ROMAANI KUNST Frangi alad: Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Ristiusk ja rooma paavst. -> sakraalarhitektuur.Eestis ei ole romaani stiilis kirikuid. Itaalias kellatorn eraldi. Pisa ehituskompleks: Toomkirik, ristimiskabel, kellatorn (kampaniin). Itaalias hakatakse ehitama losse. Doodzide palee: itaalialoss e. palazzo(tüüpi): 4nurkne, 3korrusega, sisehooviga. Hoonete seinad mustrilised. KUJUTAV KUNST: anonüümne( autor ei olnud tähtis), seotud arhitektuuriga, skulptuur- ehitistega seotud. Prantsusmaa Reimsi katedraali skulptuurid- 2500skulptuuri. Ukseümbrised kaunistatud skulptuuridega. Saksamaa: värvitud puust skulptuur altarid, värvid: sinine, punane, kuldne. Arvukalt loodi seinamaale, palju miniatuurmaale. Inimese kujutamine: moonutatult, lühikesed ja suure peaga. Hildesheimi pronksuksed. Kirikureljeefi tähtsad kuna enamuselt lugeda ei osatud. GOOTI KUNST 12/13 saj(1144)- 16saj.algus arhitektuuri uuendused: 1.teravkaar, 2.roidvõlv, 3.tu...
Nõukogude võimu kehtestamisega Raeapteek natsionaliseeriti. Raeapteek on linna kõige vanem tervishoiuasutus. Laiemas mõttes on ta ka vanim ühes ja samas hoones asunud kaubandusettevõte Tallinnas. Euroopa ja vist kogu maailma mastaabis peame Raeapteeki lugema kui just mitte ainsaks, siis vähemalt üheks neist mõnest säilinud apteegist, mis pool aastatuhandet ja veel pool sajandit on pidevalt eksisteerinud samas kohas. Tuulekoja seinal paikneb 1635. aastast pärit Burchartite vapikivi, kus on krooni käes hoidev greif, selle all kahe roosi vahel liiliaõis. Teine korrus oma eri tasapindadel paiknevate põrandate ja neid ühendavate trepikestega näitab ilmekalt praeguse ühtse hoone koosnemist kolmest eri majast. Suure erkeri kohal asetsevas avaras toas langeb pilk kõigepealt kahele dolomiidist aknasambale 17. sajandist, mis on aga siia paigutatud viimase restaureerimise käigus ega asetsenud algselt Raeapteegis.
KUNSTIAJALUGU 14.Keskaegne kujutav kunst Eestis · Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. · Vanimad skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13. Sajandist ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Madal ja skemaatiline on taimeornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. · 13. Sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus-lapsega. · Kõrggootikasse võib lugeda 14. Sajandi maali-ja skulptuuriteoseid. Huvitavaid maalifragmente on säilinud Ridalas(inglifiguurid) ja Karjas(maagilised märgid võlvisiiludel ning illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal). · Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kiri...
ROMAANI KUNST: alates 18.saj, 8-12saj.Romaaniaeg. Romaani e rahvuslik. Romaani stiili on mõjutanud antiikkunst ja varakristlus. Kogu kunst on seotud kirikuga. Kunst on anonüümne, autorid pole teada. In kui isik pole oluline. Kõige tähtsam kunstiliik arhitektuur. Eestis Romaani kirikuid peaaegu ei esine. Paksude seintega, ümarad ukse ja akna kaared. Kivivõlvide ehitamine. Kirikul laed kivist, nii on vähem tulekahjusid. Basiilika on tähtsaim kiriku tüüp. Krüpt e keldriruumid. Hoitakse pühasäilmeid, reliikviaid. Prantsusmaa: 1)Cluny katedraal 11.saj, 2)Notre-Dame-la-Grande'I kirik(eriti rikkaliku skulptuaarse kujundusega). Saksamaa: Raskepärasem romaani stiil, ehitised madalamad ja kestavad kauem. 1)Maria Laachi kirik, 2)Bambergi toomkirik, alustatud romaani ajal ja lõp gootiajal. Itaalia: kellatorn ehitatakse kirikust eraldi, 1)Pisa ehituskompleks: ristimiskirik e baptisteerium, katedraal e kirik, kellatorn e kampaniil, Hooned kaetud värv...
surelikkus. See maal näitab et surm ei vali ohvreid. Maal on maalitud peenmaalitehnikas. Inimeste ja surma selja taga on lüüriline maastik. Säilinud on suurnike osa. Tema üks kuulsaid töid on ka Pühavaimu kiriku kappaltar. Tema tehtud on ka Mustpeade vennaskonna majas olev Maarja altar. 6.sajandist on pärit ka kuulus kiviskulpruut Hans Pavelsi kenotaaf, mis asub Oleviste kiriku seinal. Suure rannavärava kohal on dolomiidist Tallinna vapikivi, mis paigaldati 1250. aastal. 1523.aastal algas reformatsioon ja hakkas levima renessansi kunst.
„Simson ja Delila“ Ryssenberchi monstrant- 1m+, kiriku torni meenutav kullatud hõbedast, eestlased kinkisid Peeter I 15. saj. H. Rode tiibaltar Niguliste kirikus ja B. Notke Pühavaimu altar saabusid töökojast. Notke hiigelmaal „Surmatants“ 7,5 m lõik säilinud maalingutega altar mustpeade vennaskonna poolt Bruggeselt tellitud- „Mustpeade altar“ ristimiskivid toodi mujalt esialgu nt. Gotlandist P-E ja Lää-E vapikivi, kenotaaf TLN 15. saj. lõpus lõpetavad gooti ajastu.
pärinenud ainult piiblist vaid ka kirjandusteostest. Arenenud oli ka kullasepa kunst. 1481.aastal toodi Hermand Rode töökojast tiibaltar Niguliste kirikusse. 1483.aastal toodi Bert Notke töökojast pühavaimukirikusse altar, samas on säilinud 7,5 meetri pikkune maal ,,Surmatants'' . 15.sajandi lõpul seondub Tallinn madalmaade uuendusliku kunstiga. 1529.aastal müüriti Suure Rannavärava kohale Tallinna vapikivi. Nende teostega lõpetati Eestis gootika. Keskaegsed elamud ja ühiskondlikud hooned Tallinna vanalinnas on säilinud palju keksaegset ehituskunsti, eriti 15.sajandist võib rääkida omapärasest ehituskunstist Eestis. Mitmes vanalinna hoones on säilinud keskaegne ruumijaotus. Elamu tähtsaim ruum oli koda, mis oli kaupmehe võõrastetoaks ja tööruumiks. Ainuke köetav ruum hoones oli kojatagune tuba. Ülal paiknesid laoruumid. Majad olid praktilised ja asjalikud
Hermen Rode · Niguliste kiriku tiibaltar, muidu peenmaalitehnika valdaja Bernt Notke · Pühavaimu kiriku altar, Surmatants · Teemadeks Kristuse kannatuslood ja Püha Eliisabeti legend 15. saj Eesti võtab üle Madalmaade uuendusliku kunsti · Maarja altar, kujutab 30 mustpead ja ühte vanemat meest · Lucia Legendi meister 16. saj kiviskulptuur · Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal · 1529 Tallinna vapikivi Gooti arhitektuur Eestis Lubimördi kasutamise tõid võõrvallutajad Gooti stiilis ehtsaid kirikuid umbes sadakond, hilisemad pseudogooti stiilis 4 piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa · Kõige paremini säilinud · Valitseb ühelööviline kodakirik ehk saalkirik · Valjala kirik, üleminek romaanilt gootile · Kooriruumiga ühelöövilised Muhu ja Karja kirik (sisekaunistustega)
skulptuurid, mida on olnud üle 1000. Usuliste teemade kõrval loodi ka olmeliselt õpetliku sisuga teoseid ''Tristan ja Isolde'' ja ''Taavet ja Koljat''. Kullassepakunst kõrgel tasemel Tallinnas, valmistati kirikuriistu ja ehteasju. *Ryssenberchi monstrants. Telliti teoseid Saksamaalt Lübeckist HERMEN RODE (tiibaltar Niguliste kirikus) ja BERNT NOTKE ( ''Surmatants'' ja Pühavaimu kiriku altar). LUCIA LEGENDI MEISTER Brugges?! Tallinna vapikivi Suure Rannavärvava kohal. Eestis lõpeb gootika nende teostega ja 1523a. alanud luterliku usupuhastusega.
Notkelt on Tallinnas Niguliste kirkiku Antoniuse kabelis 15.saj lõpp säilinud veel teinegi suurteos 7.5 m pikkune lõik hiigelmaalist "Surmatants". Bernt Notke maalingud Tallinna pühavaimu kiriku altari tiibadel 1483. 4. Kus asub ja kes valmistas ühe säilinud leekestiilis linnavapi? Millal tehtud? Üheks viimaseks gooti kunstiteoseks Eestimaal arvatakse 1539.a. teostatud Suure rannavärava kohal asuvat Tallinna vapikivi tuupiline hilisgooti leekestiil. Gert Koningk. 5. Nimeta Eesti puhtaimal kujul säilinud renssanss-fassaad. Kes on autor ja millal valmis? Renessanssi arhitektuurist on Tallinnas Mustpeade vennaskonna hoone. Huvitav on ta oma fassaadi, raidportaalide ja reljeefide poolest. Fassaad valmis 1560-1637. Autor: Arent Passer. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. Vennaskonna liikmeiks olid hiljem ka Tallinnas ajuti viibivad välismaised kaupmehed
1481.aastal toodi Hermen Rode töökojast tiibaltar. 1483.aastal saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast. Notkelt on veel teinegi suurteos, mis on säilinud Tallinnas ,,Surmatants". 15.sajandi lõpul seostub Tallinn Madalmaade uuendusliku kunstiga. 16.sajandi alguses loodi Tallinnas kaks olulist kiviskulptuurteost, mis kuuluvad hilisgootikasse. 1529.aastal müüriti Suure Rännavärava kohale Tallinna vapikivi. Nende teostega lõpeb Eestis gootika. 1523.aastal oli alanud luterlik usupuhastus e reformatsioon ja hakkas levima renessansikunst.
16.sajandi alguses loodi Tallinnas kaks olulist kiviskulptuuriteost, mis kuuluvad hilisgootikasse. Üks neist on Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. See meenutab kivist raiutud tiibaltarit. Gootilikult raamitud nissides on 8 reljeefi, mis kujutavad Kristuse saabumist Jeruusalemma ja kannatuslugu. Alumises nisis lamab surma allegooriana poollagunenud laiba kujutis. 1529.a. müüriti Suure Rannavärava kohale dolomiidist tahutud Tallinna vapikivi. NN. lukestiilis raamistuses hoiavad fantastilised elukad Tallinna väikest vappi. Nende teostega lõpeb gootika. 1523.a. oli alanud reformatsioon ja hakkas levima renessansikunst. Kunst 16. sajandi algusest 17. sajandi keskpaigani Tallinnast on pärit üks Põhja Euroopa renessansiliku portreekunsti suurmeister. 1469.a. sündis siin maalija ja puunikerdaja Clawes van der Sittow'i poeg Michel Sittow, kes tsunftides valitsenud tava kohaselt õppis lapsepõlves isa töökojas kunstitegemist
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHIS...
1843 saabus Notke töökojast pühavaimu altar. Notke on teinud ka hiigelmaali Surmatants. 15.saj seostub Tallinn Madalmaade uuendusliku kunstiga, mida esindab maalidest koosnev maarja altar. 16.sajandil loodi Tallinnas 2 olulist kiviskulptuuriteost, mis kuuluvad hilisgootikasse. Üks neist on kaupmehe Hans Pawelsi kenotaaf oleviste kiriku maarja kabeli välisseinal, mille autorid on sakslane BYLDENSNYDER ja poolakas PALE. 1529 müüriti Suure rannavärava kohale Tallina vapikivi. Hilisgooti leekestiilis raamistuses hoiavad fantastilised elukad Tallinna väikest vappi. Nende teostega lõppeb eestis gootika. 1523 algas luteril usupuhastus ja hakkas levima renessansikunst.
hilisgootikasse. Üks neist on kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. See meenutab kivist raiutud tiibaltarit, gootilikult raamistatud nissides on 8 reljeefi, mis kujutavad Kristuse saabumist Jeruusalemma ja kannatuslugu. Kenotaaf tähendab kreeka keeles ,,tühi haud" ning on hauamärki meenutav mälestusmärk isikule, kes on maetud mujale. 1529. aastal müüriti Suure Rannavärava kohale Tallinna vapikivi. Hilisgooti leekestiilis raamistikus hoiavad fantastilised elukad Tallinna väikest vappi. 17 14. Renessanss. Da Vinci, Michelangelo, Raffael, Brunelleschi, Alberti, Ghilberti, Donatello, Verocchio, Botticelli, van Eyek, Bosch, Palladio, Tizian, Dürer, Clouet, Sittow, Passer Renessanssi üldiseloomustus (taassünd) · 14. sajand eelrenessanss · 15. sajand vararenessanss
annaabi.ee 
