Sõnasepa luuletustes on palju viiteid kurva lõpuga armastusloole. Mu mõte teise külge lendab, tee viib mind ära teisel’ pool’; kõik õrnad ihad langevad põrmu, ja südant puudutab surma nool. Liiv oli ajast ees olev geenius, keda sel hetkel ei mõistetud ega toetatud. Sõnameister on läbi elanud valusaid aegu, mil ta polnud kedagi, ta oli lihtsalt üks vallasant, keda teised pidid ülal kandma. Tal on häbi enda elu üle ning tema sooviks kujuneb, et Liivi “ärge austage- ei iial iganes! Üks valus vale mõistus on liikvel aja sees.“ Kirjanik ei soovinud, et noored peaksid teda eeskujuks. Austust väärib see, et isegi skisofreeniahoogudele vaatamata, suutis ta kirja panna suurepärast luulet. Ma arvan, et just see aitaski tal kirjutada siiraid, kuid realistlikke luuletusi. Haigusele,
Taavi Raudoja - peategelane, metsavend Ilme - Taavi naine Tmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti Lembit - Taavi poeg Piskuje Linda - Taavi ema Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus Hiie Ignas - vallavanem, Taavi äi, pgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber Selma - Taavi parim sbranna Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle lahe Soome, vastupanuliikuja Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sjakooli meeste peastaap) Riks - Taavi endine sjakaaslane, tapab enese
· huvitavad, meeldejäävad karakterid · kodunurga looduspilt · ilustamata, napisõnaline · kujutamislaad rahulik · peen huumor, vahel traagiline 1900 ,,Kilgivere Kustas" karsklusteemaline 1901 ,,Kuresaare vanad" ehk ,,Mäetaguse vanad" esimene läbimurre Päetegelane käbe eit ning laisk taat. 1902 ,,Kaks paari ja üksainus" Kahe moonakapere elu kujutamine (mõisatöötajad e. moonakad). Nende vahet käis vallasant Taidi Laidi. Laia peres olid lapsed ja nad olid vaesed. Pered vaidlesid üksteisega. Autor näitab eluviletsust. Lõpus saab lasteta pere mõisast ära ja kutsub Taidi Laidi kaasa ning selle peale saab Laia pere vihaseks. 1903 ,,Vanad ja noored" Kahe põlvkonna mõttetu vaen. Juhtohjad algul vanade käes, aga tütar abiellus Kaarliga ja talu anti noorte kätte. Vanad ründasid noori, kuna kartsid, et neid süüakse välja. Talu läks põlema ning noored
· Ilme - Taavi naine · Tmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti · Lembit - Taavi poeg · Piskuje Linda - Taavi ema · Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult · Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) · Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga · Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu · Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tmmusse armunud · Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus · Hiie Ignas - vallavanem, Taavi äi, pgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) · Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud · Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber · Selma - Taavi parim sbranna · Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle lahe Soome, vastupanuliikuja · Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sjakooli meeste peastaap)
Peategelaseks on Taavi Raudoja, kes on metsavend. Kõrvaltegelasteks on Ilme (Taavi naine), Tõmm (Ilme vend, Taavit ei salli eriti), Lembit (Taavi poeg), Piskujõe Linda (Taavi ema), Piibu Eedi (Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult), Ferdinand Uba (Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem umbes 40), Leonard Kibuviir (Taavi kaaslane), Osvald (Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu), Hilda (Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud), Aadu (varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus), Hiie Ignas (vallavanem, Taavi äi, pgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga)), Roosi Marta (oli varem (ja on vist endiselt) Taavisse armunud), Roosi August (joodik, Marta isa, Hiie talu naaber), Selma (Taavi parim sõbranna), Inga 3 (naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle lahe Soome, vastupanuliikuja), Manivald Pihu (kombinaadi-kamba eesotsas, seal asub sõjakooli meeste peastaap),
Raamatust Tegelased: Taavi Raudoja - peategelane, metsavend Ilme - Taavi naine Tõmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti Lembit - Taavi poeg Piskujõe Linda - Taavi ema Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus Hiie Ignas - vallavanem, Taavi äi, põgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber Selma - Taavi parim sõbranna Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle Soome lahe, vastupanuliikuja Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sõjakooli meeste peastaap) Riks - Taavi endine sõjakaaslane, tapab enese
"Virulane" toimetuses. Seal töötab ka Vilde, kellega tekkib konflikt ühe artikli sisu pärast. Ta õpib mõned kuud Tartu Trehtneri gümnaasiumis, jäi pooleli ka tervise tõttu, selle korvas lugemis huvi. Töötas ka "Sakala" ja "Oleviku tähetund". Juhan Luiga paneb Liivi hullumajja, lootes sellega Liivi olukorda parandada, aga Liivi haigus oli parandamatu. Jõuab kätte periood kus Liivi luulet ei avaldatud ning ta tundis end üleliigsena ja ta hoiab perest eemale. Liiv elab kui vallasant, kord ühe kord teise juures. Saatuslikuks saab see, et ta arvab, et ta on Poola troonipärija, visatakse rongist välja, kuna tal ei olnud piletit. Teel koju haigestub ta kopsupõletikku ja sureb. Looming jaguneb zanriliselt kaheks.: a)proosa- "Käkimäe kägu", "Nõia tütar", proosa eelkõige kõneleb inimestest, kes on elu hammasrataste vahele jäänud. b)Luule jaguneb neljaks: *loodusluule *Isamaaluule *armastusluule *autobiograafiline luule
Kogumik ,,Kirjad Liisale". Liiv töötas Virulase toimetuses, sellal töötas seal ka Vilde, kes ei suhtunud Liivi hästi (,,Suguvend Johannes" oli Liivi suhtes satiiriline). Mõnda aega õppis Liiv ka Treffneris, kuid tervise tõttu katkestas õpingud. Tema haigushood süvenevad veelgi ning ta ei saa jätkata ka ajalehetoimetuses. Tal olid nii füüsilised probleemid (tuberkuloos) kui ka tugev närvihaigus, skisofreenia. Tema haigusest ei saa võitu ka spetsialistid ning mehest saab n-ö vallasant. Sellest hoolimata jätkab Liiv luuletamist (suur osa loomingust on loodud just haiguse ajal). Luuletajal ei ole võimalik aga püsivalt töötada ning tema käitumine muutub üha absurdsemaks. Mees kujutab ette, et on Poola troonipärija ning astub rongile, kust ta aga minema saadetakse. Seejärel halveneb aga tema tervis ning mõne nädala pärast sureb Liiv kopsupõletikku. Hiljem on välja antud Liivi luulepreemiat. Liivi looming jõuab lugejateni tänu ,,Noor-Eesti" tööle
Juhan Luigega. Mees teeb kõik, et haigust kergendada. Siiski peab Luik tõdema, et tegemist on parandamatu vaimuhaigega. Selgus hetkedel teadvustab Liiv oma haigust. Märatsemishood on tihedalt seotus loominguga: suur osa isamaaluulet loodud haiguse ajal, põletab ka hulga sellest; eluhädad on sisse kirjutatud autobiograafilisesse luulesse. Liivil ei ole võimalik 18 püsivalt töötada ning tema loomingut samuti ei avaldata, temast saab vallasant. Kõigest hoolimata jätkab Liiv loomingulist tegevust. Ühel rängal hool kujutab, et on Poola troonipärija. Ta istub rongi peale, aga visatakse välja. See retk paneb ta tervisele ränga põntsu: mõni nädal hiljem sureb ta kopsupõletiku tagajärjel. Liiviga seotud: a) antakse välja Liivi luulepreemiat (kriteeriumiks kõige Liivilikuma luuletuse eest) kõige esimesena sai 1965 aastal preemia Debora Vaarandi. Veel on preemiat saanud P-E. Rummo, J
Jutt vaesest vanast abielupaarist. Vanaeit muudkui kaagutab vanamehe kallal. Mees sureb ning naine mõtleb, et küll oli neil hea elu. "KäbeKaarli noor naine" 60ane mees võtab noore naise, kelle talla alla jääb. Jama selles, et nii vana m ja nii noor n. "Kaks paari ja üksainus" maaelu. Vaeste maainimeste elu kirjeldamine, kes otsivad väljapääsu vaesusest. Liigutavaim kuju TaidiLaidi, vana mees, vallasant. Teised vaesed toidavad teda. "Rahaauk" (1907). "Vanad ja noored" (sajandi algus) see lugu tegi Tmse tuntuks. Vanade ja noorte vastuseisust. Majja tuleb koduväi, hakkab muudatusi läbi viima. Kõik, olgugi kasulikud teod leiavad ämma juures vastuseisu. Ämmale on omane vaga tigedus. Kui koduväi sureb, siis on kadunud Kaarel äkki väga hea. II periood: üliõpilasaeg. Enne toimus tegevus maal, sotsiaalne taust (vaesus jne), nüüd tegevus linnas ja rõhk
· Tmm Ilme vend, Taavit ei salli eriti · Lembit Taavi poeg · Piskuje Linda Taavi ema · Piibu Eedi Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult · Ferdinand Uba Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) · Leonard Kibuviir Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga · Osvald Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu · Hilda Hiiel teenijatüdruk, Tmmusse armunud · Aadu varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus · Hiie Ignas vallavanem, Taavi äi, pgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) · Roosi Marta oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud · Roosi August joodik, Marta isa, Hiie talu naaber · Selma Taavi parim sbranna · Inga naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle lahe Soome, vastupanuliikuja · Manivald Pihu kombinaadikamba eesotsas (seal asub sjakooli meeste peastaap)
Tahaks vabadust. Lühijutukogumik ,,10 lugu", nt ,,Peipsi pääl". (2 meest tahavad koju tulla, käisid Venemaal, aga jää sulab. Tulevad ikka, kardavad et hukkuvad, paluvad igast asju, ent kui ellu jäävad, siis hiljem ei täida neid). Oma luulekogule ei leidnud kirjastajat. Tekkis vaimne kitsikus ning keegi ei huvitunud tema loomingust. Närvid läbi- kuulmishäired, hallutsinatsioonid, pandi Tartusse närvikliinikusse. Oli vallasant, käis eri sugulaste juures. Parim osa loomingust ongi haigusajal (kuigi vahepeal selgushood). Kirjutas ehedalt ja südamest, polnud piire. Sajandivahetusel ta n-ö leiti üles, Suits ja Tuglas avaldasid loomingut ja toetasid. Elu lõpus jälle suurushullustus, pidas end tsaaripojaks ja püüdis selle pildiga sõita Venemaale. Annab lihtsalt edasi sügavat. // Liiv sündis Alatskivil (Peipsi lähistel). Pere oli suhteliselt suur ja vaene. Seitsmest lapsest oli Juhan noorim
Vanaeit muudkui kaagutab vanamehe kallal. Mees sureb ning naine mõtleb, et küll oli neil hea elu. 11 "Käbe-Kaarli noor naine" 60-a-ne mees võtab noore naise, kelle talla alla jääb. Jama selles, et nii vana m ja nii noor n. "Kaks paari ja üksainus" maaelu. Vaeste maainimeste elu kirjeldamine, kes otsivad väljapääsu vaesusest. Liigutavaim kuju Taidi-Laidi, vana mees, vallasant. Teised vaesed toidavad teda. "Rahaauk" (1907). "Vanad ja noored" (sajandi algus) - see lugu tegi Tms-e tuntuks. Vanade ja noorte vastuseisust. Majja tuleb koduväi, hakkab muudatusi läbi viima. Kõik, olgugi kasulikud teod leiavad ämma juures vastuseisu. Ämmale on omane vaga tigedus. Kui koduväi sureb, siis on kadunud Kaarel äkki väga hea. II periood: üliõpilasaeg. Enne toimus tegevus maal, sotsiaalne taust (vaesus jne), nüüd tegevus linnas ja rõhk inimsuhetel
annaabi.ee 
