Sageli ongi tõmbamise eesmärgiks mitte tooriku kujumuutus, vaid kalibreerimine mõõtmete täpsuse suurendamine ning pinnakareduse vähendamine. Toodang tõmmatud tooted Tõmbamise teel saab töödelda praktiliselt kõiki teraseid ja mitterauasulameid. Toodetakse traati läbimõõduga 0,002...6 mm, täisprofiile läbimõõduga kuni 100 mm ja õõnesprofiile läbimõõduga kuni 400 mm. Saab tõmmata vardaid ja õõnesprofiile, mille tootmine valtsimisega ei ole võimalik. Tööriistad ja seadmed Tõmbamise tööriistaks on ühe või mitme avaga tõmbesilm e. tõmbematriits. Tõmbesilmal on 5 iseloomulikku tsooni: 1) sisenemistsoon kergendab tooriku sisseviimist. 2) määrimis deformeerimistsoon toimub deformeerimine ja määrimine 3) kalibreerimistsoon 4) pöördkoonus 5) väljumistsoon vajalik profiili kriimustamise vältimiseks
Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodis on martään-, konverter-, bessmer- ja elektersulatuse meetod. Metallmaterjalide tootmine Metallitoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmiselt järgmisi meetoteid: · Valamisega valmistatakse peaaegu kõike maltooteid, samuti kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt); · Kuumalt valtsimisega töödeltakse plastsemaid metalle (teras, alimiinium, vask), suurem osa ehitusteraste valmistamiseks valtsimise teel; · Tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale; · Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel; · Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine (treimine,
2.9a) paigutatud toorik surutakse templi abil läbi matriitsiava. Saadava pooltoote ekstruusise ristlõige on ühesugune matriitsi ava ristlõikega. Ekstrudeerimisel on toorikuks valuplokk või valtsmetallist väljalõigatud toorik. Ekstrudeeritakse tavaliselt mitterauasulameid (Al-, Mg, Cu-sulamid), harvem teraseid. Toodetakse nii lihtsa kui ka väga keerulise ristlõikega profiile, samuti torusid. Tehnoloogiliste iseärasuste tõttu saab toota profiile, mida valtsimisega toota ei ole võimalik, näiteks nelikant- või ovaalse ristlõikega torusid. Ekstrudeerimise eelisteks valtsimisega võrreldes on suurte deformatsiooniastmete võimalus, samuti võimalus ekstrudeerimisagregaati kiirelt ühelt profiililt teisele häälestada. Enamasti piisab matriitsi vahetusest. Parem on ekstrudeeritud profiilide täpsus. Puuduseks on ekstrudeerimisjäägi moodustumine, sest tooriku kogu metalli ei ole võimalik konteinerist välja pressida
METALLID referaat Juhendaja: Pärnu 2010 Metalle saadakse maapõuest välja kaevamisel (rauamaak näiteks ) , seega on nad maavarad , mis on väga väärtuslikud. Metalltoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid : · Valamisega valmistatakse peaaegu kõik malmtooted, samuti kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt) , · Kuumalt valtsimisega töödeldakse plastsemaid metalle (teras, alumiinium, vask), suurem osa ehitusterastest valmistatakse valtsimise teel . · Tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale. · Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel. · Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine(treimine, freesimine, puurimine jne).
Mida parem nuga, seda kallim ta enamasi on. Tavaliselt on kokkadel (vähemalt) üks selline korralik ja kallis kokanuga mida nad ei lase kellegil teisel kasutada. Ja õige ongi, ilma noata on väga raske kokk olla. 3 2. Kuidas nuge valmistatakse Traditsioonilises valmistamisprotsessis lihvitakse teratoorik kõigepealt soovitud vormi. Palju tööd ja aega nõudev sepistamine on tänapäeval tavaliselt asendatud valtsimisega: hõõguv teraslatt aetakse läbi valtsi, kus see samaaegselt tavapäraselt kooniliseks vormitakse. Seejärel antakse valtsitud teraslatist teratoorikule temmimise teel sobiv vorm. Järgmisel etapil karastatakse terad soovitud kõvaduse ja sitkuseni. Lihtsustatult tähendab karastamine kuumutamis- ja jahutusprotsesse. Kõigepealt kuumutatakse teratoorikut, kuni see hõõgub, ja seejärel karastatakse toorikut soovitud kõvaduseni. Seejärel töödeldakse toorikut nii, et see
Ülejäänud osa on põhiosas vesi ja erinevad lisaained. Mahlajooke saab võrrelda kodus valmistatud morsiga. 3. Nimetada naturaalsete mahlade tootmise põhietapid, välja tuua kasutatavad režiimid ning viisid: Tooraine pesemine, inspekteerimine- sorteerimine käsitsi koveieril, pesemine masinal. Peenestamine- Marjameski peab olema kohev, ühtlane, teatud osakeste suurusega. Mustsõstraid, maasikaid purustatakse valtsimisega, jõhvikaid, mustikaid surutakse kuni kestade lõhkemiseni Tooraine peenestatakse kiiresti, sest pikemaajaline kokkupuutumine õhuhapnikuga halvendab mahla kvaliteeti. Seemneviljastel tuleb vältida seemnete purustamist, sest peenestatud seemnetest tekib mahlale mõrkjas maitse. Marjameski töötlus- Töötlemise eesmärgiks on rakkude tsütoplasmaatiliste membraanide läbilaskvuse suurendamine. Kuumtöötlus: vee või auruga,
õgvendamine. 9. Mahalõikamine ja tükeldamine, väljalõikamine, avalõikamine, sälkamine, sisselõikamine, äralõikamine ja puhastamine. 10. Juhul kui toode ei tohi olla kalestunud olekus, viiakse peale deformeerimist läbi lõõmutamine. 11. Sepistamisel- sepistusvasarad. Vormsatntsimisel- stantsivagudega stantse. 12. Lihtsprofiilid, kujuprofiilid, eriotstarbelised kujuprofiilid. Lk 96-97. 13. Valtsimisega 14. Sepistamine VALUTEHNOLOOGIA 1. Kahanemistühikuid ja poore, valandite kaardumist ning pragunemist. 2. Gaasitühikuid 3. Milliseid jahtumistingimusi on vaja valandi peeneteralise struktuuri saamiseks? 4. Liivvormvalu??? 5. Vormi kuivatamine tõstab vormi tugevust ja vähendab gaaside eraldumist. 6. Valandi sisepinna kujundamiseks. Valmistatakse samuti liiva ja sideaine segust. 7
Select one: a. täisprofiilid läbimõõduga kuni 200 mm, traat läbimõõduga 0,02...6 mm b. traat läbimõõduga 0,002...10 mm, kujuprofiilid ning detailid c. traat läbimõõduga 0,001...16 mm, täisprofiilid läbimõõduga kuni 100 mm d. õõnesprofiilid läbimõõduga kuni 400 mm, traat läbimõõduga 0,002...6 mm Question 21 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Pressimise põhilisteks eelisteks võrreldes valtsimisega on Select one: a. väiksem omahind b. suurem täpsus ja venitustegur c. suurem tootlikkus d. tööriistade suurem püsivus Question 22 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milliseid seadmeid kasutatakse sepistamisel ja vormstantsimisel? Select one: a. rõngavaltspinke b. c. impulss-stantsimisseadmeid d. vasaraid ja presse e. f. sepavaltse ja rotatsioonsepistusmasinad g. Feedback Question 23 Correct Mark 1
..1,2 m/s d. 0,03...1,5 m/s Küsimus 33 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitatud torude valmistamisel kasutatakse lähtetoorikuna Vali üks: a. riba-toorikut või lehtmetalli b. paksuseinalist hülsstoorikut c. pressitud toorikuid d. õmblusteta torude tootmisel tekkivaid lühikesi jäätmeid Küsimus 34 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Pressimise põhilisteks eelisteks võrreldes valtsimisega on Vali üks: a. väiksem omahind b. tööriistade suurem püsivus c. suurem täpsus ja venitustegur d. suurem tootlikkus Küsimus 35 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Loetlege survetöötlemise pidevmeetodid (pidevad survetöötlusprotsessid) Vali üks: a. valtsimine b. vormstantsimine c. lehtstantsimine d. rotatsioonvormimine Küsimus 36 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
19) Õmbluseta torude tootmiseks kasut: kaldvaltsimist 20) Keevitatud torude valmistamisel kasut. lähtetoorikuna: ribatoorikut või lehtmetalli. 21) Millist toorikut ei ole võimalik saada valtsimise teel: mootoriklapp. 22) Millist toorikut pole võimalik saada pressimise teel: külmdeformeeritud lehtmetall 23) Pressimise kõige iseloomulikumaks jooneks võrreldes teiste survetöötlusviisidega on: metallile suure plastsuse tagamine. 24) Pressimise põhilisteks eelisteks võrreldes valtsimisega on: väiksem omahin. 25) Tõmbamine teostatakse: külmdeformeerimise teel. 27) 10 mm läbimõõduga varda tõmbamisel 1mm seks on mitu tõmbeastet vaja: metalli ebapiisava tugevuse tõttu. 28) Tooriku tünnikujulisust jämendamisel võib vähendada või vältida: tööriistdae kokkupuutuvate pindade määrimisega. 29) Auru-õhuvasara löögienergiat võib kõige enam suurendada: langevate osade massi ja langemiskiiruse suurendamisega.
Haapsalu kutsehariduskeskus Noad Koostaja: Juhendaja: 2008 Sisikord Tera valmistamine. Nugade tüübid. Nugade puhastamine ja hoidmine. Nugade teritamine. Terituspulga hooldamine. Tera valmistamine Traditsioonilises valmistamisprotsessis lihvitakse teratoorik kõigepealt soovitud vormi. Palju tööd ja aega nõudev sepistamine on tänapäeval tavaliselt asendatud valtsimisega: hõõguv teraslatt aetakse läbi valtsi, kus see samaaegselt tavapäraselt kooniliseks vormitakse. Seejärel antakse valtsitud teraslatist teratoorikule temmimise teel sobiv vorm. Järgmisel etapil karastatakse terad soovitud kõvaduse ja sitkuseni. Lihtsustatult tähendab karastamine kuumutamis- ja jahutusprotsesse. Kõigepealt kuumutatakse teratoorikut, kuni see hõõgub, ja seejärel karastatakse toorikut soovitud kõvaduseni. Seejärel töödeldakse toorikut nii, et see saavutaks
Küsimus 4 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Loetlege valtsitud sordimetalli põhiliik Vali üks: a. paks plekk 4...160 mm b. õmblusteta torud c. kesksordimetall (30...80 mm) d. torud väikese diameetriga (Ø 5...102 mm) Küsimus 5 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Pressimise põhilisteks eelisteks võrreldes valtsimisega on Vali üks: a. suurem tootlikkus b. väiksem omahind c. tööriistade suurem püsivus d. suurem täpsus ja venitustegur Küsimus 6 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Kinniste stantside eeliseks on Vali üks: a. saab kasutada ebatäpseid toorikuid b. stantsi suurem püsivus c. toodete väiksem omahind d. metall on ruumilises survepingeolekus Küsimus 7 Valmis
• spetsiaalsed soojusisolatsioonmaterjalid, vaht-ja gaaskipstooted, heliisolatsioonmaterjalid. Tooted: • Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid Suuremõõtmelised vaheseinad • Vaheseinaplaadid • Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt) • Konstruktsioonimaterjalid – seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms • Lubi-kips kuivsegud Valmistatakse segu, antakse kuju valamisega, pressimise või valtsimisega ning seejärel kivistatakse kas kõrgendatud või normaaltemperatuuril. Kipsplaadid 6 … 22mm paksud plaadid, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaatidele küllaldase paindekindluse. Plaatide laius on kõige sagedamini 1,2m ja pikkus 2,4…3,0m. Tootmine:Kipsitaigen valatakse ühtlase kihina liikuvale papilindile, pealt kaetakse taigen teise papiga ja koos lähevad nad valtside vahelt läbi. Valtside
kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid), kipskiudpaneelid • dekoratiivelemendid – karniisid, rosetid Tooted: • Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid • Suuremõõtmelised vaheseinad • Vaheseinaplaadid • Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt) • Konstruktsioonimaterjalid – seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms • Lubi-kips kuivsegud Valmistatakse segu, antakse kuju valamisega, pressimise või valtsimisega (kalandreerimisega) ning seejärel kivistatakse kas kõrgendatud või normaaltemperatuuril Kipsplaadid kujutavad endast 6 … 22mm paksusi plaate, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaatidele küllaldase paindekindluse. Kipsplaate kasutatakse siseseinte ja lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks. 4. Eterniit On mõeldud kaldkatuste (kaldega kuni 7°) ning seinte katmiseks. Laineplaadid on valmistatud mittesüttivast
võib olla pulbrikujuline( talk, puidujahu, grafiit jne), kiuline(klaaskiud) või kihiline( paber, riie jne). 3. Plasttoodete vormimise viisid: a) pressimine leiab kasutamist termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude vahel. b) Surve all valamine- Kasutatakse termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. c) ekstruudermeetodi puhul surutakse pool-pehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõike vastava kujuga avast. d) valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale. e) keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhjujoaga. 4. Plastide termilised omadused: a) mahumass on enamikel plastmassidel 900...1500 kg/m3.b) tugevus sõltub täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid on väga tugevad c) kõvadus sõltub vaigust ja täitematerjalist, omab tähtsust põrandakatte materjalide puhu. d) keemiline püsivus on plastmassidel väga hea. Korrosiooni ja kõdunemise
· Armeeritud plaat · Suuremõõtmelised vaheseinad 3 · Vaheseinaplaadid · Ventilatsioonikanalite detailid · Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt) · Konstruktsioonimaterjalid seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms · Perforeeritud akustilised plaadid · Lubi-kips kuivsegud Valmistatakse segu, antakse kuju valamisega, pressimise või valtsimisega (kalandreerimisega) ning seejärel kivistatakse kas kõrgendatud või normaaltemperatuuril. 4 Betoonisegu valmistamine, transport ja paigaldamine. Tavalise normaalse betooni koostisosad on: · Sideaine, tavaliselt tsement, · peentäitematerjal (harilik kvartsliiv), · jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) · vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks:
manustamisega on võimalik kipstoodete veekindlust mõnevõrra suurendada. Tooted: *Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid *Armeeritud plaat *Suuremõõtmelised vaheseinad *Vaheseinaplaadid *Ventilatsioonikanalite detailid *Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt) *Konstruktsioonimaterjalid seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms *Perforeeritud akustilised plaadid *Lubi-kips kuivsegud Valmistatakse segu, antakse kuju valamisega, pressimise või valtsimisega (kalandreerimisega) ning seejärel kivistatakse kas kõrgendatud või normaaltemperatuuril. 37. BETOONKIVID Betoonkivide all mõistetakse üldiselt *teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate, nn UNI- kivid *mitmesuguseid betoonist katusekive *seinamaterjali, nn Columbia-kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid jne. Columbia
..20%), harvem on ta vase ja alumiiniumi sulam. Vase sulamid on puhtast vasest tunduvalt tugevamad. Vaske ja tema sulameid kasutatakse veel torude, kraanide, ventiilide, käepidemete jne. valmistamisel. METALLMATERJALIDE TOOTMINE Metalltoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: · valamisega valmistatakse peaaegu kõik malmtooted, samuti kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt); · kuumalt valtsimisega töödeldakse plastsemaid metalle (teras, alumiinium, vask), suurem osa ehitusterastest valmistatakse valtsimise teel; 23 · tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale; · sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel;
Surve all valamist kasutatakse peamiselt termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja sula mass hangub kiirelt. See meetod on suure tootlikkusega, protsess kestab 5...40 sekundit. Ekstruudermeetodi puhul surutakse poolpehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Nii toodetakse torusid, liistmaterjale ja teisi pikki ühtlase ristlõikega materjale. Valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga
Lätematerjaliks on presspulber peenestatud vaigust, täiteainest ja pigmendist. Kuum presspulber surutakse vormis suure rõhu all kokku ja lastakse rõhu all jahtuda. Surve all valamist kas peamiselt termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja mass hangub kiirelt. Ekstruudermeetodi puhul surutakse pool-pehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne. ). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga. 52. Tähtsamad polümeeride liigid. Polüetüleen (PE) saadakse gaasilise etüleeni polümeerimisel. Tahke, valge, rasvasena tunduv aine, kerge, elastne ka madalatel temperatuuridel. Termoplastne vaik, sulab 100- 115kraadi C juures. Kas
Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja sula mass hangub kiirelt. See meetod on suure tootlikkusega, protsess kestab 5...40 sekundit. · Ekstruudermeetodi puhul surutakse poolpehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Nii toodetakse torusid, liistmaterjale ja teisi pikki ühtlase ristlõikega materjale. · Valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. · Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga
tavaliselt mitterauasulameid (Al-, Mg, Cu-sulamid), tõstavad vasarapea hõõrdejõu abil soovitud kõrgu- harvem teraseid. Toodetakse nii lihtsa kui ka väga seni. Sobiv vasar valitakse langevate osade massi keerulise ristlõikega profiile, samuti torusid. või löögienergia järgi. Tehnoloogiliste iseärasuste tõttu saab toota profiile, Raskete sepiste (massiga üle 2...3 tonni) mida valtsimisega toota ei ole võimalik, näiteks tootmisel kasutatakse sepistamist pressidel. nelikant- või ovaalse ristlõikega torusid. Põhiliselt kasutatakse hüdropresse (sele 2.10e). Ekstrudeerimise eelisteks valtsimisega võrrel- Hüdropressi tööpõhimõte on lihtne pressi liuguri des on suurte deformatsiooniastmete võimalus, külge kinnitatud pinni töökäigul kasutatakse tööd,
See takistab segu segregeerumist transportimisel ja pressautomaadi punkris. Pressimine toimub külmalt teraspressvormides survedel 300-500 MPa. Pressimise ja paagutamise parandamiseks soovitatakse katta mittemetalsed lähtepulbrid keemilisel vi galvaanilisel teel plastilise metalli kihiga. Näiteks, SiO2 ja grafiidi katmine nikliga vimaldab vähendada pressimissurvet. Viimasel ajal on hakatud friktsioonmaterjalist linti, mis saadakse pulbrisegude valtsimisega. Tugevuse tstmiseks PFM paagutatakse terasplaatide vi -ketastega kokku (diffusioonkeevitus). Kokkupaagutamine toimub samaaegselt PFM paagutamisega. Näiteks, raua alusel PFM paagutamine toimub 900-1050 oC juures surve all 1,5-2 MPa kestusega 2,5-5 tundi. Vase alusel PFM paagutamine toimub temperatuuril 700-800oC, surve all 0,7-1,0 MPa. Paagutamine toimub mehaanilise surve all 0,5-3 MPa, et tagada vajalik tihedus ja kokkupaakuvus alusplaadiga
annaabi.ee 
