ehitiste ja rajatiste tulenevad( nt. Pommiähvardus, projekteerimisel ning streik, pantvangikriis); kriisireguleerimisalase koolituse loodussündmused (nt. Üleujutus, planeerimisel ja korraldamisel. põud, torm, pandeemia); 3. Teostamise tasandid tehniloogiaga seotud ohud (nt. IT I TTK kahjustused, arvutiviirused, II linnad, vallad (linna- ja transpordihäired, plahvatus); vallaomavalitsused) majandusliku ning õiguslikud III Maakond ja selle riskianalüüs ohud ( nt. Finantskriis, IV Siseministeerium + teised kindlustushäired, haired ministeeriumid rahvusvahelises kaubanduses. V Eesti Vabariigi valitsus, EV 11. Millest sõltub riskipildi kriisikomisjon kujunemine avarii korral TTMA 4. Koostamise etapid 1)TTMA keemilised ja füüsilised
Friedrich Reinhold Kreutzwald lisa ning 1857-1861 ilmus tema koostatud ,,Kalevipoeg"-eesti rahvuseepos.Selle eeposega suutis Kreutzwald eestlaste seniseid lootusi ja ühtekuuluvustunnet kindlasti tugevdada. Oli ka neid julgeid ,kes otseselt tundis vajadust üldrahvuslikkust üles näidata. Nii saatis 1864. a Johann Köler vene tsaarile adresseeritud mõisnikevastase palvekirjade aktsiooni.Selles kirjas väljendatud majanduslikud ettepanekud vabastada vallaomavalitsused mõisinike kontrolli alt ning anda eesti keelele ametlikus asjaajamises võrdsed õigused saksa keelega kahjuks küll kohale ei jõudnud ja tõi asjaosalistele kaasa tagakiusamise.Sellise julge sammu astumine oli kindlasti vajalik selleks ,et näidata meie kindlat tahet iseseisvuse saavutamisel. 1857. aastal hakkas Johann Voldemar Jannsen toimetama Pärnus ajalehte ,,Perno Postimees".Sellega sai temast järjepideva eesti ajakirjanduse rajaja.Koos tütre Lydia
tõenäosust ja tekkiva kahju suurust ning lõpuks mõelda, mida saaks ette võtta, et see oht kunagi ei realiseeruks. 2. Tulemused aluseks omavalitsuses Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3. Teostamise tasandid I TTK II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4. Koostamise etapid - teabe kogumine; - ohutegurite ja ohustatute kindlakstegemine; - ohuteguritega seotud riski hindamine; - tegevuste kavandamine riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks, - riski dokumenteerimine 5. Hädaolukord sündmus või sündmuste ahel mis.. …,mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise
23. oktoobri õhtul saatis Revolutsioonikomitee oma komissarid Tallinna strateegilistesse kohtadesse patrullima. 26. oktoobril saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Peterburis ning seejärel anti tallinlastele teada, et ,,pööre on täitsa korda läinud". 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingisepp võimu kubermangu komissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai seejärel Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused asendati enamlaste kontrolli all seisvate töörahva saadikute nõukogudega. Seniste kohtute asemele loodi revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid seadusi ja lähtusid üksnes nii-öelda revolutsioonilisest südametunnistusest. Pankade, ettevõtete, äride ning ka elamute riigistamine. Ühesõnaga kogu maa kuulutati riigi omaks. Maanõukogu 15. novembri otsus: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu 2) Kuni
E kannatanute arv V tagajärjed varale T õnnetuse tõenäosus K keskkond OJ operatiivjõud KT kaitstuse tase Optimaalne olukord, kui R K= 1 (risk on talutav) OJ* KT 5. Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega? justiitsm, kaitsem, majandusm, keskkonnam, sisem 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis? I TTK (mitte et ma teaks mis see on) II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 87 punkti 8 alusel loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.
keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. 2) Tulemused aluseks omavalitsustes Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3) Teostamise tasandid I TTK (mitte et ma teaks mis see on) II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4) Koostamise etapid I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 1
E kannatanute arv V tagajärjed varale T õnnetuse tõenäosus K keskkond OJ operatiivjõud KT kaitstuse tase Optimaalne olukord, kui R K= 1 (risk on talutav) OJ* KT 5. Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega? justiitsm, kaitsem, majandusm, keskkonnam, sisem 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis? I TTK (mitte et ma teaks mis see on) II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 87 punkti 8 alusel loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.
nad tegutsesid koos vallaorganitega, edukas oli näiteks metsakomiteede tegevus mõisniku metsaraiumise peatamisel. Osa komiteesid tegutsesid aga ka väljaspool vallaorganeid. Iga valdkonna jaoks oma komitee. Komiteede koosseisu valiti kõigist vallaliikmete klassidest. Enim 5 valiti talunikke, vallakirjutajaid, kooliõpetajaid ja käsitöölisi. Lühikese aja jooksul ei suudetud eriti palju korda saata. Enamikus valdades jäid vallaomavalitsused ametisse edasi, aga kavas oli neid uuesti ka valida mõnel pool.Paljud ametnikud läksid kaasa rahvaliikumisega. Revolutsiooniliste omavalitsuste kesksest juhtimisest Eestis rääkida ei saa. Aga kõik ebaseaduslikult ümbervalitud vallaomavalitsused, igasugused komiteed ja ka need omavalitsused, mille koosseis jäi samaks, aga mis viisid ellu rahva tahet ja demokraatlikke meetmeid, muutusid revolutsioonilisteks omavalitsusteks ning alternatiivseks võimuks.
olukord. Tänu nendele faktoritele asusid ka eestlased endast märku andma. Kõik sai alguse pärisorjuse kaotamisest. Samuti oli soodne poliitiline olustik, sest Venemaal oli poleemika baltisaksa aadlike privileegide aadressil. Eestlaste eesmärgiks polnud mitte omariiklus, vaid võrdsed õigused baltisakslastega. RAHVUSLIK ÄRKAMINE Rahvusliku ärkamisaja alguseks võib pidada 1864. aastal Johann Köleri poolt algatatud palvekirjade aktsiooni. Neis kirjades sooviti vabastada vallaomavalitsused mõisnike kontrolli alt ning anda eesti keelele ametlikus asjaajamises võrdsed õigused saksa keelega. Järgmiseks suuremaks ettevõtmiseks oli I üldlaulupidu 1869. aastal, mille eestvedajaks oli Johann Voldemar Jannsen. See üritus toimus Tartus ning seal esinesid ainult meeskoorid. Sellel on väga suur tähtsus, sest see oli esimene sellise ulatusega maarahva kogunemine ühte paika. Laulupeo eelduseks oli 1860-ndatel
ERE (Rahvaerakond)- Tõnisson Maaliit- Päts kokku rahvuskongressil: otsus iseseisvus Töölispartei- Vilms Enamlaste poliitika tõi kaasa mitmeid ebademokraatlike vorme. Loetlege *majandusreformid: pankade riigistamine, kogu maa riigi omaks *Eesti Asutava Kogu valimised katkesti, kuna selgus, et nemad ei saanud enamust *miilitsa asemel Punakaart *Eesti rahvusväeosasid püüti asendada punaarmee üksustega *asendati maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused töörahva saadikute nõukogudega *kohtute asemel revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid seaduseid ja lähtusid ,,revolutsioonilisest südametunnistusest" *piirati poliitiliste vastaste tegutsemisvabadust, keelustati nende koosolekud, sulgeti ajalehed, vangistati juhte. *kehtestati Eesti piiramisseisukord, algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine Millega läksid 1917.a ajalukku ... Poska? Kubermangukomissar Laidoner? 1. Eesti polgu ülem Viktor Kingissepp
a) Augustis 1917.a. Venemaa võimuvahetus. b) Sept.-okt. 1917.a. Enamlaste võimuvõtt. Miks kasvas enamlaste ( bolsevike ) populaarsus ? Nende edu põhines vastutustundetul demagoigial, sõda talunud rahvast paelus loosung ,,Maha sõda", maakehvikuid paelus maa ümberjagamise lubadus, neid rahastas Saksamaa. 1917.a. Oktoobripöörde tulemusena Petrogradis läks võim enamlastele (bolsevikele), kelle võimuorganiks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. mida juhtis Jaan Anvelt. Linna- ja vallaomavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Kujunes välja ühe partei (enamlaste) diktatuur st. vägivallavõim. Tuua näiteid enamlaste reformidest Eestis: Pangad riigistati, suurärid, hotellid ja restoranid natsionaliseeriti, kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti, mõisatest püti moodustada sotsialistlikke suurmajandeid mõisamoonakatest koosnevate komiteede juhtimisel. Kuna Saksa okupatsioonioht I maailmasõja käigus muutus reaalseks, võtsid Eesti
26. oktoobril, mil saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest, anti tallinlastele teada, et pööre on korda läinud. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Kõik olulisemad otsused langetati siiski enamlaste partei keskkomitees Petrogradis. Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused asendati enamlaste kontrolli all seisvate nõukogudega. Eesti rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega. Kujunes välja ühe partei diktatuur. Enamlased piirasid oma poliitiliste vastate tegevusvabadust, keelustasid nende koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte. Majandusreformid algasid pankade riigistamisega, peagi jõudis järjekord tööstusettevõtete, suuräride, hotellide ja restoranide kätte ning algasid ettevalmistused elamute natsionaliseerimiseks
tänavail. 26. oktoobril, mil saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest, anti tallinlastele teada, et pööre on korda läinud. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Kõik olulisemad otsused langetati siiski enamlaste partei keskkomitees Petrogradis. Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused asendati enamlaste kontrolli all seisvate nõukogudega. Eesti rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega. Kujunes välja ühe partei diktatuur. Enamlased piirasid oma poliitiliste vastate tegevusvabadust, keelustasid nende koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte. Majandusreformid algasid pankade riigistamisega, peagi jõudis järjekord tööstusettevõtete, suuräride, hotellide ja restoranide kätte ning algasid ettevalmistused elamute natsionaliseerimiseks
politsei. · Sõjavägi 1922 polk nimetati rügemendiks 1923 väeteenistus lühenes 1,5 aastale 1928 väeteenistus lühenes 1 aastale Kolm diviisi: 1) Narva, 2) Tartu, 3) Pärnu 1918 nov piirivalve, alates 1923 professionaalne. 3. Linnade valitsemiskord 1938. a linnaseaduse järgi Siseministeerium omavalitsuste talitus: · Maavalitsused (presidendi määratud maavanem) · Linnaomavalitsused (3 järku). Vallavalitsus ja vallakohus. Siseministeerium omavalitsuste talitus: · Vallaomavalitsused (1917 muudeti vaid terrioriaalseks, 1945 loodi külanõukogu, 1950 kaotati vallad). 4. Kohtukorralduse muudatused võrreldes tsaariajaga Kohtuministeeriumile allusid kohus, prokuratuur, karistusasutused, kinnistusametid ja notariaat. Kohtukoda, ringkonnakohtud (kuni 1935 rahukogud), jaoskonnakohtunikud (kuni 1935 kohtud), hoolekandekohtud 1920-26, linna ja alevi vaeslastekohtud 1918-44, vallakohtud vaeslastekohtuna 1918-44 5. Kiriku lahutamine riigist. Iseseisev EELK ja EAÕK
a 19. Jaanuaril vastu seaduse liikumata varanduste maksu kohta maal (RT 1920, 18/19, 82). Seaduse teksti oli eelmisega võrreldes mõnevõrra muudetud või täpsustatud. Olulisim oli maksumäära suurendamine rohkem kui 10 korda. Näiteks tuli Harju-, Viru-, Järva-, ja Läänemaal iga adrasajandiku pealt senise 1,2 marga asemel maksta 1920. Aastal riigile 14 marka 40 penni. Sama suur kinnisvaramaksu tõus oli ka teistes piirkondades. (Aasmäe 1999:184-185) Maakonna- ja vallaomavalitsused ei tulnud 1919 aastal selle osa liikumata varanduste maksuga mitte välja, mis neile 16. Apr. 1919 a. seadusega ette nähtud oli. 9.dets. 1919a. seadusega (Riigiteataja NR. 108) anti neile õigus oma puudujääkide katmiseks täiendavalt liikumata varanduste maksu võtta kahekordse suuruse sellest, mis seaduse järel lisamaksuna juba oli saadud. ERA 39.1.45 Riigiarhiivist välja otsitud 02.04.2012 Kinnisvara hindamise ja maksustamisega seotud ülesannete täitmiseks otsustati luua liikumata
23. oktoobri õhtul saatis Revolutsioonikomitee oma komissarid Tallinna strateegilistesse kohtadesse patrullima. 26. oktoobril saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Peterburis ning seejärel anti tallinlastele teada, et ,,pööre on täitsa korda läinud". 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingisepp võimu kubermangu komissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai seejärel Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused asendati enamlaste kontrolli all seisvate töörahva saadikute nõukogudega. Seniste kohtute asemele loodi revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid seadusi ja lähtusid üksnes nii-öelda revolutsioonilisest südametunnistusest. Pankade, ettevõtete, äride ning ka elamute riigistamine. Ühesõnaga kogu maa kuulutati riigi omaks. Maanõukogu 15. novembri otsus: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu 2) Kuni
tallinlastele teada, et ,,pööre on täitsa korda läinud". 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Täitevkomitee tegelik otsustamisõigus oli siiski piiratud, sest kõik olulisemad otsused langetati enamlaste partei keskkomitees Petrogradis. Järgnevalt asendati demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused enam laste kontrolli all seisvate töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemel alustas tegevust enamlik Punakaart ning Eesti rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega. Seniste kohtute asemele loodi revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid kõiki seadusi ja lähtusid üksnes «revolutsioonilisest südametunnistusest". Kiiresti kujunes välja ühe partei diktatuur. Enamlased piirasid oma poliitiliste vastaste tegevusvabadust, keelustasid nende koosolekuid, sulgesid ajalehti,
Seltside Liit, F. Siska (ajalehekiosk Wõrus), Linnamäe Tuletõrje Ühing, Lepassaare Laulu- Mängu Selts, Kääpa algkool, Räpina Õpetajate Ühing, Fr. Harju (Luutsniku algkooli juhataja), H. Pallo (kaubamaja Luutsnikus), Ernst Kalkun (kauplus Wiitinas), Haanja Seltside Liit, Haanja Jaanumäe algkooli õpetajad, A. Normann (odawam ostukoht Rogosis), Ernst Käo (liha- ja worstiäri Põlwas), linnaomavalitsused (Tapa, Tartu, Rakvere, Haapsalu), vallaomavalitsused (Saaluse, Erastvere, Kärgula, Sõmerpalu, Vastseliina, Koiola, Meremäe, Misso, Kulje, Valgjärve, Vaabina, Laura, Kahkva, Toolamaa, Petseri, Kioma, Viitina, Vana- Roosa, Karilatsi, Aleksandri, Kõlleste, Võru), kõiki maaomavalitsusi (Pärnu, Petseri, Võru), Vana-Antsla riigimõis, Wiitina Piimatalituse Ühisus, Wiitina Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Wastseliina Piimaühing, Wastseliina Ühispank, Dr. A. Mühlberg (Osola jaoskonna arst),
Maareform: põhjused; esimesed sammud; Põhiseaduse loomise kõrval oli see teine oluline. See tulenes majanduslikest, poliitilistest ja sotisiaalsetest teguritest. Reformi otseseks põhjuseks oli valitsev maanälg- ligi 2/3 maaelanikest oli maata palgatöölised. Sinna lisandus ka sotsiaalne aspekt, sest enamik suurmaaomanikest olid baltisakslased, väiketalunikud, maatöölised aga eestlased. Ümberkorraldused algasid juba 1918 lõpus, mil vallaomavalitsused võtsid oma kontrolli alla mõisamaad ja nendele kuulunud ettevõtted, põlluministeerium alustas peremeheta jäänud mõisate ülevõtmist ja valitsus lubas anda Vabadussõjas olenutele tasuta maad. Maaseadus – ettevalmistamine, väitlused, vastuvõtmine, põhijooned; Maaseaduse valistöötamise koha pealt esines mitmeid raskusi. Kõik olid nõus, et seda on vaja, aga erakonnad vaidlesid selle teostamisviiside üle. Vasakpoolsed pooldasid kiiret ja
annaabi.ee 
