AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskvalitsus vs kohalik omavalitsus, otsene vs kaudne riigihaldus,põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemisasutused, keskvalitsus ja kohalik omavalitsus. III. Võimuinstitutsioonide sisekorraldus:amet ja ametnik, ametkonnad ja struktuurüksused, valitsemisalad. Avalik teenistus: pädevus, järelvalve, vastutus I PÕHISEADUSLIKKUS E. KONSTITUTSIONALISM Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas. Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna. „Põhiseaduse vaim“ peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele. Põhiseadus: Määrab ära valitsuse tegevuse:missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised
üsnagi karmid. 3) Nobiliteet – „suursugune“ kitsas ring patriitse ja tuntumaid plebeide perekondi, kellel pärines põlvest põlve riigiametnikke ja senaatoreid. 12) Res Publica (ühiskondlik asi): 1) Magistraadid ehk riigiametnikud, valiti üheks aastaks ja neid oli korraga vähemalt kaks. 2) Senat oli valitsev riiginõukogu. Senaator ametis eluaegselt. Koosnes endistest ja tegevates riigiametnikest, neid oli kuni 600, valitsemisalad: välispoliitika, rahaasjad ja sõjandus. 3) Rahvakoosolek kutsuti kokku, et magistraadi otsuste üle hääletada, ettepanekuid nad teha ei saanud. 4) Diktaator valiti vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht ning ta valiti vaid kuueks kuuks. 13) Talupoegade laostumine: talupojad pidid vaesus oma maad maha müüma ja linna kolima, linnad täitusid talupoegadega, rikkad said maid juurde. 14) Kaitsevõime langus: 3
senaatorite nimekirja. Nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed. Kui riiki ähvardas tõsine oht, aliti ametisse piiramatu võimuga diktaator. Rahvatribuunid valiti plebeide hulgast ning nende ülesandeks oli panna keeld ükskõik millisele riigorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Senat- valitsev riiginõukogu- koosnes nii endistest kui ka tegevatest magistraatidset. Senaatorid olid ametis eluaegselt. Senaatoreid oli u 600. Senati kätte oli koondunud kõik tähtsamad valitsemisalad. Seaduseelnõud mis rahvakoosolekutele läksid pidid enne läbi käima Senatist. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku ainult selleks, et hääletada koosolekut juhatava magistraadi esitatud ettepanekute üle. Lihtkodanikud ise ettepanekuid teha ei saanud. Hääletamine toimus elamispiirkondade ning söjaväeosade kaupa. Rooma riigikord oli pm aristokraatlik. Rooma võim vallutatud maades Roomlased ei mõjutanud teiste riikide elukorraldust, sealset usku, keelt ning kombeid. Itaalias
Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid ning on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. Ministeeriumide valitsemisalad kehtestab Riigikogu Vabariigi Valitsuse seadusega. Peaministri ülesanded: 1) Peaminister on põhiseaduse kohaselt Vabariigi Valitsuse tegevuse juhataja. Ta ei juhi ühtegi ministeeriumi. 2) Peaminister juhatab valitsuse istungeid ning kirjutab alla valitsuse õigusaktidele. Peaministril on õigus nõuda ministritelt seletust nende tegevuse kohta ja anda korraldusi. 3) Vabariigi Valitsuse seaduses ettenähtud juhtudel teeb peaminister Vabariigi Presidendile
Valitsusasutused on nimetatud VVS-s või neid võib ette näha ka mõne teise seadusega. Valitsusasutuste põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutused on: Ministeerium Riiklik amet, inspektsioon + nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused Maavalitsus Kaitsevägi Riigikantselei Prokuratuur Häirekeskus Rahvusarhiiv vanglad Ministeeriumid on moodustatud valitsemisalade korraldamiseks. VVS toob ära nii ministeeriumid kui ka nende valitsemisalad. Amet on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Inspektsioon on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses
Demokraatia printsiip sisaldab muu hulgas ka olulisuse põhimõtet, mis tähendab seda, et riigi toimimise jaoks peab kõik olulised küsimused otsustama Riigikogu ning neid ei saa anda otsustamiseks täidesaatvale riigivõimule. Ministeeriumide moodustamine ja nende valitsemisalade kindlaksmääramine on riigi funktsioneerimise seisukohalt oluline küsimus, mis nõuab kõige otsesemat parlamendi legitimatsiooni. Seega peab seadus sätestama ministeeriumid ja nende valitsemisalad. Vabariigi Valitsus võib oma määrusega täpsustada valitsemisalade piire ja anda ühe või teise ministeeriumi pädevusse küsimusi, mis jäävad kehtestatud valitsemisalade vahele nn halli tsooni. Seda on üritatud lahendada eelnõu 691 SE teise lugemise seletuskirja lisas12, kuid autori arvamuse kohaselt annab nimetatud korraldus võimaluse veelgi laiema reguleerimatuse tekkimisele v.t. p 2.1.2.. 2.1.2. Eelnimetatud rakendusakti kohaselt on põhimõtteliselt võimalik peaministri
Rahvatribuun valiti plebeilist päritolu kodanike seast, õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahava huve. Diktaator riigi ohtu sattumisel võis konsul senatiga kokkuleppel ametisse nimetada ( kuueks kuuks), piiramatu võimuga, pidi pärast ametiaega vastutust andma. Senat valitsev riiginõukogu, koosnes nii edistest kui ka tegevates magistraatidest, senaatorid olid ametis eluaegselt, senati käes olid tähtsaimad valitsemisalad: välispoliitika, sõjandus ja rahandus, vaid senati poolt heaks kiidetud seaduseelnõud esitati rahvale. Komiitsid ehk rahvakoosolek, kutsuti kokku ainult selleks, et hääletada esitatud ettepanekute üle, hääletamine toimus elamispiirkondade ja väeosade kaupa, arvesse ei läinud mitte iga kodaniku hääl vaid iga piirkond andis ühe hääle. Rooma keisririik Keisririigi kujunemine Mariuse sõjaväereform 1. ja 2. sajandi vahtusel (palagaline sõjavägi) tõi kaasa kodusõjad. Alguses
Teoreetiliselt võivad valitsused olla üheparteilised valitsused või koalitsioonivalitsused, enamusvalitsused või vähemusvalitsused, ametnike valitsused või poliitilised valitsused. Vabariigi valitsuse koosseisu, tema valitsemisala ja tegevuse korra määrab Vabariigi Valitsuse seadus. 35.Eesti Vabariigi valitsuse koosseis. Ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord. PS §88 kohaselt kuuluvad valitsusse peaminister ja ministrid. Ministrite arvu ja valitsemisalad määrab Vabariigi Valitsuse seadus mis on konstitutsiooniline seadus PS §104 mõistes. Peaministrit ja Vabariigi Valitsust teenindab Vabariig Valitsuse juures asuv Riigikantselei, keda juhib PS §95 kohaselt riigisekretär. Riigisekretär osaleb sõnaõigusega Vabariigi Valitsuse istungeil. Peaministri kandidaadi esitab PS §89 kohaselt Vabariigi President 14 päeva jooksul eelmise valitsuse lahkumisest Riigikogule toetuse saamiseks
n Võimu sisuline külg: põhikord (põhiseadus-likkus), põhiseaduslikud väärtused n Võimuinstitutsioonide jaotus: n Horisontaalne ja vertikaalne võimujaotus n Põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemis- (/ameti-)asutused (ametid, inspektsioonid, registrid), keskvalitsus ja kohalik omavalitsus n Võimuinstitutsioonide sisekorraldus: n Amet ja ametnik, ametkonnad ja struktuuriüksused, valitsemisalad n Avalik teenistus: pädevus, järelevalve, vastutus Põhiseaduslikkus/konstitutsionalism Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. Põhiseadus: 1) määrab ära valitsuse tegevuse: missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad 2) piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel
3. Ministri pädevus § 94 lg 2 IV Riigisekretär ja riigikantselei 1. Riigisekretär § 95 - Nimetab ametisse peaminister § 95 lg 2 - Peab tagama Riigikantselei sujuva töö - topeltalluvus § 79 lg 9 2. Riigikantselei § 94 lg 1, lg 4 - VVS § 77 V Ministeerium Ministrit teenindav asutus, mille abil minister korraldab ministeeriumi valitsemisala. 1. struktuur - kantsler VVS § 53 - põhimäärus VVS § 42 2. valitsemisalad §§ 45, 57 jj § 35 Haldushierarhia I Põhimõte II Järelevalve 1. Riiklik järelevalve VVS § 75 riive haldus, sellega piiratakse isikute põhiõigusi, seetõttu langeb riiklik järelevalve järelevalve mõistest välja 2. Haldusjärelevalve riigi järelevalve teiste avalik- õiguslike juriidiliste isikute üle 3. Teenistuslik järelevalve VVS §§ 93 jj paneb paika riigi hierarhia. Kas alamorgan on käitunud õiguspäraselt. Valitsusasutus § 39 lg 3
3. Ministri pädevus § 94 lg 2 IV Riigisekretär ja riigikantselei 1. Riigisekretär § 95 - Nimetab ametisse peaminister § 95 lg 2 - Peab tagama Riigikantselei sujuva töö - topeltalluvus § 79 lg 9 2. Riigikantselei § 94 lg 1, lg 4 - VVS § 77 V Ministeerium Ministrit teenindav asutus, mille abil minister korraldab ministeeriumi valitsemisala. 1. struktuur - kantsler VVS § 53 - põhimäärus VVS § 42 2. valitsemisalad §§ 45, 57 jj § 35 Haldushierarhia I Põhimõte II Järelevalve 1. Riiklik järelevalve VVS § 75 riive haldus, sellega piiratakse isikute põhiõigusi, seetõttu langeb riiklik järelevalve järelevalve mõistest välja 2. Haldusjärelevalve riigi järelevalve teiste avalik- õiguslike juriidiliste isikute üle 3. Teenistuslik järelevalve VVS §§ 93 jj paneb paika riigi hierarhia. Kas alamorgan on käitunud õiguspäraselt. Valitsusasutus § 39 lg 3
1. Riigisekretär § 95 - Nimetab ametisse peaminister § 95 lg 2 - Peab tagama Riigikantselei sujuva töö - topeltalluvus § 79 lg 9 2. Riigikantselei § 94 lg 1, lg 4 47 - VVS § 77 V Ministeerium Ministrit teenindav asutus, mille abil minister korraldab ministeeriumi valitsemisala. 1. struktuur - kantsler VVS § 53 - põhimäärus VVS § 42 2. valitsemisalad §§ 45, 57 jj § 35 Haldushierarhia I Põhimõte II Järelevalve 1. Riiklik järelevalve VVS § 75 riive haldus, sellega piiratakse isikute põhiõigusi, seetõttu langeb riiklik järelevalve järelevalve mõistest välja 2. Haldusjärelevalve riigi järelevalve teiste avalik- õiguslike juriidiliste isikute üle 3. Teenistuslik järelevalve VVS §§ 93 jj paneb paika riigi hierarhia. Kas alamorgan on käitunud õiguspäraselt.
Ministrit teenindav asutus, mille abil minister korraldab ministeeriumi valitsemisala. 1. struktuur ● kantsler VVS § 53 ● põhimäärus VVS § 42 2. valitsemisalad §§ 45, 57 jj § 35 Haldushierarhia I Põhimõte II Järelevalve 1. Riiklik järelevalve VVS § 75 – riive haldus, sellega piiratakse isikute põhiõigusi, seetõttu langeb riiklik järelevalve järelevalve mõistest välja 2. Haldusjärelevalve – riigi järelevalve teiste avalik- õiguslike juriidiliste isikute üle 3. Teenistuslik järelevalve VVS §§ 93 jj – paneb paika riigi hierarhia. Kas alamorgan on käitunud õiguspäraselt.
annaabi.ee 
