Ajalugu Kaimar Pihlapuu 1. Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast I maailmasõda? Tugevus:Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult.Paljudes riikides laienesid demokraatlikud vabadused.Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas näiteks valimisõiguslike kodanike hulka peaaegu kolm korda,valimisvõiguse said ka naised. Nõrkus: Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus,aga ka noorte riikide põhiseadustes ning valimisseadustes tehtud vead.Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga,üliproportsioonalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusefa erakondade esindajad,see aga ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. 2. Võrdle USA, Inglismaa ja Prantsusmaa majanduslikku arengut. Millest olenes riigi majandusliku arengu edukus? USA:Arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti.Kasvas mitte ainult Ühendriikide väline võimsus,vaid ka tema kodanike jõukus
Ajalugu Kaimar Pihlapuu 1. Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast I maailmasõda? Tugevus:Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult.Paljudes riikides laienesid demokraatlikud vabadused.Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas näiteks valimisõiguslike kodanike hulka peaaegu kolm korda,valimisvõiguse said ka naised. Nõrkus: Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus,aga ka noorte riikide põhiseadustes ning valimisseadustes tehtud vead.Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga,üliproportsioonalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusefa erakondade esindajad,see aga ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. 2. Võrdle USA, Inglismaa ja Prantsusmaa majanduslikku arengut. Millest olenes riigi majandusliku arengu edukus? USA:Arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti.Kasvas mitte ainult Ühendriikide väline võimsus,vaid ka tema kodanike jõukus
ning pikendati maksete tasumise tähtaegu. Kuidas püüti kindlustada rahu Eurooopas pärast sõda? Vead? Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast I maailmasõda? Tugevus: Kuna sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigidInglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. Laienesid demokraatlikud vabadused. Nõrkus: Mitmes riigis oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus. Vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Võrdle USA, Pr. ja Sbr. majanduslikku arengut. Millest olenes nende majanduslik edukus ? USA : Arenes kiirest. Kasvas nii väline võimsus kui ka tema kodanlike jõukus. Otsustati teha lõpp alkoholi tarbimisele, kuid inimesed ei loobunud sellest(maffia). Majanduskriisiga kaasnes massiline vaesumine.Roosvelt New Deal, lubas majanduskriisist kiirelt välja viia. 1933.a hakkas USA kriists välja tulema aga järelnähud kestsid veel kaua.
demokraatlikud riigid demokraatia laienemine demokraatia populariseerus, kuna I ms olid võitnud demokraatlikud riigid, levisid demokraatlikud vabadused - valimisõiguse laienemine naised said valida, valimisealine inimene 21aastane, demokraatlike riigi teke arvu suurenemine pärast I maailmasõda, demokraatia probleemid demokraatlike, traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte riikide põhiseadustes ja valimisseadustes, demokraatia autoriteedi langus, soov stabiilse juhtimise vastu suurenes, poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, aeglane areng, demokraatia süüdistamine riigi hädades ning selle autoriteedi langus rahva silmis, demokraatlikud ideoloogiad peamiselt liberalism ja konservatism, konservatiivide tegelemine majandusküsimustega (vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine majandusse), sotsiaaldemokraadid kaitsesid tööliskonna huve ja eesmärgiks võrdsuse tagamine elanikele, töölistele
mujalgi. · Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. 3. Miks osa Euroopa riike ei suutnud asuda demokraatlikule teele? /Nimeta ka peamised demokraatlikud ideoloogiad./ · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, peamisteks põhjusteks olid demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ja valimisseadustes. Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga, valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ja ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. Seega demokraatia autoriteedi nõrgestamine ja igatsus "kõva käega" valitsuse järele. · Peamised demokraatlikud ideoloogiad: · Konservatism hakati tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu
Kergekäelised laenud, ületootmine, valitsuse vead (majanduslik liberalism- vabamajandus riik majandusse ei sekku, turg peab reguleerima majandust ise) DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Sõja järel jäid demokraatlikuks : · Inglismaa · Prantsusmaa · USA Demokraatia ei osutund jätkusuutlikuks sest : · Demokraatlike traditsioonide nõrkus inimesed pole harjunud demokraatiaga, inimesed leiavad et enne oli parem. · Vead valimisseadustes paljudes valmissseadustes puudus valimiskünnis (liiga palju parteisid- liiga palju eriarvamusi) · Majanduslikud raskused- toovad kaasa inimeste karmikäelisuse nõudmist · Valmisõiguse laienemine. · Erakondade paljusus. · Paljud riigid pole rahul Versailles' rahulepinguga. KOSERVATIIVID- tegelevad majandusküsimustega, usaldavad traditsioone · Seisukoht : muutused pevad olema aeglased SOTSIAALDEMOKRAADID toetasid riigi sekkumist majandusse, esindasid töölisi.
erakondadega. 11. Milles seisnes demokraatia nõrkus ja tugevus pärast I MS? TUGEVUS: Tõstis demokraatlike riikide riigikorralduse autoriteeti(Ing, Prants, USA), laienesid demokraatlikud vabadused(naised said valida). NÕRKUS: Mitmes riigis polnud demokraatia jätkusuutlik, mille põhjus oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatia põhiseadustes ning valimisseadustes. 12. Miks oli sotsiaaldemokraatia 1920ndatel aastatel edukas?NT Sest nad kaitsesid tööliste huve, näiteks Rootsi. 13. Miks algas 1920ndatel aastatel USAs prosperity ja mis oli selle tagajärg? Algas, sest majandus arenes kiiresti. Kasutusele tuli masstootmine, inimesed hakkasid palju laenama, mille tagajärjena ei suudetud enam laene tagasi maksta ning tekkis majanduskriis. 14. Miks tekib USAs 1920ndatel maffia ning miks on teda väga keeruline ohjata?
Demokraatia levik Euroopas I ms järel 1. Sõjas olid peale jäänud demok. Riigid Inglismaa, prantsusmaa, USA ; demokraatlike riikide arv suurenes järsult 2. 1918 uus valimisseadus SBR's , naised saavad valida (Prantsusmaal naised valimisõigus alles 1944, Sveitsis 1971) 3. Demokraaia ei osutunud nmitmes riigis jätkusuutlikuks demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes, ei suudetud luua stabiilset valitsust, demokraatia autoriteet nõrgenes rahva silmis Demokraatlikud ideoloogiad 1. 19 saj liberalism ja konservatism peamised 2. 20. saj konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega (Inglise konservatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei) 3. Liberaalid kaotasid konservatistidele ja sotsiaaldemokraatidele valijaid 4. 20 saj Tööpartei ehk Leiboristlik Partei SBR sotsiaaldemokraadid Ameerika Ühendriigid 1
Laienesid ka demokraatlikud vabadused. Näiteks 1918.a. Suurbritannias vastu võetud valimisseadus suurendas valimisõiguslike kodanike arvu ligi kolm korda ning valimisõigus anti ka naistele. Demokraatia ei olnud jätkusuutlik mitmes riigis. Peamisteks põhjusteks olid Demokraatlike traditsioonide nõrkus Poliitiliste erakondade arenematus Vead noorte demokraatiate põhiseadustes ja valimisseadustes Ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga Üliproportsionaalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ega võimaldanud luua stabiilset valitsust Ebastabiilne valitsus nõrgestas demokraatia autoriteeti kodanike silmis ning tekitas igatsuse "kõva käega" valitsuse järele, milleks võib pidada diktatuuri Demokraatlikud ideoloogiad 19
Inimestele hakkas tunduma et nad ei saa ise oma elukorraldusega hakkama. Inimesed nägid väljapääsu selles, et nende probleemid laheneksid päevapealt, kui riigi etteotsa valitaks tugev juht, kes inimestele tööd ja leiba annaks. 6) Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel 1.Miks ei osutunud demokraatia paljudes Euroopa riikides jätkusuutlikuks? *Demokraatlike traditsioonide nõrkus *poliitiliste erakondade arenematus *vead noorte demokraatiate põhiseadustes *vead valimisseadustes 2.Mille poolest erinesid sotsiaaldemokraatide vaated kommunistide omast? Nende eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust. 3.Mis suurendas pahempoolsete erakondade toetajaskonda 1920 aastatel Tääliste valimisõiguse andmine 4.Milles seisnes Inglise majandusteadlase John Meynard Kenyse teooria? Raha ostujõu languses. 5.Nimeta USA presidendi F.D. Roosevelti majanduskriisist välumise kava e New Deali tähtsamaid reforme:
sekkuma majanduse korraldamisse. Arvati, et probleemid laheneks, kui riigi etteotsa valitaks tugev juht, kes kindla käega probleemid lahendaks ja tööd annaks. Demokraatia levik I ms järgsed aastad olid demokraatia võidukäigu ajaks. Dem. riikide arv suurenes sõja järel järsult. Vabadused laienesid, valimisõigust laiendati. Kuid dem. ei osutunud paljudes riikides jätkusuutlikuks. Põhjuseks dem. traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead põhiseadustes ja valimisseadustes. See nõrgestas dem. rahva silmis ning tekitas igatsust ,,kõva käega" valitsuse järele. Dem. ideoloogiad 19. saj peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism, 20.saj olukord muutus. Konservatiivid hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades liberaalidelt valijaid endale. Nad keskendusid üksikisiku vabadusele ja traditsioonide hoidmisele.
1) Ületootmine. 2) Vale majandamine. Laenukoormus liiga suur, laene anti liiga palju. 3) Valitsuse vead kriisi ajal. Loobumine vabakaubanduse põhimõtetest, kõrgete tollimaksude kehtestamine. Tagajärjed: tööpuudus, nälg, rahulolematus, vaesumine. Inimesed said aru, et nad ei saa enam riigi abita olla. Demokraatia ei ole jätkusuutlik, sest: demokraatlike traditsioonide nõrkus; poliitiliste erakondade arenematus; vead põhiseadustes ja valimisseadustes. 1932. USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt. NEW DEAL tarbimise kasvu soodustamine, elanike sissetulekute suurendamine(hädaabitööd); riigi eelarve võis lasta tasakaalust välja, mõõdukas inflatsioon; maksude tõstmine. Inglismaa kaotas juhtivpositsiooni. Tööpartei ehk leiboristid. Briti Rahvaste Ühendus 1931. aastal Westministeri statuut. Muutis dominioonid sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks. Diktatuuride teke:
lahendamine · Uute riikide tunnustamine Demokraatia laienemine ja kriis · 1920.aastad: uued demokraatlikud riigid valimisõiguste laienemine(naised) uued parteid · 1930.aastad: mittedemokraatlike parteide teke ja populaarsus diktatuurid seotud maj.kriisiga Milles seisnes demokraatia nõrkus? Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga. Levinud ideoloogiad: · demokraatlikud: liberalism konservatism sotsialism sotsiaaldemokraatia · Mittedemokraatlikud Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism Miks olid sotsiaaldemokraadid edukad? Kaitsesid tööliskonna huve, töölistele valimisõiguse andmine, Roosvelti nn uue kursi poliitika, lubasid aidata
teatud ametites töötada. 1935.a. võeti neilt ära kodakondsus, pidid lahkuma riigiametitest. Keelustati juutide ja mitte juutide abielud. 1938 kristallöö 10. Miks kujunes ühtedes Euroopa riikides kahe maailmsõja vahelisel perioodil diktatuur, teised aga säilitasid demokraatia? Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, sest oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ja vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga, üliproportsionaalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ega võimaldanud luua stabiilset valitsust. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse, "kõva käega" valitsuse järele. Diktatuuride teket soodustasid ka kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse, pettumine Versailles'i
riigikorraldust säilitada, sest majanduskriisi tõttu kaotasid inimesed usu demokraatiasse ja usuti, et tugev juht on ainsana võimeline riiki ja inimesi kriisist ja probleemidest vabastama (anda tööd ja leiba). Samuti ei olnud veel tugevaid demokraatlike traditsioone , poliitilised erakonnad olid arengust maas ning esines vigu põhiseadustes ja valimisseadustes. Majandus arenes 1920. aastatel USA’s kõige paremini, sest seal olid soodsad laenuvõimalused ja selle arvelt inimesed rikastusid ja tarbimine suurenes. USA oli ka seotud riikidevaheliste laenusuhetega, mis muutis riike USA’st sõltuvaks. 1929-1933. a. majanduskriisi põhjused ja tagajärjed: 1. 2. Asjade käik:
Valimistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kes kandideerinutest osutusid valituks. Hääletamistulemused valimisjaoskonnas teeb kindlaks jaoskonnakomisjon. Valimistulemused teeb kindlaks Vabariigi Valimiskomisjon hääletamistulemuste järgi. 33. Valimiskaebused – mis on valimiskaebus ja kuidas seda menetletakse Valimiste korraldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks on valimisseadustes ja rahvahääletuse seaduses ettenähtud kaebuste läbivaatamise kord. Kuna valimiskaebused vajavad kiiret lahendamist, näevad valimisseadused ette kohustusliku kohtueelse menetluse korra ning kaebuste läbivaatamise õigus on antud maakonna valimiskomisjonidele (esimene aste) ning Vabariigi Valimiskomisjonile (teine aste). Vabariigi Valimiskomisjoni otsus või toiming vaidlustatakse otse Riigikohtus. Samuti on kaebuste läbivaatamiseks ette nähtud lühikesed menetlustähtajad.
· Demokraatlike riikide (sealjuures vabariikide) arv suurenes sõja järel järsult. Demokraatlikud vabadused laienesid. Uus valimisseadus suurendas valimisõiguslike kodanike hulka peaaegu kolm korda. · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Demokraatlikud ideoloogiad · Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole. · Teiselt poolt kaotasid liberaalid valijaid tööliskonna huve kaitsvatele sotsialistidele ehk sotsiaal-demokraatidele. Pahempoolsed erakonnad toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid
annaabi.ee 
