taandavad raua skeemi järgi: Fe2O3 Fe3O4 FeO Fe Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsiniku-sisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis tilkadena kõrgahju koldesse valgub. sulamalm, samuti sularäbu väljutatakse aeg-ajalt väljalaskeavade kaudu. Enamik toodetud malmist, ligikaudu 95% on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust, valumalmi kasutatakse aga malmvalandite tootmiseks valutööstuses.Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse tänapäeval ümber terasteks peamiselt hapniku konverterites, kõrgkvaliteet teraselektriahjudes. Hapnikukonverteri täidise põhiosa, mis on ligikaudu 70%, moodustab toormalm. Täidisesse lisatakse samuti katerasmurdu ning räbustina lubjakivi. Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite Näiteks väävli ja fosfori sidumiseks
..1100oc juures) saadavat koksi. Koks on samal ajal ka aktiivne lisand , mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevat mineraalainet. Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni, mangaani, väävlit, fosforit jne, nad muudavad malmi väga hapraks. Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast vaba olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskütteradiaatorid, asjude ja pliitide metallosad jne. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja
1) Malmi saamiseks kasutatakse tooraineid: • rauamaak • mangaanmaak • räbusti • kütus 2) Räbusti- mille ülesandeks on sulametalli puhastamine lisanditest. Kütus- peamiseks kütuseks on koks mille maksumus moodustab kuni poole saadava malmi hinnast. 3) 1. Kütuse põlemine → 1800…2000 °C 2. Raua taandamine 3. Raua rikastamine süsinikuga → 400…1400 °C 4. Malmi (3,7...4 % C) moodustumine 5. Räbu tekkimine 4) võib saada kas valumalmi (9-12%), ferrosulami (<1%) või terase 5) terase elektrometallurgia 6) toormalmi süsiniku- ja lisanditesisalduse vähendamine. Legeerteraste tootmisel tuleb täiendavalt lisada legeerivaid elemente. Mitteraudmetallid 7) Titaanimaak (rutiil, ilmeniit) rikastatakse kas flotatsiooni 8) – 9) pürometallurgia 10) Elektrometallurgia ja ahjus 11) magnotermiat pulbermatallurgia
ehk raudkarbiidina. Ta saadakse sulamalmi kiirel jahutamisel. Toormalm on mehhaaniliselt vastupidav, kuid teda on raske töödeldaning seetõttu kasutatakse teda toorainena terase tootmiseks. Hallmalmis ehk valumalmis esineb süsinik lisandina, grafiidina ja selline malm saadakse sulamalmi aeglasel jahtumisel. Grafiidist tingituna on tema murdepind hall ning teda kasutatakse hea vedelvoolavuse tõttu valuvormide, radiaatorite, torude jne. valmistamiseks Peale valumalmi ja valge malmi toodetakse kõrgahjudes veel erimalme ehk ferrosulameid. Need sisaldavad suuremal määral (üle 10%) räni, mangaani või kroomi. neid kasutatakse kõrgekvaliteedilise terase tootmiseks. Kuna malm on habras, siis püütakse selles süsinikusiaslduse vähendamisega saada tugevam ja elastsem sulam - teras. Teras on raua ja süsiniku sulam, milles on süsinikku vähem kui 2%. Kui teras sisaldab teisi elemente peale süsiniku, siis nimetatakse teda eriteraseks
muutub ilmastiku ja seentekindlaks; suitsune lõhn. 16. Liimpuit, kasutus -Vähemalt neljast lamellist pakettristlõikeks liimitud elemendid. Lammellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse tala-, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. (vahelae talad, tugipostid, sarikad, sillaehitus) Metallmaterjalid 1. Malmi lähtematerjalid ja alaliigid Lähtematerjalid: rauamaak, koks, räbustaja Malmi alaliigid: valumalm, toormalm, erimalm 2. Toormalmi ja valumalmi kasutus Valumalm: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad Toormalm: terase tootmiseks 3. Terase lähtematerjal, tootmine Lähtematerjal: vanaraud või toormalm Tootmine: Süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt, kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult 4. Miks ja milliseid legeerivaid lisandeid terases kasutatakse? -Terase omaduste parandamiseks Vask- suurendab terase korrosioonikindlust
raua skeemi järgi: Fe2O3 Fe3O4 FeO Fe Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsiniku- sisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis tilkadena kõrgahju koldesse valgub. sulamalm, samuti sularäbu väljutatakse aeg-ajalt väljalaskeavade kaudu. Enamik toodetud malmist, ligikaudu 95% on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust, valumalmi kasutatakse aga malmvalandite tootmiseks valutööstuses.Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse tänapäeval ümber terasteks peamiselt hapniku konverterites, kõrgkvaliteet teraselektriahjudes. Hapnikukonverteri täidise põhiosa, mis on ligikaudu 70%, moodustab toormalm. Täidisesse lisatakse samuti katerasmurdu ning räbustina lubjakivi. Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite Näiteks väävli ja fosfori sidumiseks
Pinnatud tooted 7 Klaasnõud Tugevdamata klaas 8 Tugevdatud klaas 9 Kristallnõud 10 Pildid kristallnõudest 11 2 Metallmajapidamisnõud Malmnõud Malmnõude hooldus ja tooraine. Malmi põhitoorained on raud ja süsinik. Toodete valmistamisel kasutatakse põhiliselt halli malmi ehk valumalmi. Malmist valmistatakse suurepäraseid praadimis- ja hautamisnõusid. Malmnõusid tuleb pesta ilma pesemisvahendita jooksva vee all, enne esmakasutamist tuleb teha rasvapõletamine. Sortiment: · Malmpott tootja: Ronneby Bruk AB MAESTRO · malmist ahjunõu klaaskaanega tootja: Ronneby Bruk AB MAESTRO · Ovaalne ahjuvorm malmist Tootja: Gense · Malmpann 25 cm. puuvars madal, praepann diameetriga 25 cm, puidust käepide, madal (h-4,0 cm.). Tootja: Gense
Koksi põlemise peamine gaasiline produkt vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: -- Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsinikusisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis tilkadena kõrgahju koldesse valgub. Sulamalm, samuti sularäbu väljutatakse aeg-ajalt väljalaskeavade kaudu. Enamik toodetud malmist (ca 95%) toormalm on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust valumalmi kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutööstuses. Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse tänapäeval ümber terasteks peamiselt hapnikukonverterites , kõrgkvaliteetteras elektriahjudes. Hapnikukonverteri täidise põhiosa (~70%) on toormalm. Täidisesse lisatakse samuti Martin Raba terasmurdu ning räbustina lubjakivi. Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite (väävel, fosfor) sidumiseks. Pürometallurgilise protsessi
Ta saadakse sulamalmi kiirel jahutamisel. Toormalm on mehhaaniliselt vastupidav, kuid teda on raske töödeldaning seetõttu kasutatakse teda toorainena terase tootmiseks. Hallmalmis ehk valumalmis esineb süsinik lisandina, grafiidina ja selline malm saadakse sulamalmi aeglasel jahtumisel. Grafiidist tingituna on tema murdepind hall ning teda kasutatakse hea vedelvoolavuse tõttu valuvormide, radiaatorite, torude jne. valmistamiseks Peale valumalmi ja valge malmi toodetakse kõrgahjudes veel erimalme ehk ferrosulameid. Need sisaldavad suuremal määral (üle 10%) räni, mangaani või kroomi. neid kasutatakse kõrgekvaliteedilise terase tootmiseks. Kuna malm on habras, siis püütakse selles süsinikusiaslduse vähendamisega saada tugevam ja elastsem sulam - teras. Teras on raua ja süsiniku sulam, milles on süsinikku vähem kui 2%.
lubjakivi (CaCO3). rakises kärnkastis. Mudel Enamik toodetud malmist (ca 95%) toormalm on on lähtematerjaliks teraste tootmisel. varustatud kärnmärkidega, Väiksemat osa kõrgahju toodangust valumalmi mis kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutööstuses. kujundavad vormis 28.Malmi,terase tootmise skeem toetuspinna kärnile. Kärn on kärnmärgi
Neil on üle 1000 liigi ja saab segada teiste puidu liikidega. METALLID 1. Kuidas metallid jagunevad? Must- ja värvilised metallid. 2. Kuidas mustmetallid jagunevad? MALMIKS toodetakse malmi kõrgahjudes ja malmist saadakse 75% rauamaaki. 3. Kuidas malm jaguneb? 1)VAHUMALM põhiliselt on toodetud vahumalmist valatud. 2)TOORMALM valge, musta pinnaga. 3)ERIMALMID ehituses vähekasutatav. 4. Kuidas saab eraldada valumalmi toormalmist sisu poolest? Valumalmis on süsiniku struktuurimuutused. Valumalm on hallikas ja toormalm valge. 5. Milleks kasutatakse toormalmi? Toormalmi kasutatakse TERASE TOOTMISEL. 6. Kuidas jagatakse teraseid? Jagatakse 3 gruppi: a) GARANTEERITUD MEHHAANILISED OMADUSED. b) GARANTEERITUD KEEMILISED OMADUSED c) GUPIL ON MÕLEMAD OMADUSED. 7. Mis on legeerimine? Legeerimine on vääristatud mõne teise metalliga, mis muudab terase veel tugevamaks.
tö ö riistas kinni kiilunud. Kui naelapü ss on ü hendatud vooluvõ rku, tekib kinnikiilunud naela eemaldamisel tö ö riista tahtmatu kä ivitamise oht. - Kinnikiilunud naela eemaldamisel olla ettevaatlik. Sü steem võ ib olla pinge all ja nael võ ib suure hooga vä lja paiskuda, kui pü ü ate seda vabastada. - Mitte lasta kinnituselemente liiga kõ vasse pinda, nä iteks keevitatud terasesse võ i valumalmi. Naelte laskmisel sellistesse materjalidesse võ ib tekkida tõ rkeid ja kinnituselemendid võ ivad puruneda. - Mitte lasta kinnituselemente liiga pehmesse pinda, nä iteks puitu võ i kipskartongi. Naelte laskmisel sellistesse materjalidesse võ ib tekkida tõ rkeid ja pinda võ ivad jä ä da augud. - Mitte lasta kinnituselemente liiga rabedasse pinda, nä iteks klaasi võ i keraamilistesse plaatidesse
Metalle iseloomustab kõvadus ja sooja-elektrijuhtivus Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks MUSTADMETALLID Peamine tooraine rauamaak Kõrgahjudest saadav toormalm sisaldab 93-95% rauda, 2-4% süsiniku jms Malm – 2..4,3% C Teras - <1,7% C Malmid jagunevad: o Valumalm e hallmalm o Toormalm e valge malm o Plastnemalm(sisaldab sulamilisandeid) o Tempermalm Valumalmi tehnilised näitajad: o Survetugevus 750Mpa o Tõmbetugevus 200Mpa o Paindetugevus 400 Mpa o Eritihedus 7,1..7,3 g/cm3 Malmist tehakse kanalisatsioonitorud, radiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad Teras On tähtsaim ehituses kasutatav metall Terase kasulikud omadused: o Kõrged tugevusnäitajad o Lai tootevalik o Materjali homogeensus ja isotroopsus o Materjali elastsus
Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe 3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid (kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Malmide liigid a) Hallid malmid. Valumalmil on libleja kujuga grafiidiosakesed (lamellgrafiit). Valandid saadakse valamisel muldvormidesse. Eurostandard EN1561 (valumalmi) GJL-300 min. tõmbetugevus Rm on 300MPa ja maks võib olla kuni 400MPa. Soome valumalm(SFS 4855) GRS … Saksa valumalm (DIN 1691) GG .. Kõrgtugev malm (modifitseeritud, just kui terase tugevus) on kerajad grafiidi osakesed. Malmvalandite saamiseks peab sulametalli enne valuvormi valamist modifitseerima (0,03…0,08% magneesiumi lisamisega). Eurostandarti puhul lisaks tõmbetugevusele N/mm2 näidatakse ka katkevenivust A %-des. Euroopa (EN 1563)
lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. Valmistatakse enamasti kuusest või männist. Liimpuidust saab teha väga suuri tala-, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. Laialdaselt kasutatakse seinakarkasside ehitamisel: spordisaalid, ujulad, laohooned jne. 10 METALLMATERJALID 1. Milliseid malmi liike toodetakse ning kus neid kasutatakse? Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Malm on habras metall seetõttu ei saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks, ehitusmaterjalideks üsna vähe. Ta on veel hapram kui valumalm. Erimalmid(ferrosulamid) on mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. Malmi liigid: valumalm, toormalm, erimalm
protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses – koksis – oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Enamik toodetud malmist (ca 95%) – toormalm – on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust – valumalmi – kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutööstuses. 28.Malmi,terase tootmise skeem 30.Koorikvalu Koorikvalu:toimub koorikvormides. Vormimaterjaliks on liiv. Temperatuurini 200-250 °C 29. Valamine liivvormi
Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. Ka räbu leiab kasutamist ehitusmaterjalide tootmisel Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni, mangaani, väävlit, fosforit jne. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, nad muudavad malmi väga hapraks. Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid. Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Keskmine valumalmi tõmbetugevus on ca 200N/mm2,
Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub ahju põhja, kust ta aeg-ajalt välja lastakse. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid. Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus rauaosade vahel. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: vee- ja kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Malm on habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke
vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel). Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. 2. Toormalm (valge malm): Ta on heleda murdepinnaga (kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud). Ta on veel hapram. 3. Erimalmid Kasutamine: Valumalmi: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. 9. Ehitusterased tootmine, legeerterased Tootmine: Lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Põhimõte: süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja).
lastakse. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. Ka räbu leiab kasutamist ehitusmaterjalide tootmisel.Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni,mangaani, väävlit, fosforit jne. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, nad muudavad malmi väga hapraks Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid.Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikestegrafiidihelbekestena rauaosade vahel.Valumalmist tooted saadakse valamise teel.Keskmine valumalmi tõmbetugevus on ca 200N/mm2ja survetugevus ca 750N/mm2. Malmi erimass on 7,1...7,3g/cm3.Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada
raskem aine ahjus, vajub ahju põhja, kust ta aeg-ajalt välja lastakse. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. Ka räbu leiab kasutamist ehitusmaterjalide tootmisel. Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni, mangaani, väävlit, fosforit jne. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, nad muudavad malmi väga hapraks. Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid. Eriliigid Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Malm on habras metall ega saa kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke.
Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub põhja,kust ta aeglaselt välja lastakse.Sulamalmi peale tekib räbukiht,mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu.Ka räbu leiab kasutamist ehit.mat. tootmisel. OMADUSED Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda,2...4%süsinikku ja vähemal määral räni,mangaani,väävlit,fosforit jne.Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor-muudavad malmi väga hapraks.Malmid jagunevad 3-e alaliiki; 1.VALUMALMi nimet. Hallmalmiks.Tema murdepind on hall,mis on tingitud sellest,et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt seotud.Valumalmi tõmbetugevus on ca200N/mm,paindetugevus ca 400N/mm, survetugevus ca 750 N/mm. Malmi Tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda suurem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades,kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. 2.TOORMALMi kasut peamiselt terase tootmiseks.Ta on heleda murdepinnaga ja nimet. teda ka valgeks malmiks
mõeldud õlipõhistest ja lahustiga vedeldatavatest toodetest. · Termotöödeldud puidu valmistamisel kasutatakse kõrget temperatuuri ja veeauru. · Termotöödeldud puidu valmistamisel ei lisata puidule kemikaale, seega ei pihku puidust keskkonda võõraid aineid. 10. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine- · Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. · Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. · Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu
Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning Enamik toodetud malmist (ca 95%) toor- nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. malm on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Eristatakse: Väiksemat osa kõrgahju toodangust valumalmi · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõl- kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutöös- mab raua ja rauasulamite (teras, malm) tuses. tootmist; Suure süsinikusisaldusega toormalm sulata- · mitterauametallurgiat e
annaabi.ee 
