Viikingite kunst Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil. Viikingite ornamentikastiilide jagunemine ajas: Osberg/Broa (750 - 840 a) Kõige varajasem viikingite ornamentikastiil. Peamised leiukohad: kuninglik matmispaik Osbergis - laev ja palju puunikerdusi (vankritel, vooditel jne). Broa Gotlandil - mees, kellele oli hauda kaasa pandud hobusepäitsed ja veel 22 pronksist valatud eset. Motiivideks olid suurte kehadega loomataolised olendid. Kasutati tundmatuid olendeid, väikeste peadega, mida ümbritsesid väädid. Veel kasutati looma, kes haarab midagi. See motiiv märkis esimest viikingite kunstistiili algust. Materjalidest kasutati puitu ja pronksi. Tegu on Osebergi laeva graveeringuga.
paastuks. Iga gild või tsunft osles karnevalil tavaliselt omaette üksusena, gildi- või tsunftivanemate juhatusel.kuna paastu ajal oli suguelu keelatud, siis olid vastlad ülemeelikud selleski vallas: rongkäigus kanti vahel frivoolseid maske ja lauldi siivutuid laule. Peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linna veerevatel vankritel. Osal näitemängudel oli ka sügavam usuline taust. Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge, näiteks Piibli tekste illustreerivaid pantomiime. Aja jooksul kasvasid etendused sedavõrd, et neid hakati mängima kirikuesistel platsidel. Algselt Piiblist võetud teemad muutusid üha ilmalikumaks, kaotamata siiski lõplikult seost pühakirjaga. Sellistest näitemängudest ehk müsteerumidest kõige vanema ja
Õpetus algas hommikul vara ja kord oli koolis väga vali. Roomlased, nii rikkad kui ka vaesed, armastasid avalikke lõbustusi. Neid korraldasid suurnikud või valitsejad, et rahva laialist poolehoidu võita. Mõistlikuks ja harivaks ajaviiteks olid teatrietendused. Ei peetud lugu heast sisust, vaid siia tuldi naerma tooreste naljade üle. Suure ja püsiva poolehoiu osaliseks sai tsirkus, kus väljaõppinud sõitjad kihutasid kaherattalistel vankritel võidu. Peale tsirkuse anti etendusi veel amfiteatris. Siin võitlesid gladiaatorid elu ja surma peale ringi- või ovaalikujulisel platsil, mida piirasid astmestikus pealtvaatajate istekohad. Gladiaatoriteks olid harilikult sõjavangid, orjad ja surmamõistetud kurjategijad. Neid valmistati ette erilistes koolides. Suurte kiiduavalduste osaliseks sai vapper võitja, võidetu langes aga üldise pilke alla. Mida verisem oli võitlus, seda suurem oli rahva juubeldamine. Kokkuvõte
Õpetus algas hommikul vara ja kord oli koolis väga vali. Roomlased, nii rikkad kui ka vaesed, armastasid avalikke lõbustusi. Neid korraldasid suurnikud või valitsejad, et rahva laialist poolehoidu võita. Mõistlikuks ja harivaks ajaviiteks olid teatrietendused. Ei peetud lugu heast sisust, vaid siia tuldi naerma tooreste naljade üle. Suure ja püsiva poolehoiu osaliseks sai tsirkus, kus väljaõppinud sõitjad kihutasid kaherattalistel vankritel võidu. Peale tsirkuse anti etendusi veel amfiteatris. Siin võitlesid gladiaatorid elu ja surma peale ringi- või ovaalikujulisel platsil, mida piirasid astmestikus pealtvaatajate istekohad. Gladiaatoriteks olid harilikult sõjavangid, orjad ja surmamõistetud kurjategijad. Neid valmistati ette erilistes koolides. Suurte kiiduavalduste osaliseks sai vapper võitja, võidetu langes aga üldise pilke alla. Mida verisem oli võitlus, seda suurem oli rahva juubeldamine. Kokkuvõte
mägedes Niiluse lätete juures ning vihmadest jõe ülemjooksul. Küll aga tekivad sarnastel põhjustel (tuuled ei lase jõeveel merre voolata) Neeva üleujutused. Thalese seletusel on teaduslik iseloom. Võrreldagu seda seletust egiptuse teooriaga: selle järgi tõi üleujutused kuidagi Chnum, jumalik olend, kellel oli väga pikkade sirgete sarvedega jäära kuju. Plutarchos: "Egiptlased ütlevad, et Päike ja Kuu ei sõida üle taeva mitte vankritel, vaid laevadel, vihjates nende sündimisele niiskusest ja toitumisele niiskusest. Arvatakse, et ka Homeros peab vett kõikide asjade algeks ja "sünnitajaks", nagu Thales, kes õppis egiptlastelt." Josephus Flaviu: "Kõik tunnistavad üksmeelselt, et esimesed helleni filosoofid, kes mõtisklesid taevastest ja jumalikest asjadest, nagu näiteks Pherekydes Syroselt, Pythagoras ja Thales, olid egiptlaste õpilased ega kirjutanud palju, kusjuures neid teoseid peavad hellenid kõige
Teistes linnades tekkisid müsteeriumid laatade tõttu. Suurte laatade ajal korraldati rae, tsunftide ja kiriku eestvedamisel näidendeid. Piibliteemadele hakati lisama ka ajalisi ja rahvuslikke jooni. 15.saj. esitati juba puht 9 ilmalikke müsteeriume. Linnas tehti laatadeks ja müsteeriumiteks palju ettevalmistusi: puhastati tänavad, platsid, majad kaunistati lippude ning lillevanikutega. Laat avati palvega, millele järgnes pidulik rongkäik. Liikuvatel suurtel vankritel esitati tummstseene lavastatud müsteeriumist. Rongkäigus sammusid veel zonglöörid, karutantsitajad ja muude loomade dresseerijad. See oligi sissejuhatuseks. Inglismaal, Madalmaades ja Hispaanias kasutati lava asemel vankrit, mille alumine pool oli kaetud eesriidega ning täitis garderoobi rolli ja ülemisel poolel olid kulissid ning toimus tegevus. Etendus algas peakiriku juurest. Sealt sõitsid "lavavankrid" raekoja ette, kus esitati esimesed stseenid ja liiguti edasi turuplatsile
kuna mehed abiellusid suht hilja aitas prostitutsioon kaitsta ühiskonna moraali.Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest.Tõenäoliselt kõige silmapaistvam üritus varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval.Siis püüti võimalikult palju süüa sest järgnes 40 päevane paast. Peaaegu alati kuulusid vastlate kava ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linns veetavatel vankritel. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid, tatris aga usu. b)Sandinaavlaste saagad ja kangelaseepika *skandinaavlased andsid oma pärimusi edasi suuliste lugude ehk saagadena.kirja pandi neid alles siis kui hakati skandinaavia tähestikku.Sellegi poolest on mitmed saagad meie jaoks hindamatu allikas skandinaavlaste varase ajaloo kohta.Nii teame retkedest Gröönimaale ja Ameerikasse arheoloogilistele andmetele lisaks just Erik Punase saagast
Selle ajal püüti võimalikult palju süüa, et koguda rammu järgnevaks 40päevaseks kurnavaks paastuks. Iga gilt või tsunft omaette üksusena, nende vanemate juhatusel. *Vastlad olid ülemeelikud, kuna suguelu oli keelatud paastu ajal. Vastlad : rongkäigus kanti vahel frivoolseid maske ja lauldi siivutuid laule. Vastlate hulka kuulusid ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linna veetavatel vankritel. NÄITEMÄNGUD *...oli sügav usuline taust. *Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge, näiteks Piibli teksti illustreerivaid pantomiime. *Ajajooksul hakati etendusi mängima kirikuesistel platsidel. *Algelt piiblist võetud teemad muutusid üha ilmalikumaks, kuid seos pühakirjaga jäi. MÜSTEERIUMID *müsteeriumitest ehk näitemängudest kõige vanem ,,Aadama mäng" kujutas üht ristiusu seisukohalt olulisimat VanaTestamendi lugu Aadama ja Eeva pattulangemist.
pakk seoti kahe teiba külge mille esiotsad kinnitati hobuse selga ja tagumised lohisesid mööda maad. Taolist seadet kasutatakse mõnes Põhja-Ameerika indiaanlaste hõimus ja Siberis veel tänini. Samuti kasutati rege nii tasasel maal kui ka jää ja lume korral. Tõenäoliselt kasutati regesid ja rulle suurte ning raskete seadmete vedamiseks. Ratastega veerev vanker ilmus esmakordselt nähtavale vast Mesopotaamia linnades umbes 3500 aastat enne Kristust(vt lisa 1.). Neil vankritel olid teljed, mis pöörlesid koos ratastega ja olid kinnitatud vankri alla nahast aasadega. Pöörlemise hõlbustamiseks määriti neid loomarasvaga. Samalaadseid vankreid võib leida Indias veel tänapäevalgi. Tänu sadulatele ja jalustele, mis leiutati Indias, said inimesed ringi liikuda palju kergemini ja laiemalt kui kunagi varem. VI sajandil Hiinas leiutatud hobuserangid võimaldasid vedada suuri koormaid kaugetesse maadesse
isegi magati kuid kui norskamiseks läks tuli valvur ja taastas vaikuse. Kui Nikeforosele öeldi et kõrvalruumis on Platoni jüngrite käsikirjad siis ta kahmas järjest kõi kendale ja teda ei saanudki enam raamatukogust ära. Vahepeal peeti ka Apolloni auks amingeid mänge milelst Niccol oeriti aru ei saanud, mis peeti kahe linna vahel Heliopolise ja Selenopolise vahel. Rahvas oli ngu murdu ja nad olid ise luukuvatel vankritel mis olid samasuured kui väiksed majad. Siinne rahvas õppis lugema selleks et nad saaksid lugeda uudiseid mis kirjutajate ehk kroonikute poolt üles kirjutatakse peale selle oli seal ka veel piltidega kaunistatud teks mis ei olnud kuigi reaalne vaid pigem kungingate aegses stiilis. Niccolo unistas vaikselt et ta saaks Andromancega minna koos parki kus kõik inimesed koos on ja milles on peeglid kuhu
sajandi müsteeriumites. 14. sajandi müsteeriumitel oli ühisjooni: dramaturgia allakäik/taandareng, tegevusloogika eiramine, kaldumine välisesse efektsusesse, polnud koha- ega ajapiiranguid, valitses teine kultuuriline genotüüp. Müsteeriume võidi etendada nädalaid, praktikas võis kesta kuid. Neid võidi mängida üle kogu linna terve linn oli haaratud etendusse. Huvitav oli spetsiaalsete vankrite kasutuselevõtt, mis olid levinud Madalmaades ja Inglismaal. Nendel vankritel oli kaks korrust ülakorrus moodustas poodiumlava, alumine korrus tihti kujundatud/sisse seatud kulisside tagusena, kus näitlejad end valmis seadsid. Iga vankri peale seatud üks kindel müsteeriumi episood. Vankrid sõitsid mööda linna ringi. Vankritel sisse seatud kindlad peatuspaigad. Vankreid võis olla mitukümmend tükki. Mängiti ka teist tüüpi lavadel, alati domineeris rongkäigu põhimõte. Keskajal armastati protsessioone pühade andidega
- Lava ja sellevälise ruumi suhe kas lavaruumi on vastavalt lavale kohendatud? - Lava ja saali omavaheline suhe kuidas publiku ja näitlejate paigutus on organiseeritud? Kas on kontakt? · Klassikaline kreeka lava kultuskoht, tuhandeid vaatajaid, vabas õhus, publik istus poolringis, lava taga oli sein. Illusoorset maailma ei saa luua. Näitlejatel sümbolistlikud kostüümid. · Keskaegne lava publik istus lähedal, vankrid liikusid läbi linna, vankritel mängiti rituaalseid piiblistseene, seotud kristlusega, vaataja võis ,,osaleda". · Shakespeare'i-aegne lava lava enam ei liigu, vanker asus kõrtsihoovis, publikule lähemalasuv osa oli mänguline, taga oli illusioon tugevam, vaataja lähedal kontakt publikuga tihe. Näidendeis kukuti palju rollidest välja, oli palju võimalusi, kus näitleja sai publikuga kontakti võtta. · Õukonnateater osa publikust sai laval istuda, siiski tugev rahva ja saali eraldamine.
mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti sadu tonne söögikraami. Sõdurid pidid kandma endaga kaasas kolme-nelja päeva toiduvaru. Makedoonia Aleksander liikus oma vallutusretkedel peamiselt jõgede ja mere läheduses, vedades laevadel sõjaväe toitmiseks vajalikku kuu viljavaru. Tolleaegsete meresõiduvahendite ja moonavooride puhul oli tegemist omamoodi suurte liikuvate ladudega. Ajaloost on teada, et vanad Rooma, Kreeka ja Egiptuse ülikud lasid koguda ja säilitada
102 6 Õhutransport olevad skannerid loevad saadetiste vöötkoodid, sorteerivad ja suunavad need edasi harukonveieritele. Harukonveierite otstes tõstetakse saadetised väljuvate lendude konteineritesse ja teisaldatakse puk- siirtõstukitega veetavatel vankritel (dolly) lennukite juurde ja tõstetakse nende pardale. Kolme tunni möödudes on kogu sorteerimistöö tehtud ja samad lennukid tõusevad taas õhku, et toimetada kohale oma asukohamaa saadetised. Vastu hommikut võetakse saadetised terminalis konteineritest välja, sorteeritakse ja tõstetakse jaotusautodesse
annaabi.ee 
