VANAITAALIA JA ETRUSKIDE KUNST · Rauaaja kultuuridest Villanova kultuur PõhjaItaalias · Etruskid pärit Toscana maakonnast · Etruskide usulised vaated olid väga omapärased ja sünged · Kunsti poolest seotud väga Kreekaga · Usulised omapärasused avalduvad arhitektuuris(eriti tempel ja haudehitistes) · Etruskide kunst valitses KeskItaalias kuni III saj eKr, kuni hellenismini · Ehituskunstis esineb kükloopilist ehitust; eriti järje kindlalt v õ l v · Etruski tempel: ruudukujuline; sügav eeskoda mille lagi toetas üksteisest kaugele asetatud sammastele; hoone tagaosas kolm ruumi, millest keskmine oli suurem; tempel seisis kõrgel alusel poodiumil; puudub kreeka templi kunstipärasus ja harmoonia · Etruskide elamu: koosnes ühest suurest keskruumist aatriumist, milles oli tulekolle; aatriumi laes nelinurkne ava peamine valgusallikas ja seetõttu põrandas auk vihmavee vastuvõtmiseks · ...
- Ase oli ohtra tekstiiliga drapeeritud · LAUAD - Väikesed ümarad, looma jala kujutistel tugedel seisvad lauakesed - Tehti pronksist, marmorist, sidrunipuust ja isegi hõbedast - Jalad olid kaunistatud lõvi ja pantri pea ja käppadega, hiljem täisfiguuridega- trapezafoorid · TOOLID - Sirgete ja paindus jalgadega troonid - Punutud ja puust trummtugitoolid - Kastisarnased punutud istmed - Puust või rauast ristjalgadega iste · SEINAMAALINGU STIILID 1) Inkrustatsioonistiil kujutati valdavalt ehitisi 2) Perspektiivne illusionism ehitised koos maasike ja figuuridega 3) Ornamentaalne Pompej stiil suued maalitud kangakudet imiteerivad paneelid, mille sisse maaliti raamistsse pilt(figuur,maastik) 4) Realistlik stiil realistlikud seltskonna stseenid või mütoloogilised lood, ehitise või looduse foonil. Toolid Lambid Vana-Rooma mosaiik mustrid
Nimelt austasid roomlased oma esivanemaid ja neil oli tavaks eksponeerida nende kujusid oma elamises. Kust pärinevad andmed V-R maalikunsti kohta? Roomaaegset maalikunsti on vähe säilinud, enamus näited pärinevad Pompeij, Herkulaneumi ja Stabiae linnadest, mida hakati 18. saj. tuha alt välja kaevama . Mis oli omane V-R maalikunstile? Milliseid tehnikaid kasutati? Eristatekse nelja stiili, mis ei ole ranges ajalises järjekorras, vaid osaliselt kattuvad. .inkrustatsioonistiil imiteeritakse kivimustreid, näit. marmorit, figuraalseid kujutusi ei esine, põrandatel mosaiik; . arhitektuurstiil u.70. a. eKr. kuni Aunustuse ajani; seina osad maalitakse nii, et tekib ruumi avardav efekt; seinaavaustesse maalitakse avara ja kauge vaatega maale; vaated teistesse ruumidesse; .kolmas stiil alates Augustuse ajast; loobutakse ruumi avardavatest dekoratsioonidest ja illusioonidest, sein on jälle sein; seinapind liigendub sammastega, mille vahel
Maalikunst Seinamaalingud Suur illusionism Ruumilised silmapetted Varjude ja perspektiivi kasutamine Erksad värvid Maalide temaatika Eeskujuks kreeklaste kunstiteosed Looduse kujutamine (maastikud, merevaated) Marmori jäljendamine Mütoloogia Ajaloolised sündmused Seinamaalide stiilid Inkrustatsioonistiil: kivimustrite imiteerimine Arhitektuurstiil: ruumi avardav efekt Kolmas stiil: seinal ruumi piirav tähendus Neljas stiil: hele, rikkalik, kirju värvipalett Mosaiigikunst Värvilised kivid ja klaasitükid Kaunistati põrandaid, seinu ja sambaid Põrandatel kasutati Idamaist tehnikat Tahvelmaalikunst Maalitud portreed Teosed lihtsad ja realistlikud
pikkus 200 m. III Maalikunst Tähtsaim oli seinamaal, kuigi tehti ka tahvelmaali. Ka siin on Kreeka kunsti mõjud suured. Kõige paremini saab seinamaali tundma õppida Pompejis. Maalidel kujutati põhiliselt olustikku, ka mütoloogiakangelasi. Maastik oli vaid taustaks figuuridele. Sageli kujutati seinamaalisel arhitektuurseid detaile, püüti luua ruumilise sügavuse muljet. Rooma seinamaalis eristatakse neli stiili (ajajärku): 1) inkrustatsioonistiil jäljendatakse värvilist marmorit. Seinad on liigendatud maalitud pilastritega. 2) arhitektuuristiil seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava järgmisse ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne. 3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sambad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid arhitektuuridetaile.
III Maalikunst Tähtsaim oli seinamaal, kuigi tehti ka tahvelmaali. Luuletajanna Sappho portree Ka siin on Kreeka kunsti mõjud suured. Kõige paremini saab seinamaali tundma õppida Pompejis. Maalidel kujutati põhiliselt olustikku, ka mütoloogiakangelasi. Maastik oli vaid taustaks figuuridele. Sageli kujutati seinamaalisel arhitektuurseid detaile, püüti luua ruumilise sügavuse muljet. Rooma seinamaalis eristatakse neli stiili (ajajärku): 1) inkrustatsioonistiil jäljendatakse värvilist marmorit. Seinad on liigendatud maalitud pilastritega. 2) arhitektuuristiil seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava järgmisse ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne. 3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sambad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid arhitektuuridetaile.
algus. Selle reljeefid on ilmekaks näiteks tolle ajastu rooma matusesümboolikast Heraklese vägiteod- elu võit surma üle; Heraklese laskumine põrgusse ja sealt naasmine- usk taassündi. Näide: Villa Ludovisi sarkofaag, 3. saj. pKr, kujutab barbarite lahingut; Constantinus Suure ema Helena ja keisri naise Constantia hiigelsuured sarkofaagid Vatikanis. Maalikunst Eristatekse nelja stiili, mis ei ole ranges ajalises järjekorras, vaid osaliselt kattuvad. · inkrustatsioonistiil imiteeritakse kivimustreid, näit. marmorit, figuraalseid kujutusi ei esine, põrandatel mosaiik; · arhitektuurstiil u.70. a. eKr. kuni Aunustuse ajani; seina osad maalitakse nii, et tekib ruumi avardav efekt; seinaavaustesse maalitakse avara ja kauge vaatega maale; vaated teistesse ruumidesse; · kolmas stiil alates Augustuse ajast; loobutakse ruumi avardavatest
kaevatud suuri varemete osi. Linna ümbritses suur müür. Uuenesid ka elumajad. Lihtsatele vanaitaalia elumajadele ehitati juurde uus kreekapärane osa sammasõu ehk peristüül. Vasakul on vanaitaalia traditsioonide kohaselt ehitatud osa, mille keskuse moodustab aatrium; paremal liitub sellega kreeka eeskujudel teostatud osa , milles keskel on peristüül. Majad olid algul ühe-, hiljem ka kahekorruselised. Iseärasuseks on, et fassaadile ei pandud suurt rõhku. Sisekaunistustes valitses inkrustatsioonistiil. Tuha alt välja kaevatud Pompei põhjal võib öelda, et heaolu ja kõrge kultuuritase ei piirdunud ainult suurlinnadega, vaid ulatus ka tagasihoidlikesse Itaalia linnakestesse (Vaga 1999: 111-112), (Kõiv 2006: 162). Pärast Pompei vallutamist Sulla poolt jätkus ehitustegevus pisut teistsuguses, enam roomalikus vaimus. Materjalina ei tarvitatud enam tuffi, vaid peamiselt travertiini. Sisekonstruktsioonis asus inkrustatsioonistiili asemele perspektiivne arhitektuuristiil (Vaga 1999: 112).
Keskuse moodustas suur turuväljak, mida ümbritsesid sammaskojad. Väljaku lähedal avalikud honed ja templid. Linna ümbritses suur müür. Elumajadele ehitatakse juurde peristüül. Elumajad algselt ühe, hiljem kahekordsed. Fassaadidele ei pandud suurt rõhku. Vasakul vanaitaalia traditsiooniline osa, aatriumiga keskel, paremal kreeka eeskujudel liidetud osa, sammaskoda e peristüül. Sisekujunduses valitses nn esimene e inkrustatsioonistiil. Pärast Pompeji vallutamist Sulla poolt ehitustegevus rohkem roomalikus vaimus. Materjaliks travertiin. Sisearhitektuuris nn teine e perspektiivne arhitektuuristiil. Rooma ehituskunsti ülim õitseaeg keiser Augustuse aeg (31 eKr – 14 pKr). Lõpetas Ceasari poolt alustatud ehitised ja alustas uusi. Ceasari foorumi kõrvale Augustuse foorum ja Mars Ultori tempel. Lõpetas Marcelluse teatri
reljeefidega nõusid valmistatud klaasisarnasest kõvast savimassist, lakkpunase läikiva pinnaga. Reljeefid olid algul puhtornamentaalsed, hiljem esinevad ka figuraalsed kujutised. Teine keraamikaala oli väikeste pühamute, haudade, altarite ja eramajade kaunistamiseks mõeldud saviplaatide valmistamine (Campana reljeefid). Rooma maalikunstist saab aimu Pompeji seinamaalide kaudu. Rooma seinamaalis 4 stiili: · Inkrustatsioonistiil valitses tufiperioodil, stiil immiteerib kivikonstruktsiooni, figuraalseid kujutisi ei esine, värvilist kantkivikumüüri täiendasid värvilised mosaiikpõrandad. · Arhitektuurstiil arhitektuuri osad maalitakse seinale perspektiivses lühenduses, tihti maalitakse seinale avaus, millest avaneb vaade mingisugusesse teise ruumi või maastikule, mõnikord muudetakse kogu sein mingisuguseks maastikuliseks prospektiks.
seinte tahveldamisega erinevates värvitoonides marmoriga. Termide põrandate värvilised mosaiigid moodustavad eraldi peatüki rooma mosaiikide ajaloos. Roomlaste elamute kujundamise täiuslikkusest saab aimu Pompeii ja Herculaneumi villade põhjal. Põrandate kivi- või marmormosaiik oli tihti ümbritsetud ornamentaalse ääristusega, moodustades nõnda omalaadse kivist vaiba. Seinu liigendati niššidega ning dekoreeriti freskodega, mis jagunevad neljaks stiiliks ( I inkrustatsioonistiil; II perspektiivne illusionism; III ornamentaalne stiil; IV realistlik stiil). Hilisemal perioodil kasutati seinte dekoreerimiseks ka mosaiiki. Ruumi kujundamiseks kasutati rikkalikult ka erinevaid tekstiile. Värvid. Nagu Kreekas nii ka Roomas omistati värvile vähem tähtsust kui vanaaja maades. Eelistati puhtaid värvusi. Sümboolne tähendus oli kuldsel ja punasel, nendega väljendati jumalikkust või ülistati surelikke
Ka toodi vallutatud maadest kunstiteoseid sõjasaagina kaasa. 4.Kus saab kõige paremini tutvuda rooma seinamaalidega? Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitab maalikunsti populaarsust ja annab ettekujutuse antiikaja maalikunstist. 5.Mitu stiili võib eristada Pompeji seinamaalis? Milline neist on kõige omapärasem? Pompeji seinamaalis eristatakse nelja stiili, kuid nad ei ole ajaliselt rangelt üksteisele järgnenud, vaid esinesid osaliselt samaaegselt. Inkrustatsioonistiil Sein kaetakse stukkmarmoriga (kipsisegu, mis jätab marmori mulje) ja imiteeritakse kivkonstruktsioone: pilastreid, simse jne. Figuuri ei esine üldse. Mosaiik põrandad. Arhitektuuristiil (alates ~70 eKr) Ruumilised silmapetted. Arhitektuuri osad maalitakse perspektiivi kasutades seintele. Aknad ja uksed, millest paistavad ehitised ja maastikud. Müsteeriumide villa Pompejis 3. Stiil Sein ei püüa ruumi laiendada nagu eelmise stiili puhul. Seinapinna jaotavad osadeks kitsad sambakesed
Reljeefsed ribad võitlusest daaklastega (rume enlastega) p õi muvad ümber samba, reljeefiriba pikkus 200 m. Maalikunst Tähtsai m oli seinamaal, kuigi tehti ka tahvel maali. Ka siin on Kreeka kunsti m õjud suured. Maalidel kujutati põhiliselt olustikku, ka m ütoloogiakangelasi. Maastik oli vaid taustaks figuuridele. Sageli kujutati seinamaalisel arhitektuurseid detaile, p üüti luua ruumilise sügavuse muljet. Roo ma seinamaalis eristatakse neli stiili: 1) inkrustatsioonistiil jäljendatakse värvilist mar m orit. Seinad on liigendatud maalitud pilastritega. 2) arhitektuuristiil seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava j ärg misse ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne. 3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sa mbad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju ke erukaid, veidraid arhitektuuridetaile.
annaabi.ee 
