Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18ndal sajandil. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kuigi kollektiiv (rahvus, kogukond, suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist. Pigem vastupidi konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles, et konservatiivid kaitsevad eeskätt rahvuslikku kapitali ja ettevõtjate huve. VASAKPOOLSED IDEOLOOGIAD Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor.
alternatiiveenergeetika ja keskkonnahariduse arendamises. Isamaa ja Res Publica liit: Isamaa ja Res Publica Liidu maailmavaade on parempoolne ehk konservatiivne erakond. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Isamaa ja Res Publika Liit pooldab turumajandust, vaba ettevõtlust ja algatusvõimelist ühiskonda. Toetavad avatud majandust ning kohtlevad kapitali võrdselt. Ei eristata välis- ja sisekapitali, kuigi konservatiivid eelistavad traditsiooniliselt omakapitali. Parim sotsiaalpoliitika on tööpoliitika. ,,Uppuja päästmine on uppuja enda asi." Eestimaa Rohelised: Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond. Roheliste eesmärgiks on
Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võmalus otsustada, millele ta teenitud raha kulutab. Konservatism ja kristlik demokraatia: ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Pooldavad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ning mõõdukate maksude poolt. Kaitstakse rahvusliku kapitali ja ettevõtajate huve. Kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Riik maksab abirahasid ja toetusi peamiselt nendele, kellel puudub perekonna tugi. Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine on konservatiivide prioriteet. Pehmem haru on kristlik demokraatia
Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18ndal sajandil. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kuigi kollektiiv (rahvus, kogukond, suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist. Pigem vastupidi konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles, et konservatiivid kaitsevad eeskätt rahvuslikku kapitali ja ettevõtjate huve. Nad suhtuvad tõrjuvalt avatud majandusruumi ning võivad pooldada kaitsetollide ja kvootide kehtestamist. Näiteks ei toetanud Suurbritannia konservatiivsed valitsused euro käibelevõttu ega Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat.
nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil (Saksamaa, Prantsusmaa). Nende arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel. Majanduses on nad riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Nad kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali ja ettevõtja huve. Kristlik demokraatia on konservatismi pehmem haru, pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Leitakse, et turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikke ebavõrdsust. Vasakpoolsed ideoloogiad Enamlevinud on sotsiaaldemokraatia (Rootsi, Taani, Soome)
riik peab majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut, sihtrühm: ettevõtjad · Konservatism- väärtused: traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal, pooldavad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Ühiskonna areng: kollektiiv tähtsam kui üksikisik, sotsiaalsete erisuste säilitamine nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majandus : riigi sekkumise vastu, ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt, kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve. Sotsiaalpoliitika: suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse ja seltside roll. Inimene peab käima ise tööl, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Suhtumine riiki: riik peab tegelema peamiselt inimeste füüsilise turvalisusega. Sihtrühm: kõik kodanikud
säilitamist. Põhiseisukohad: - ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. - pooldatakse stabiilseid ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme - peale rahvuse ja religiooni peavad säilima ka vanad traditsioonilised ühiskonnaklassid kollektiiv (rahvus, kogukond, suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik - pooldatakse sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel - majanduses ollakse riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt - kaitstakse eeskätt rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve. - esmatähtsad on traditsioonilised kooslused suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandjate roll - - riik tegeleb pigem füüsilise turvalisus tagamise kui sotsiaalse turvalisuse. SOTSIALISM vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki,
jalaväelased hopliidid. Efektiivne käsitöö toob kaasa toodanguhulga suurenemise ja vajaduse intensiivsemate turusuhete järele. Linnakäsitöölised hakkavad tootmise suurendamiseks naabermaadest oritööjõudu hankima. Tekib kaupmeeste kiht. Uus, linnastunud, käsitööga seot rikaste kiht satub konflikti põllumaj. aristokraatiaga, kes soovib säilitada pol. võimu monopoli. Pikkamisi kaotas sugukondlik aristokraatia oma võimu varanduslikul alusel tekkinud maa-aristokraatiale, keda linna-aristokraatiaga sidusid ühised maj. huvid. (Juba antiikautorid nimetasid seda seltskonda uusrikasteks e. timokraatiaks.) Sugukondlik kord kaotas oma tähtsuse. Tekkisid ülekreekalised turud, hakati raha müntima (Joonia kreeka linnade initsiatiiv). Lüüdia mündid valmistati kulla ja hõbeda looduslikust sulamist elektronist. VII saj. mündid Balkani-Kreekas ja Euboia saarel (hõbe). Kujunevad välja orjanduslikud linnriigid polised.
(Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) Tsentristid laveerivad parem- ja vasakpoolsete ideede vahel. Mittepoliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega. Nt budism, feminism, sürrealism jne. Konservatism (IRL, Rahvaliit) · Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile · Aeglased reformid · Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik · Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel · Riik ei peaks majandusse sekkuma · Pooldavad eraomandust ja mõõdukaid makse · Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve · Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, kirik, suguvõsa, tööandja Liberalism (tsentristid, Reformierakond) · Toetab isikuvabadust · Kiired reformid · Pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turge, minimaalset riigi sekkumist majandusse · Madalad maksud · Sotsiaalse heaolu tagab igaüks ise
(Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) Tsentristid laveerivad parem- ja vasakpoolsete ideede vahel. Mittepoliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega. Nt budism, feminism, sürrealism jne. Konservatism (IRL, Rahvaliit) Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile Aeglased reformid Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel Riik ei peaks majandusse sekkuma Pooldavad eraomandust ja mõõdukaid makse Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, kirik, suguvõsa, tööandja Liberalism (tsentristid, Reformierakond) Toetab isikuvabadust Kiired reformid Pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turge, minimaalset riigi sekkumist majandusse Madalad maksud
kaubanduslikele sidemetele. Tegeleti käsitöö ja põlluharimisega. Eestlased muinasaja lõpul rahvaarvu hinnanguline suurus, ühiskonnastruktuur (ülikud, nn vabad inimesed, orjad), suhted naabritega, tegevusalad ja kaubandus. Eesti haldusjaotuse kirjeldamine: kihelkonnad ja maakonnad (peab teadma ka kaheksat tähtsamat muinasmaakonda). 12-13 saj Rahvaarvu hinnanguline suurus - 150 000 elanikku Ühiskonnastruktuur - Ühiskond oli hierarhiline ja varanduslikul ebavõrdne. Valitseva kihi moodustasid suurmaaomanikud, kelle hulgast valiti ka vanemad. Elanike põhiosa moodusasid talupojad. Orja seisusesse võisid sõjavangide kõrval majanduslikel põhjustel sattuda ka kohalikke. Iseloomulik oli rehielamu, mis oli nii elu- kui ka tootmishooneks. Suhted naabritega - Lõuna-Eestis esinesid konfliktid latgalitega. Samas aktiviseerusid eestlaste rüüsteretked Taani ja Rootsi rannikule. Nt Sigtuna 1187.a
3) Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil. Neneda arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlike järkjärgulisi reforme. Kuigi kollktiiv(rahvus,kogukond,suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist. Pigem vastupidi. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist, nii rahvuslikult kui varanduslikul alusel. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidega riigi sekkumise vastu. Ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles et konservatiivid kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali ja oma ettevõtjate huve. Nad suhtuvad tõrjuvalt avatud majandusruumi ja võivad koondada kaitsetollide ja kaitsekvootide kehtestamist. nt Margaret Tatcher oli euro kasutuselevõtu vastu. ja inglased ei poolda ka euroopa liidu
otsustavaks jõuks raskerelvastusega jalaväelased hopliidid. Efektiivne käsitöö toob kaasa toodanguhulga suurenemise ja vajaduse intensiivsemate turusuhete järele. Linnakäsitöölised hakkavad tootmise suurendamiseks naabermaadest oritööjõudu hankima. Tekib kaupmeeste kiht. Uus, linnastunud, käsitööga seot rikaste kiht satub konflikti põllumaj. aristokraatiaga, kes soovib säilitada pol. võimu monopoli. Pikkamisi kaotas sugukondlik aristokraatia oma võimu varanduslikul alusel tekkinud maa-aristokraatiale, keda linna-aristokraatiaga sidusid ühised maj. huvid. (Juba antiikautorid nimetasid seda seltskonda uusrikasteks e. timokraatiaks.) Sugukondlik kord kaotas oma tähtsuse. Tekkisid ülekreekalised turud, hakati raha müntima (Joonia kreeka linnade initsiatiiv). Lüüdia mündid valmistati kulla ja hõbeda looduslikust sulamist elektronist. VII saj. mündid Balkani-Kreekas ja Euboia saarel (hõbe). Kujunevad välja orjanduslikud linnriigid polised. Maj
Timokraatiaks (time au, hinnang, väärikus) oli tsensusel põhinev demokraatia. Sellise riigikorra puhul olid poliitilised õigused vastavuses varandusliku tsensusega. Tähendas sõjaväekohustuslikele kodanikele tuginevat ühiskonda, mille moodustasid elanikerühmad, kes suutsid kanda kulutusi sõjavarustustele. ,,On olemas kolm riigivormi ja samapalju ka kõrvalekaldeid, nagu väärvorme nendest. Riigivormid on: kuningriik, aristokraatia, kolmas aga põhineb varanduslikul tsensusel seda oleks ilmselt kohane nimetada timokraatiaks, kuid enamus kutsub seda tavaliselt politeiaks. Neist parim on kuningriik7, halvim timokraatia. ... Türann järgib ju oma kasu, kuningas aga alluvate oma. Kuningaks ei saa olla muidu, kui pole eneseküllane8 ja kõikides hüvedes teistest üle sellisel inimesel pole midagi juurde vaja, seega ei jälgi ta iseenda tulu, vaid nende oma, keda valitseb. (NE 1996:182) Türann on kõige halvim
annaabi.ee 
