DINOSAURUSED JA KOSMOS KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Milline eelajalooline olend nägi välja nagu suur ja karvane elevant? 2. 15 meetri pikkune gigantosaurus oli suurim lihasööja dinosaurus. Õige või vale? 3. Kõik dinosaurused olid rohelised. Õige või vale? 4. Kas osad dinosaurused olid suuremad kui elevandid? 5. Kuidas nimetatakse Maa kaaslast? 6. Kas Päike on täht, komeet või planeet? 7. Kuidas nimetatakse meie kodugalaktikat? 8. Kas komeedid on päikesesüsteemi osad? 9. Mis gaas on õhuballoonides, mida astronaudid kasutavad kosmoses hingamiseks? 10. Mitu tundi on ühes ööpäevas? DINOSAURUSED JA KOSMOS KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. 15 meetri pikkune gigantosaurus oli suurim lihasööja dinosaurus. Õige või...
Praegu teame hästi, et lapselt ei saa oodata või nõuda sedasama mis täiskasvanult. Tänapäeval tunnustatakse ka lapsepõlve kui väärtust omaette: lapsepõlve ei käsitata vai täiskasvanueluks ettevalmistava etapina. Huvi lapsepõlve ajaloo vastu on viimasel ajal muutunud nii elavaks, et selle ala teaduslikust kirjandusest on võimalik koostada bibliograafiaid. Lapsepõlv ja noorus ise on kultuuriilmingutena veel üsna noored (Antikainen 1986). Lapsepõlve kui omaette vanuseastme eristumine on paigutatud kord antiiki, kord keskaega. Aries (1960) arvab, et lapsepõlve erijooned on tulnud esile juba 13. sajandil, Bell (1977) aga leiab, et täiskasvanut ja las hakati teineteisest eristama alles keskajal (vrd Hurme 1985). Mainitud mõtteviisimuutustest on veel pikk tee selliste arusaamade tekkeni, mille järgi last hakati mõistma kui inimväärser, omaette indiviidi ning olendit, kellel on ka tundeelu (Varilo ja Linna 1984, 63)
Erinevus on selles, et muudes kohtades on tavaliselt palju lapsi, kes on alguses võõrad, kodus on aga kõik omad. Kõigis kohtades on omad kohustused ja reeglid. 3. Olete vähemalt filmides, aga võibolla ka tegelikus elus jälginud, kuidas mõne muu kultuuri, muu rahvuse esindajad oma lapsi kasvatavad. Milliseid erinevusi võrreldes Eestis levinud kasvatustraditsioonidega olete märganud? 3. Lapse karistamine füüsiliselt 4.Sõnastage iga vanuseastme põhilised arenguülesanded. Kuidas teile tundub, millise vanuseastme arenguülesandeid täidetakse suhteliselt hästi? Millise vanuseastme kasvatajatel on kasvatatavatega kõige rohkem probleeme? 4. 1) Turvalisuse tagamine 2) Eeskuju 3) normide ja väärtuste esindamine, seaduste ja korra sisendamine 4) Omavahelised suhted Eeskuju andmisel on probleeme paljudel. 5. Mis on iga kasvatusstiili head, mis halvad küljed? 5
Vaimsete võimete mõõtmiseks on välja töötatud intelligentsus koefitsiendi mõiste (IQ). Näiteks kui 4 aasta vanusel lapsel on 5 aastase lapse intellektuaalne tase, siis on tema IQ=5/4x100=125. Selline loogika ei sobi aga täiskasvanud inimeste hindamiseks. Seetõttu on täiskasvanute IQ mõõtmiseks kasutusel metoodika, mille kohaselt inimese vaimset suutlikkust võrreldakse sama populatsiooni sama vanuserühma inimeste statistilise keskmisega. IQ näitab, kas inimese vaimne tase vastab vanuseastme normile. Normiks peetakse oskust lahendada ülesandeid, millega enamik selle vanuserühma inimesi toime tuleb. Seega on IQ suhteline näitaja. Normaalne IQ väärtus on 100, normiks peetakse väärtusi 90 110. IQ alla 70 tähendab debiilsust, IQ üle 130 erakordselt kõrget taset. 5. Inim rass Rassi mõiste- Bioloogilisest seisukohast on rassi defineerimine mõttetu. Evolutsioon toimub
fantaseerimiseks. Iseseisvumine, oma "mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek on olulisim maimikuea lesanne. *koolieelikuiga- (3-6/7) Lapse maailma laieneb, suhtlusring avardub. Ilmuvad tema ellu ka peale koduste teisedki thtsad inimsed.Vime kuulda, nha ja kogeda on llatavalt suur. Korjab infot raashaaval kigilt kellega kohtub. Fantaasia areneb ja mngitakse palju ka rollimnge. Koolieelikud on limalt uudishimulikud, liikuvad ja ettevtlikud. *kainikuiga- Iseseisvuse oluline suurenemine. Selle vanuseastme arengulesanne on trmu, tkuse, kohuse ja vastutustunde kujundamine. *murdeiga- ehk mrsikuiga thistab lapseea lppu. Sisemised ja vlimised vastuolud, konfliktid, trkav iseseisvus ja takerdumine lapseplve. Perioodi arengulesanne on oma identiteedi leidmine. Aru saada kes ma olen ja kes ma tahan olla jne. Seksuaalse mina otsimine, kuidas inimene tajub enda sugupoolt missugused igused kohustused sellest tulenevad. *noorukiiga- teismeiga. Vastuolud ja probleemida aga suudetakse neid ise
Samuti oli lubatud võistkonnaliikmetel üksteist aidata. 15 (LISA 11) 7) Kogu garderoob. Mängu põhimõte oli sama, mis märgade sokkide ja märja T- särgi puhul, aga nüüd oli kohustus panna võistkonnaliikmel lisaks särgile ja sokkidele ka kätte kindad. Kõik võistkonnakaalased võisid üksteist samuti aidata. (LISA 12) 2.3. Õpilaste osalemine üritusel Korraldasin ürituse 4.-6. klasside seas ja puutusin kokku kuue erineva klaasiga. Kokku oli selle vanuseastme peale 101 õpilast. Sportlikust üritusest võttis osa 58 last ja 43 õpilast puudusid erinevatel põhjustel (JOONIS 2). Eraldi poiste ja tüdrukute osavõttu kajastab lisades olev materjal. (JOONIS 3) 13 Isop,E.(1987). Mängima! Tallinn: Eesti Raamat, lk 130. 14 Whiter,B. (2003). Mängude Entsüklopeedia, lk 317. 15 Whiter,B. (2003). Mängude Entsüklopeedia., lk 317. Kõige aktiivsem klass oli 5b, kelle osalusprotsent üritusel oli 79 ja kõige vähem
Katses osales kokku 67 Saku Gümnaasiumi õpilast. Küsimustiku esimeses osas tuli vastata kolmele ,,jah" või ,,ei" küsimusele ning töö teises osas pakuti õpilastele kuulamiseks erinevaid muusikapalasid ja nad pidid kirjutama, millises olukorras nad neid lugusid kuulaksid ning milliseid emotsioone need tekitavad. Katse eesmärgiks oli õpilastele tutvustada muusikateraapiat ja selle põhiolemust ning välja selgitada selle vanuseastme levinumad hinnangud ja emotsioonid antud muusikapalade kuulamisel. 3. UURIMUSE KOKKUVÕTLIKUD TULEMUSED Uurimuse tulemusena ilmnes, et 67-st küsitletust 39 on varem kuulnud muusikateraapiast, neist 22 naissoost ja 17 meessoost isikut. Vastanutest 48 leidis, et muusikateraapiaga on võimalik inimesi ravida ning ülejäänud 21 olid vastupidisel arvamusel. Küsimusele, kas kasutaksite muusikateraapiat enda ravimisel vastas jaatavalt 35 ja eitavalt 32 inimest.
tunnustega nt. esimese menstruatsiooni saabumine, sekundaarsete sootunnuste ja täiskasvanule omaste kehaproportsioonide väljakujunemine jne. *Pasportaalne vanus on sünnidaatumiga määratletud vanus, mis sõltuvalt indiviidi individuaalsest arengust ei lange tihti kokku bioloogilise vanusega. 5. Akseleratsioon: Arengu kiirenemine, jag-b individuaalseks ja sekulaarseks. Indiv. A on indiviidi arengu ette jõudmine vastavale rahvale või geograafilisele iseloomulikest vastava vanuseastme keskmistest arengunäitajatest. Sekulaarne A on hilisemate põlvkondade kiirem arenemine võrreldes varasemate põlvkondadega. A põhjuseks on elanikkonna ulatuslikust migratsioonist põhjustatud genofondi mitmekesistumine, toitumistingimuste ja meditsiinilise teeninduse paranemine. 6. Akseleratsiooniga kaasnevad tervisehäired:1. luukoe resistentsuse (vastupanu) langus 2. südameveresoonkonna disproportsioonid 3. kõrgenenud allergilisus 4.närvisüsteemi ülitundlikkus 7. Keh
kümme meest lükkab paati vette. Muude hulgasõnade korral on öeldis Kui arvsõna juures on täpsustav harilikult ainsuses. laiend, on öeldis mitmuses. Palju inimesi sai surma. Saalist lahkus Need/kõik kümme poissi meie klassist enamik saadikuid. astusid ülikooli. Tema isikukoodi neli EKK: osa, enamik, muist, mitu, paar, viimast numbrit olid muutunud. tosin võimalik ka mitmus. *Noorema vanuseastme rühm, kes paistsid silma … > kes paistis silma… või-rinnastuse puhul: Viimati käsitles seda teemat (kas) Peeter Piir või Rein Raja. Ainsuslik öeldis, kui alusel on kaasaütlevas või koos-kaassõnaga laiend: Nõupidamisele saabus ettevõtte direktor (koos) kahe osakonnajuhatajaga. Siis tüdines üks, teine ja kolmas ning lahkus mängu juurest. Iga mees ja (iga) naine peab teadma oma õigusi. nii…kui ka puhul võimalik nii ainsus kui ka mitmus: Nii üks kui ka teine nõjatub
Testil oli ilmselt ka ennustuslik väärtus. Intelligentsustest on intelligentsuse hindamiseks määratud sõnalis-tegevuslik ülesannete kogum. Testimise tulemusi analüüsides teisendatakse lahenduste eest saadud nn toorpunktid (raw scores) ühtsesse mõõdusüsteemi, nt. intelligentsuskvootidesks (Intelligence Quotient) ehk IQ-ühikuiks. IQ on intelligentsusvanuse ja eluvanuse (tegeliku vanuse) jagatis, korrutatud 100-ga. Intellligentsusvanus näitab, kas isiku vaimne tase vastab vanuseastme normile (normiks peetakse ülesandeid, millega enamik mingis vanuses isikuid toime tuleb) või on sellest kõrgem või madalam. Normaalne IQ on 100, praktiliselt peetakse normaalseks vahemikku 90110. IQ alla 70 tähendab debiilsust, üle 130 erakordselt kõrget taset. EE, 3. kd, lk. 649 (1988) Intelligentsuskvoot IQ. Binet eeldas, et intelligentsus areneb aastatega kuni inimese küpsemiseni. Seepärast ei
· Arenguvestlused · individuaalsed kiled igale õpilasele: tagasiside, kokkuvõte klassist, eneseanalüüs · koostöö lapsevanematega: koosolekute temaatika ja protokollid, üldkoosolekute osalejate arv, individuaalsed vestlused(kuupäevaliselt reg.) Klassijuhataja A ja O Kuude kaupa välja toodud klassijuhataja meelespea. Pidevalt peab: kontrolli algkirjasta päevikuid, esmaspäevased kokkuvõtted hilinemisest, vanemate teavitamine, osale enda vanuseastme klassijuhatajate töökoosolekul vähemalt 1 kord kuus, ole klassiga aktiivne osaleja huvialastes tegevustes. Arenguvestlus koolis Miks arenguvestlus? · toetada õpilase arengud nendes kohtades, mida õpilane oluliseks peab · suhted paranevad · õpilase ja lapsevanema hoiak kooli suhtes muutub positiivsemaks Põhikooli ja gümnaasiumi seadus pgr. 37 · vähemalt 1 kord õppeaasta jooksul viiakse õpilasega koolis läbi arenguvestlus,
tervishoiutöötaja). Laura-Liisa Heidmets jt uurijad leidsid, et depressiivsusele viitavat seisundit on kogenud 25% 7.–9. klassi uuritavatest poistest ja 33% sama vanuserühma tüdrukutest. Samas toovad uurijad välja seosed riskiva seksuaalkäitumise, depressiivsuse, suitsidaalse mõtlemise, tahtliku enesevigastamise ja suitsiidikatse sooritamise vahel (Heidmets jt 2009: 160). 10% Tallinna koolide 8. klasside õpilastest, keda valdab pidevalt või sageli elutüdimus, ning 17% sama vanuseastme õpilastest, keda on korduvalt narritud või kiusatud, moodustavad põhjendamatult suure riskirühma (Kruusvall, Tomson 2004: 25–28). Koolikiusamine on Eestis enam levinud kui paljudes teistes Euroopa riikides. 45% 11–15- aastastest õpilastest märkis, et neid on koolis viimase kahe kuu jooksul kiusatud. Paraku on kiusatute hulgas rohkem neid, kes hindavad oma tervist rahuldavaks või väga halvaks. Ka kiusajad peavad oma tervist enam halvemaks ning neile pigem ei meeldi koolis käia.
HUVITAVAMAD PROJEKTLAAGRID PRANTSUSE KEELE ÕPPELAAGER PARIISI NOORTELAAGRIS Eesti prantsuse keele õpetajate ühingu iga-aastane Mängujuhtide ettevalmistusprogrammi kuulusid traditsiooniline keelelaager 914-aastastele õpilas- mängudeks vajaliku sõnavara koostamine ja kin- tele toimus sellel aastal kahes erineva pikkusega nistamisnippide väljamõtlemine, õhtuste une- vahetuses. Vanema vanuseastme vahetus kestis juttude valimine ja nende jutustama õppimine 10 päeva (16.25. juuni) vastavalt laste ja laste- ning vastuvõtu mõnus ja kiire organiseerimine. vanemate poolt eelmistel aastatel korduvalt väl- Kummaski vahetuses lõi aktiivselt kaasa kokku jendatud soovile, ja noorema vanuseastme vahe- 11 noort mängujuhti, kellest igaüks koondas enda tus 7 päeva (25. juuni1.juuli). ümber 57 väikest sõpra
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia A.Binet (1856-1911). Prantslane. Psühholoogina sai 1905.a. ülesande haridusministeeriumilt leida efektiivne meetod, kuidas eristada arengus mahajäänud lapsi normaalse arengu tasemega lastest. Testi koostamist alustas Binet andmete kogumisega laste teadmiste ja oskuste kohta, mida koolis nõuti. Ta andis vastavaid ülesandeid lahendada eri vanuses lastele. Igale vanusele valiti välja sellised ülesanded, mida suutsid lahendada 50-80% selle vanuseastme lastest. Sealt valis ta välja 10 komplekti ülesandeid, igas 6 ülesannet, mis olid ette nähtud 3-12-aastastele lastele. Intelligentsuse hindamisel kasutati mõisteid: Kronoloogiline vanus Vaimne vanus Vaimne vanus leiti eri vanuseastmete ülesandeid järjest lahendades. Testimine lõpetati selles vanuses, kui testitav ei suutnud lahendada 3 ülesannet järjest. Iga õigesti lahendatud ülesanne andis 2 vaimse vanuse kuud
10.–12. klasside lõppvooru kutsutakse piirkonnavooru tööde tase- mest lähtudes kuni 50 õpilast: igast piirkonnast gümnaasiumide vanuse- astme parima tulemuse saavutanud õpilane, ülejäänud kohad täidetakse üleriigilise pingerea alusel klasside lõikes proportsionaalsuse põhimõtet arvestades. 6.–9. klasside lõppvooru kutsutakse igast piirkonnast piirkonna põhi- koolide vanuseastme parima tulemuse saavutanud õpilane, peale selle kut- sutakse lõppvooru õpilased üleriigilise pingerea alusel klasside lõikes pro- portsionaalsuse põhimõtet arvestades. Lõppvoorus tuleb vastata nii teoreetilistele küsimustele kui ka lahen- dada praktilisi ülesandeid. Põhikooliõpilastele toimub lõppvoor tavaliselt looduslaagrina, güm- naasiumile Tartu Ülikoolis. Rahvusvahelisele bioloogiaolümpiaadile
annaabi.ee 
