohkem kui valgetel. Ta järeldas oma andmetest, et keskmiselt on ameerika aasialased intelligentsemad kui valged ameeriklased. Jenseni kõige rohkem poleemikat tekitanud artikkel avaldati 1969 ajakirjas Harvard educational review. Selles järeldati muuhulgas, et programmid, mis olid välja arendatud Aafrika-Ameerika laste IQ tõstmiseks, on läbi kukkunud ning suure tõenäosusega ei olegi seda kunagi võimalik saavutada, sest Jenseni hinnangul oli 80% IQ variatiivsusest määratud geneetilistest faktoritest ning ülejäänud osa keskkondlikest faktoritest. See oli liiga julge lähenemine ning sai palju kriitikat. Ühes hilisemas artiklis väitis Jensen, et tema väiteid on valesti mõistetud ning et ta ei ole kunagi väitnud, et mustanahalistel on loomu poolest madalam intelligents, vaid et sellele leiule ei leidu praegu teaduslikult piisavat põhjendust ning musta- ja valgenahaliste intelligentsustasemete
3. Pärilikkuse märkimisväärne osa Pärilikkuse osa BIG-FIVE´is · Neurootilisus 40-50% · Ekstravertsus 50-55% · Avatus 50-60% · Sotsiaalsus 40% · Meelekindlus 45-55% KOKKUVÕTE- üle poole individuaalsest variatiivsusest saab seletada geneetiliste teguritega. 4. Keskkonna mõju väike · Suurim sotsiaalsus 11% · Väikseim ekstravertsus 2% Perekonna mõju seadumustele on praktiliselt null 5. Seadumuste universaalsus · Ei sõltu keelest, kultuurist, ühiskonna üldisest elulaadist Kalle Küttis 2011 15 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 6
seosed)- taju, tähelepanu, teadvuse, emotsioonide uurimiseks aga ka isiksuse erisuste uurimiseks- kas aju protsessides on midagi erinevat neil inimestel, kellel ka isiksusetestidega on teised tunnused. *psühhobioloogilised geneetilised suunad- (Plomin, Bouchard, Zuckerman) - uuritakse geneetikaseoseid isiksuse omadustel. Lisaks sotsiaalsetele asjaoludele on ka geenidel suur mõju isiksusele. Umbes pool isiksuse variatiivsusest on ennustatav geenidest, ülejäänd pool sotsiaalsetest asjaoludest. Nt temperamendiomadused, neurootilisus, osa agressiivsusest- geenidest. Osad on nt kasvatusest, haridusest- väärtused, hoiakud, vaba aja veetmise eelised. Shledon- isiksus väljendub tema kehatüüpides- on olemas kolm somatotüüpi- endomorf, mesomorf, ekdomorf. Endomorf- Mesomorf- kiiljas keha, kandiline keha, vähe rasva- ekstrovert, introvert, mõtte/tundetüüp
annaabi.ee 
