Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda
( mannetu Venemaa eestlane, sünge, kahtlustav ). Teiseks võimukandjaks sai Peetal Rause, Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekandidaat. · Venelased on Hiiel ( Must NKVD auto kahe relvastatud mehega). Otsiti Taavit, küsiti pilte ning päriti Marta ja Taavi suhte olemuse kohta. Krõõta pole kodus, hiljem aga selgub, et ta oli Matsul ning Lonnil sündis tütar ( venelase vägisi soetatud laps). · Osvald meenutab kohtumist Martaga metsas, Marta tahab kodust vallamajja kolida, on ärritunud. · Linda mõtiskleb elatud elust, Andresest ja Hiie rahvast. · Täitevkomitee esimees tõreleb Lindaga, viib ta vallamajja, kus sõimab naist bandiidi emaks, küsib, miks ta pakutud maad nooruspõlves vastu ei võtnud ning käsib Lindal oma ainuma lehma valda tuua, kuna eideke ei täitvat kohustusi valla ees, lõpuks lubab esimees vanaeide maalt välja saata, kui Taavi end üles ei anna.
See plaan oli Ingli eest saladuses hoidmiseks. Aliide polnud kindel kas ta suudab. Tüdrukud tegid kardinad, et Hansu seal viibimine välja ei paistaks. Et Hans saaks koguaeg majas olla hakati talle konkut ehitama. Lindale valetati et isa jääb ikka metsa, et ta isa siinviibimist välja ei seletaks teistele. Hans hakkas elama konkus. Külapeale valetati, et Hans olevat surnud. 1946 Lääbe-Eesti Aliide ja Ingel kutsuti vallamajja ülekuulamisele. Nad paigutati kahte eraldi ruumi. Nad pidid pikalt ootama eene kui küsitlemine peale hakkas. Küsitlus oli Hans Peki kohta. Mõleamd väitsid et ta on surnud. Ülekuulaja ei tahtnud seda väga uskuda ning pinnis neid kuid nad jäid enesele kindlaks. 1947 Lääne-Eesti Aiide olis seenel kui nahktagis mootorattur tuli. Ta küsis mida ta siin teeb ja viskas seened maha. Aliide veeti jälle vallamajja kus kohtus jälle ülekuulajaga
Kokku moodustati kolhoos kümnest talust. Aino saadeti Paide brigaadi kursustele, ta ei mäeleta, kas ta need lõpetas enne, kui neid 1949.a. küüditati. Ka vanaema astus kolhoosi 1949.a. veebruaris, aga seal töötada ei saanud. 24. märtsi õhtul pani vanaema pesu likku, et järgmisel päeva ära pesta. Vanavanaema pidi järgmisel päeval leiba tegema. 1949.a 24. märtsil sai vanaema õde Aino(ta oli konsomol) kutse ilmuda vallamajja õhtul oma (kellaaega ta ei mäleta). Aga ta oli Aos veskil(oli viljajahvatamise järjekord) ja kuna ta tuli sealt nii hilja koju, siis jäi tal vallamajja minek ära. Järgmisel hommikul, see oli 25-ndal mätsil, pani ta jälle hobuse ette ja läks Rakke turule. Aga varsti tuli ta tagasi ja ütles, et on küüditamine. Ta oli näinud ka autosid, kus olid inimesed peal ja ka sõdur püssiga. Nad arvasid kohe, et eks ka neid viiakse ära
tulistvalu edesi. A August löüdse, et ega na ratta õks õigõ ratta olõi, ku nii odavalt möivä ja tsusas rattaq aidah salvõ rüki sisse. Aida kõrval kuivusõn kaie kar ´apoiskõnõ Augusti tegemisi ja ku tä õdagu kodo läts, kõnõl midä nägi, ka esäle ja imäle. Nuuq es panõ poiskõsõ juttu edimäste milleski, aga ku järgmine päiv kuuliva, et Kribult vankriratta päise päävä aigu är olli kaonu, võtsõ esä poja üten ja vallamajja. Ja kõik, midä Juurõ kar´apoiskõnõ nännü oll, sai konstaablilõ är seletädüs. Valla konstaabli võtsõ õkva jalgratta ja Juurõlõ. Augusti sai ta kuivusõ mant kätte. Juurõ peremiis segäsi villä. Kar´apoiskõnõ kurjam es tulõki hummogu tüüle. „Läämi aita!“ kamand konstaabliherrä. August läts näost punatsõs ja es saaq sõnnagi suust. Halb aimdus pitsit hõngutoru kokku. Ku August aidaussõ valla tegi, marsse konstaabli rüäsalvõ
knkal,kus mina,lennuve abiteenistuse poiss, koos kaaslastega magan igavest und. Augus Kikas (1900-1946) Pud krvetas suvivilja, sda krvetas mu talu, puskar krvetas mu enda. Hugo Pss klavolinik Hobused ja lkilki olid mu sbrad. Naistega ei saanud ma ldse lbi. Mu kaheksa hektarit olid surutud Knnume ja riigimetsa vahele. Vlgnesin Maxile vaid he krvakiilu- see ji noorplvest,klasimmanilt. Mul olid tuvasikad tema le maakonna kuulsast pullist. Prast sda kutsuti mind vallamajja,anti ktte paberid,tindipliiats ja pss. Lksin normiteateid viima. Peremehed vaikisid,koerad olid kurjad. Metsavennad tulid hel l, prutasid automaadiga akanale ja Kitsniku Elmar tles,nende peamees,kisas: (Kebi les!Peetrus ootab punast hinge!) Mu vintpss oli jnud vallamjja, kirve olin htul unustanud haopinusse. Aare Lemvalts Kitsniku Elmar ja tema kamp vtsid mu kinni kuusikus Saluotsa raudteejaama lhedal tol tuisusel detsmbrikuu htul, kui ruttasin rongile,et sita linna
Kuldre külast Ala-Kiisa talust sepatütre Miina Amose. Rüütli talu suurus oli 33 hektarit, sellest Rüütli talu abielupaaril sündis (8.04.1905) tütar kes ristiti salmeks (Abielludes sai kongo nime, suri 1988) .Vana kalendri järgi (5.09.1910) sündis perre teine laps,kes ristiti bernhardiks, kuid hiljem soovis asjaosaline nimest h -tähe ära kaotada .Bernard Kangro isa suri koledasse surma ,nimelt kui ta 1944. Aaastal sügisel Vana-Antsla vallamajja normivilja läks viima, ei tulnud ta enam tagasi omal jalal, vaid vanker tõi koju tema surnukeha.Koolis käis kirjanik kõigepealt Kiltres ja Antslas, 1929 lõpetas Valga poeglaste gümnaasiumi. Pärast suurt kaalumist, kas rahakott ikka võimaldab, suundus Kangro siiski Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Kangro pere oli vaesusesse tõuganud traagiline tulekahju, kus kirjaniku vanaisa hukkus põlevas rehes. Perekonnamüüt räägib, et tuhast olla leitud tema süda. Seda lugu on kirjanik
koolimajja. /../ Lapsed, need noored vastuvõtlikud taimed, kas ei kuule nad juba kodus küllalt purjus isa või vendade räuskamist, et isegi siin, karskel haridusepõllulapikesel, peab nende kõrvus ikka ja jälle huugama seesama mõttetu joru?(lk. 168). Jaanipäeval põles koolimaja maha, arvati, et Hendrik Ilves, kes ise majja sisse põles, oli selle kogemata põlema pannud. Pommer on küll kurvameelne, kuid ta ei andnud alla ja leidis, et kooli ei tohiks seisma jätta. Ta läks vallamajja, et arutada, mis koolist edasi saab. Lõpuks otsustati ehitada uus koolimaja ning Pommer peab ka ise käed ehitusele külge lööma. Sügiseks ei saanud koolimaja valmis, seetõttu üüriti ruumid Parksepa Aadult, kus tunde läbi viia. Samal ajal ehitas Pommer kooli, seadis ette uusi klassiruume ja tegi igasügisesi töid (viljakoristus, aiatöö). Sügise alguses eemaldati vallavanem oma kohalt. Ajutine vallavanem, Jakob Patsmann, oli kooli suhtes mõistlikum. Ta sai aru, et kooli on vaja
Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kui ta nägi Ellot ja kirikuhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks . Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde . Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Lõpuks Nipernaadi põgenes üksi. Äkki nägi ta metsa poolt jooksmas ühte meest koos naisega. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus, pani plehku
pikutama, nii oldi jälle koos. Irma lasi mehel veidi üksi ka olla ja käis kas niisama naljaviluks pererahval abiks rukist kokku panemas. Mees liitus hiljem ka temaga ja Irma tundis teatud rahulolu. Nõnda siis Irma katsuski oma aega surnuks lüüa kas lugemisega, töö tegemisega vms. Aga ühel päeval juhtus nii, et mees ei tulnud Irmale heinamaale järele, ja kui ta koju läks , leidis ta eest kirja teatega, et mees on läinud vallamajja, sest tal oli vaja linna midagi telefoneerida. Kuna vallamajja pikk tee polnud, pidi mees eelduste kohaselt paari tunni möödudes tagasi olema, kui meest ei tulnud. Irma ootas teise päeva õhtuni, ja kui mees siis ka veel ei tulnud otsustas Irma korterisse minna. Sinna jõudes oli uks ameerika lukuga kinnitatud ja seest poolt veel kahe riiviga kinnitatud nii, et Irma sisse ei pääsenud. Ta jooksis mööda treppi alla, et köögiukse taha minna. Parajasti, kui ta ümber majanurga jõudis, tuli köögitrepi uksest keegi naisterahvas, kes ruttas kiirel
Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda
lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda
Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda.
Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda
Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda
24) Eedi oli kadunud. Viimati nähti ehk jõe ääres kuksil kaugemal. Elli on vihane ja löödud. Indrek püüab teda lohutada. Andres ootab jõeallalaskmist. 25) Oru Pearu ja Karla räägivad jälle pärimisasjust. Nende ainus oletatav pärija Eedigi on nüüd kadunud. Pearu rääkis õndsast Krõõdast ja tema lastest. Peaks koha vist ikka Joosepile andma. 26)Pearu süda läks uuesti kangeks. Ta võttis jõu kokku ja tahtis vallamajja minna, et koht Joosepile kirjutada. Karla ei tahtnud vanameest lasta. Naine ütles, et las aga läheb, kui keelad, läheb hullemini. Nii aitas Ida Pearu korralikult valmisminekule ja vankri peale istutes kobis ta sealt peagi maha ja viidi sängi. Lõpuks lubas Juuli vanaisale, et ta hakkab seda Oti sigitatud last uuesti armastama, kui temast võib sündida poiss ja saada Oru pärija. Nii sai Pearu ka lõpuks rahu. 27) Oskari ja Tiina jutuajamine. Ikka põhiliselt Eedi loost
*Indrek läks linna kooli- vähemalt tahtis minna, kuigi Hundipalu Tiit arvas teda juba küllalt vanaks ja kasris, et teda kooli vastu ei võeta. Raha sai ta kirjuta abilisetl Maielt, kellel ta aitas kirju kirjutada. Maie andis talle 100 rublat ja tal oli endal ka raha kogutud, kodust sai ta umbes 50 rubla.*Noor Andres läks kroonu, kun sel aastal oli mehi vähe. Lahkumiseks tehti korralik pidu, mis kesti öö läbi. Kui vana Andres läks noort Andrest vallamajja viima, ütles vana noorele, et tee tööd, siis tuleb armstus. Noor vastas vanale, et tööd tegid sina ja minu emagi ega muidu ta poleks ju surnud, kuid armastust ei tulnud. Selliste sõnadega lahkus noor Andres Vargamäelt. 3
Vargamäe peremehe süda valutas sellepärast, et ta ei teadnud, kas poeg pärast kroonut isakoju tagasi tuleb või mitte. Enne Andrest aga lahkus Vargamäelt veel Indrek, kes läks linna ning temagi lahkudes ei arvatud, et ta kunagi sinna tagasipöörduda võiks. Andrese lahkumise auks korraldati uhke söömaaeg, eelkõige ümberkaudsetele meestele, sest naistel polnud kroonusse minekuga erilist pistmist. Noore Andrese viis vallamajja Mäe peremees ise ning vankriga vallamaja poole sõites oli neil veel nii mõndagi rääkida. Pärast noore Andrese ärasaatmist ei läinud Tagapere peremees kohe koju, vaid põikas korraks ka kõrtsi sisse. Kuid Andresele tundus, et isegi kõrts pole enam endine koht: ei armasta saksatoas enam istuda Oru Pearu ega ka Kassiaru Jaska ning mehedki kõrtsileti ääres pole enam endised. Nüüd tundus Mäe peremehele, et kõrtsis ei istugi enam peamiselt ümberkaudsed peremehed, vaid hoopis
"" Jaak Laane (41), sünd 1885 a., Holstres 1902 tuli, 1904-1907 oli Kõpust ära. Praegu Taki algkooli õpetaja. "Taki kooli oli õige vana. Dokumentaalsed teated on pärit 1862 aastast saadik. Vana sekretäri jutustuse järele olevat kool esialgu ja nimelt Rootsi ajal, praeguse vallamaja lähedal olnud. Praegugi nimetatakse veel vallamajast möödajooksvat oja Kooli ojaks ja moonakaid, kes sääl lähedal elasid, koolimoonakateks. Vallamajja minejad ütlevad kah vahel, et läheme Kooliojale. Vene ajal kooli sääl enam ei olnud, siis algas juba Takis hernhuutide palvemajas. Saksa okupatsiooni ajal töötasid koolid vahetpidamata. Puiatu Krüdener oli Amtsvorsteher ja pidi allkirja nõudma, et koolis midagi Saksa vastu ei õpetataks. Need allkirjad jäid aga andmata. Stryk oli Viljandis suur mees, kreisiülem; kohapääl ei olnud ta mõju tunda." Eva Vatlik (81), sünd 1845 a. Mulgi talus Suure-Kõpus sulase lapsena
pikem, kui varreotsad ei puuduta vaasi põhja, lillevette on lisatud näpuotsatäis soola või suhkrut, kasutatakse toasooja vett. Materjalid on pärit „Perekonna ja naistekalender“ 1937.a. Lapse sündimine. Lapse sünni registreerimine toimus soovijaile pidulikult.lapsele tuli panna nimi kuu aja jooksul peale sündi. Nimepeole kogunesid lapsevanemad koos lapsega ja vaderid( lapse vanavanemad). Nõukogude ajal kutsuti vallamajja või kultuurimajja asjaosalised ja pidulikult anti kätte sünnitunnistus. Kamajahu valmistamine. Kama valmistamiseks võetaks teravilja , herneid ja ube. Harilikult arvestatakse ühekordse koguse valmistamiseks 5 kg otri, 5 kg rukist, 5 kg nisu, 10 kg kaeru, 3 kg herneid ja 2 kg ube. Koguseid võib muuta. Kaera koguse vähendamisel võiks nisu kogust suurendada. Terad sõelutakse läbi, pestakse külma veega puhtaks, et eemalduksid kõik riknenud terad,
Taavi ja Tõmm käisid küüni juures, kuid lahkusid sealt pommitamise tõttu. Jonnkoppel, kelle saapad hõõrusid, andis Taavile käsu ise väejuht olla. Suunduti küla poole. Puu otsas varjul olevatele Ilmele ja Hildale anti ülesandeks haavatute sidumine. Käidi Kadapiku, Matsu ja Hiie talu olukorda vaatamas. Liiguti vallamaja juurde ja tungiti sisse. Enamus töötajaid põgenes, kuid Martat nende hulgas polnud nähtud. Leiti Taavi ema ning ta viidi Ilme ja Hilda hoolde. Värdi jäi vallamajja, et Martat pööningult otsida. Sealt leidis ta sini-must-valge lipu. Värdi ronis lipuga katusele. Kaheksateistkümnes peatükk Jonnkoppel tegi Taavile ettepaneku, et ta Läände sõidaks ja eestlaste saatusest räägiks. Esialgu oli ta sellele mõttele vastu, kuid lõpuks siiski nõustus. Taavi avastas Marta, Rause ja veel ühe mehe üles pooduna.
Taavi ja Tõmm käisid küüni juures, kuid lahkusid sealt pommitamise tõttu. Jonnkoppel, kelle saapad hõõrusid, andis Taavile käsu ise väejuht olla. Suunduti küla poole. Puu otsas varjul olevatele Ilmele ja Hildale anti ülesandeks haavatute sidumine. Käidi Kadapiku, Matsu ja Hiie talu olukorda vaatamas. Liiguti vallamaja juurde ja tungiti sisse. Enamus töötajaid põgenes, kuid Martat nende hulgas polnud nähtud. Leiti Taavi ema ning ta viidi Ilme ja Hilda hoolde. Värdi jäi vallamajja, et Martat pööningult otsida. Sealt leidis ta sini-must-valge lipu. Värdi ronis lipuga katusele. Kaheksateistkümnes peatükk Jonnkoppel tegi Taavile ettepaneku, et ta Läände sõidaks ja eestlaste saatusest räägiks. Esialgu oli ta sellele mõttele vastu, kuid lõpuks siiski nõustus. Taavi avastas Marta, Rause ja veel ühe mehe üles pooduna.
Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam
4.21. Hugo Päss Sünnikoht: Harala Amet: kunagi talunik, hiljem külavolinik Olemus: eraklik; ei saanud naistega läbi; 10 Lugu: Noorpõlves oli tal tüli Maxiga, sest tal olid tõuvasikad, kes pärinesid Maxi üle maakonna kuulsast pullist. Selle eest sai ta Maxilt külasimmanil kõrvakiilu, mida ta tagasi ei tasunudki. Talunikuna oli tal kaheksa hektarit maad, mis asusid Kännumäe ja riigimetsa vahel. Pidas loomi. Kui sõda läbi sai, kutsuti ta vallamajja tööle. Ta hakkas normiteateid viima. Hugot ei sallitud tema ameti pärast. Ühel ööl tulid metsavennad ja koputasid tema aknale. Kuna Hugo oli vintpüssi vallamajja unustanud, ei saanud ta end kuidagi kaitsta ning ta tapeti. Surmapõhjus: tapetud metsavendade poolt 4.22. Magda Tuvike Sünnikoht: Harala Olemus: isatütar, sest on mitu korda isa maininud; Unenägu: Sarlakpunane surm tuli suurteed mööda, puhus aias valgetele roosidele ja pomises: "Ei ole...". Perekond: isa
kirjutamine. 3. Projektitöö sisu ja käik Juhtum Rapla maakonnas Kehtna vallas asub Paluküla hiiemägi. Tegu on ajaloolise Harjumaa kõrgeima mäega. Siinse liigirikka looduse kaitseks on loodud Kõnnumaa maastikukaitseala. Hiiemäel asub Tõnniauk, kuhu tuuakse siiani ohvriande. Taarausulistel on suur austus selle mäe vastu. Hiiemäele soovitakse rajada suusakeskust, mis pakuks tööd ja edendaks eesti rahva tervislikke eluviise. Huvigrupid on kogunenud vallamajja koosolekule. Osalejad: suusakeskuse rajajad, looduskaitsjad, kohalikud elanikud, vallavalitsuse liikmed, koosoleku juhataja, ajakirjanikud Tegevused 1. Huvigrupid sõnastavad oma argumenteeritud seisukoha; 2. Ajakirjanikud valmistuvad küsimuste esitamiseks ja väitluse kajastamiseks. 3. Koosoleku juht valmistub avaliku väitluse läbiviimiseks. 4. Toimub televäitlus. Ajajaotus 1. tund Ajurünnak tegevusprogrammi sõnastamiseks ja vormistamiseks. Kodune
annaabi.ee 
