Järelikult, kui jõukus juhib riiki, siis vähemuste poolel asetsevate kodanike huve rahuldatakse sageli harvem ning mitte eriti suurel määral. Siit tuleb välja negatiivne aspekt kuna demokraatias ei ole võimalik rahuldada kõigi inimeste huve, sest tihtilugu on huvid erinevad ning neid oleks võimatu kokku sobitada, et tekitada kõigi jaoks meelepärane olukord. Mõeldes nüüd näiteks diktatuursele valitsemisvormile, siis pole rahval mingit vastuvaidlemise võimalust, vaid nad peavad leppima sellega, mis on kõrgema võimu poolt määratud. Demokraatia, kus riigijuhtimisega üritatakse arvestada suure hulga rahvaga, samal ajal leida neile kõigile sobiv lahendus erinevatele olukordadele, on minu arvates üks parimaid valitsemisvormidest, mis üritab arvestada kõiki ja kõike, nii ka meie väikses Eestis.
vähemuse võim on suurem enamusest. Tänapäevane ühiskond on mitmekülgne- siin esineb nii demokraatiat, kui ka ehtsat diktatuuri. Demokraatlikus ühiskonnas võib inimene avaldada oma arvamust nii poliitika, kui ka poliitikute ja valitsuse kohta, aga kui võtta nt Iraan, kus on ehtne diktatuur, siis seal võid ainuüksi halbade sõnade eest ennast varsti kuskilt kongist leida. Tänapäeva maailm on väga erinev ja erinevates maades kehtivad vastavalt valitsemisvormile ka vastavad seadused ja reeglid, millest selle riigi kodanikud peavad teadlikud olema ning neid täitma. Eesti jaoks ei ole vähemuse võim enamuse üle probleemiks, kuna Eesti riigis on üldjuhul enamuse võim ülekaalus. Eesti riik üldjuhul arvestab oma rahvaga ja teeb kõikvõimaliku, et rahvas oleks õnnelik. Vähemuse võim enamuse üle võib tuua kaasa mitmeid probleeme alustades rahvarahutustest ja lõpetades sõjaga. Kui vähemus otsustab ja enamus pole nõus, siis üldjuhul
kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta.Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased.Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Sparta ja Ateena- Sparta asus Lõuna-Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid, perioigid, heloodid (orjad). Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest.Nõukogu koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek.Ateena asus Ateena maakonnas
Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Sparta ja Ateena Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad poliitiliste õigustega
1783. a. Pariisi/Versailles'i rahuga tunnustas Inglismaa: 1. endised kolooniad iseseisvateks suveräänseteks vabariikideks 2. piiride laienemist Missisippi jõeni. Presidentaalne föderatiivne vabariik 13 süveräänsest vabariigist sai 50 osariiki. Põhiseaduse jõustumine. 1787 Philadelphias põhiseaduse koostamine, kus võitlesid 2 leeri: föderalistid ("tugev keskvõim") ja vabariiklased ("osariikidele suured õigused") Peale jäid föderalistid, see pani aluse presidentaalsele valitsemisvormile e. presidentalismile. - riigipea, president, on ühtlasi täitevvõimu e. valitsuse juht - senine 13 vabariigi liit muutus liitriigiks e. föderatsiooniks, kus vabariikidest said osariigid. - keskvõimu pädevusse jäi riigi rahandus, kaitse, välispoliitika ja väliskaubandus - osariikide pädevusse majandusõiguskond, haridus ja sotsiaalhoolekanne 1800 - Washington pealinnaks I president George Washington.
ja ka kelle järgi Euroopa nimetati. 1-eurose mündi tagaküljel on öökull, mis on kujutatud maailma vanimal rahaühikul, Vana-Kreeka nelja drahmisel. Drahmide ajalugu ulatub 7 saj. eKr, kui hakati tegema maailma esimesi münte- drahme. Hispaania Hispaania kahesel ja ühesel euromündil on kujutatud kuningas Juan Carlos I de Borbón y Borbón. Hispaania kuningas Algatas reformi, mis aitas diktaatorlikult valitsemisvormilt demokraatlikule valitsemisvormile. Prantsusmaa 1-ja 2-eurosel prantsusmaa euromündil on identsed sümbolid. Kujutatud Joaquim Jiminez'i puud, mis sümboliseerib elu, järjepidevust ja kasvu. Puud ümbritseb kuusnurk ning riigi moto "Liberté, Egalité, Fraternité" (vabadus, võrdsus, vendlus). Itaalia 2-eurosel mündil on kujutatud Raffaeli joonistatud portreed Dante Alighierist. Mündil kujutatud Dante Alighieris oli poliittegelane ja Itaalia
Ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, rajati palju uusi teid. Tulemuseks oli tööpuuduse kadumine ning rahva elatustaseme tõus. Hitler muutus välispoliitika algusest peale äärmiselt agressiivseks ning jultunuks Demokraatia kriis ei haaranud kahe maailmasõja vahel üksnes Euroopa suuremaid vaid ka väiksemaid riike, tihti loobuti demokraatiast ja mindi üle autoritaarsele valitsemisvormile NSVL Nõukogude Liidu loomine Euroopas tulid diktaatorid võimule vägivalla abil, mõnikord koguni valimiste kaudu, Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur 1918.a hakkas Venemaal kehtima üheparteisüsteem, kommunistide võimuala laienes 1922.a tekkis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit Kõrgeim võim kuulus kommunistlikule parteile 1921.a puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas
13.Atlandi harta:14.aug.1941 avaldatud kaheksapunktiline deklaratsioon Churchilli ja Roosevelti kohtumisest Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal, kus nad sõnastasid natsistliku Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted. (Ei taotleta käimasolevas sõjas uusi territooriume, ei nõustuta mingite territoriaalsete muudatustega, kui see on vastuolus rahva sooviga, austatakse rahvaste õigust iseseisvusele ja vabalt valitud valitsemisvormile). Järgmisel kuul ühines Atlandi hartaga ka NSV Liit. 14.Saksamaa purustamine & kapituleerumine 1945.a:Jalta konverentsil vormistati sõjajärgse maailma jagamine võitjate vahel. Saksamaa otsustati jagada okupatsioonitsoonideks. 1945.a.jaanuaris oli Punaarmee jõudnud Saksamaa piiridesse, märtsis alustati uut ja lõplikku pealetungi. Ühteaegu ületasid lääneliitlased Reini jõe. 25.apr. kohtusid NSV Liit ja USA väed Elbe jõel. Samal päeval oli Punaarmee võtnud
Rahvus on siin määratletud ühe või mitme järgmise tunnuse alusel: Ühine keel, religioon, päritolu ja/või ajalooline mälu. Oma eesmärkide saavutamiseks peavad neofasistid oluliseks distsipliini ja karmikäelist juhtimist. Neofasismi tunnustena on loetletud ka: militarismi, majanduslikku korporatismi, vastuseisu vasakpoolsetele ideoloogiatele nagu kommunism ja sotsialism, kollektivismi, riigi ülistamist, toetust autokraatsele valitsemisvormile ja juhikultust. Kõik need jooned omistatakse reeglina juba klassikalisele ehk traditsioonilisele fasismile. Ka tänapäeval eksisteerib maailma riikides neofasistlikke liikumisi, mille ideoloogia rajaneb rohkemal või vähemal määral traditsioonilisel fasismil
Vana-Kreeka nelja drahmisel. Drahmide ajalugu ulatub 7 saj. eKr, kui hakati tegema maailma esimesi münte- drahme. Hispaania euromündid Hispaania kahesel ja ühesel euromündil on kujutatud kuningas Juan Carlos I de Borbón y Borbón. Ta on Hispaaniale tähtis sellepärast, et ta on Hispaania kuningas ja inimene, kes Hispaanias alustas reforme, mis viisid riigi diktaatorlikult valitsemisvormilt demokraatlikule valitsemisvormile. Prantsusmaa euromündid 8 Prantsusmaal on samuti üks ja sama sümbol mõlemal euromündil. Nii ühesel kui ka kahesel euromündil on kujutatud Joaquim Jiminez’i puud, mis sümboliseerib elu, järjepidevust ja kasvu. Puud ümbritseb kuusnurk ning riigi moto "Liberté, Egalité, Fraternité" (vabadus, võrdsus, vendlus) Itaalia euromündid Kahesel euromündil on kujutatud Raffaeli joonistatud portreed Dante Alighierist, mida
Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Sparta ja Ateena Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad
................................................................................... 12 SISSEJUHATUS Teema valikul lähtuti selle aktuaalsusest, ajatusest ning seotusest autoriga. Demokraatia on iidne valitsemisvorm, mida on uuritud sajandeid, kuid sellest räägitakse ikka ja jälle ka tänapäeval. Referaadis kirjeldatakse demokraatia liike ning nende seoseid. Sõna ,,demokraatia" tuleneb vanakreeka keelest, mis tähendab rahva võimu (Demokraatia, 2014). Demokraatia viitab poliitilisele valitsemisvormile, milles inimesed või nende esindajad pigem juhivad endid ise, kui lasevad end juhtida näiteks totalitaarsel parteil või monarhil. (J. Keane, 2014) Vanim klassikaline demokraatia tekkis Kreeka linnriikides, kus otsustajateks olid vabad täisealised mehed. Keskajal oli demokraatia esindatud maapäevade näol, kus otsustajateks olid maad ja talupoegi omavad maahärrad. Keskaja lõpul hakkas monarhide absoluutvõim nõrgenema ja demokraatlikult valitud parlamentide roll tugevnema
Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia(Sparta linnriik), demokraatia(Ateena linnriik) ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Kreeka teater Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana.
võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Sparta Aristokraatlik oligarhia. Hõlmas kaht maakonda. Messeeinia elanikkud olid orjastatud. Eesotsas 2 kuningat, kelle võim päritav(juhtisid sõjaväge ja täitsid preestri kohuseid) Muus osas juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia.
Rahvus on siin määratletud ühe või mitme järgmise tunnuse alusel: Ühine keel, religioon, päritolu ja/või ajalooline mälu. Oma eesmärkide saavutamiseks peavad neofasistid oluliseks distsipliini ja karmikäelist juhtimist. Neofasismi tunnustena on loetletud ka: militarismi, majanduslikku korporatismi, vastuseisu vasakpoolsetele ideoloogiatele nagu kommunism ja sotsialism, kollektivismi, riigi ülistamist, toetust autokraatsele valitsemisvormile ja juhikultust. Kõik need jooned omistatakse reeglina juba klassikalisele ehk traditsioonilisele fasismile. Ka tänapäeval eksisteerib maailma riikides neofasistlikke liikumisi, mille ideoloogia rajaneb rohkemal või vähemal määral traditsioonilisel fasismil Allpool esitatud nimekirjas on ära toodud mõned poliitilised ühendused, mis on ennast ise fasistlikuks nimetanud või mida on ajakirjanduses neofasismiga seostatud.
Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. 6. Sparta ja Ateena Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti
õilis/ suurmaaomanike) kätte, ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Säilis see näiteks ka Spartas, kus aristokraatlike perekondade seas võis veel omakorda eristuda kitsas rühmitus – nii kasvas aristokraatia üle oligarhiaks (oligarhia – vähemuse valitsemine, võmutsemine). Ateenas 5. sajandil eKr kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Sparta – Aristrokraatlik linnriik. Põhirõhk oli sõjaväeline. Sealt tuli palju tuntud sportlasi. Ateena – Demokraatlik linnriik. Põhirõhk oli õppetöö peal. Sellest linnriigist tuli palju haritlasi, kuid samas vähe sportlasi ja sõdalasi. 4.Eluolu ja perekond Vana-Kreekas, õp. lk 115-119
õilis/ suurmaaomanike) kätte, ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Säilis see näiteks ka Spartas, kus aristokraatlike perekondade seas võis veel omakorda eristuda kitsas rühmitus nii kasvas aristokraatia üle oligarhiaks (oligarhia vähemuse valitsemine, võmutsemine). Ateenas 5. sajandil eKr kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Sparta Aristrokraatlik linnriik. Põhirõhk oli sõjaväeline. Sealt tuli palju tuntud sportlasi. Ateena Demokraatlik linnriik. Põhirõhk oli õppetöö peal. Sellest linnriigist tuli palju haritlasi, kuid samas vähe sportlasi ja sõdalasi. 4.Eluolu ja perekond Vana-Kreekas, õp. lk 115-119
Kogu haridussüsteem on Platonil keerulise ülesehitusega ja paljude erinevate etappidega ( filosoof peab teadma viite teadust - aritmeetikat, geomeetriat, stereomeetriat, astronoomiat, harmoonikat; peale selle tuleb omandada ka dialektika kunst). Need erinevad voorused ja riigiosad on seotud ka erinevate valitsemisvormidega - aristokraatia (kõige lähemal tema ideaalile), oligarhia ja demokraatiaga, kuid nad kõik hävitavad end sellega, et liialdavad igale valitsemisvormile iseloomulikus põhiprintsiibis. Aristokraatia piirab liialt isikute ringi, kellele kuulub võim. Oligarhias koondub rikkus liialt väheste kätte ja demokraatia liialdab võrdsusega. Platon visandab joonise n riigi allakäigust, mille esimeseks astmeks peab timokraatiat st mõistus ei ole enam valitsev, vaid domineerib armee ja tunded. Au sees sõda ja võit, lubatud eraomandi olemasolu ja haridus mandub. Järgmine aste on oligarhia st domineerib rikkusearmastus
annaabi.ee 
