b) Kvoot- kehtestatud väikseim häälte arv, mille peab kanditaat koguma, et pääseda esindukogusse c) Isikumandaat- kanditaat saab ise kvoodi täis d) Ringkonnamandtaat- inimene saab koha esinduskogusse kui tema kvoot täitub häälte ümberlugemise kaudu e) Valimiskünnis- näitab, mitu % peab erakond hääli koguma, et esinduskogusse pääseda f) Suletud valimisnimekiri- partei määrab nimekirjas kandidaatide järjekorra ning pärast valimisi jagab erakond mandaadid nimekirja alusel g) Avatud valimisnimekiri- valijal on õigus erakonna otsustatud nimekirja järjekorda muuta valimis tulemuste järgi h) Tsensus- eeltingimus valimisõiguse saamiseks i) Peibutuspart- poliitik, kes kandideerib valimisnimekirja eesotsas, kuid võidu korral annab mandaadi asendusliikmele
KOV volikogusid)? 4,5,4 31. Milline valimissüsteem Eestis kehtib? Proportsionaalne 32. Millised on majoritaarse, millised proportsionaalse valimissüsteemi tunnused? Majoritaarne- 1mandaadilised valimisringkonnad, teiste hääled lähevad kaotsi, kaks suuremat parteid, stabiilne valitsus. Proportsionaalne- mitmemandaadilised ringkonnad, mandaadid võrdselt häältele, nimekirjavalimine või üksiku ülekantava hääle oma, valimiskünnis-teatav protsent üldarvust. 33. Mida tähendab avatud valimisnimekiri, mida suletud valimisnimekiri? Avatud- suurema toetusega isik tõuseb parteis etteotsa. Suletud-olemasolev nimekiri-mandaadid jaotatakse. 34. Loetle demokraatliku valitsemisvormi neli tunnust. Kodanike osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalusatus, seaduse ülimuslikkus ja inim-ning kodanikuõiguste austamine. 35. Mis on otsene demokraatia, mis esindusdemokraatia? Esindus- valitakse esindajad, kes peavad toimima rahva huve silmas pidades ja andma aru
sotsiaalne tõrjutus olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sotsialiseerumine ühiskonnaga kohanemine struktuurne tööpuudus suurte ümberkujunduste ajal mingis valdkonnas tekkinud olukord, milles tööjõu pakkumine ja tööjõu nõudlus ei ole vastavauses subsiidium otsene rahaline toetus mõnele majandustegevusele suletud valimisnimekiri erakonna valimisnimekiri, milles erakonna poolt kinnitatud kandidaatide järjestus ei sõltu valimistulemustest surverühm organisatsioon või ühendus, millesse kuuluvad ühesuguse tegevusvaldkonna või sarnase olukorraga inimesed, kes püüavad mõjutada poliitikat neile olulises valdkonnas süütuse presumptsioon põhimõte, mille alusel ei tohi kedagi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist
Eesti reformikursi jätkamiseks, kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. aastal. Uue erakonna üheks esimeseks tähtsamaks dokumendiks sai Siim Kallase koostatud Kodanike riigi manifest. 1995-1996 8. jaanuaril 1995 toimunud Reformierakonna peakoosolekul kinnitati erakonna uus programm "Eesti Kodu", põhikiri ning valimisnimekiri. 1995. a. parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19 %, mis andis 19 kohta Riigikogus. 14. oktoobril 1995 toimunud peakoosolekul uuendati erakonna põhikirja ja valiti vastavalt sellele ka uus juhatus. 1996-1997 Kohalikel valimistel 1996. a. oli Reformierakond silmapaistvalt edukas Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Haapsalus, Paides, Jõgeval jm. Reformierakonna nimekirjas valiti üle Eesti kohalikesse volikogudesse 124 inimest. 1996. a
suhted Lääne- Saksamaaga; ja 1985-1989, millal hakkas idablokk kokku varisema . Saksa DV valitsev partei oli Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei. Lisaks olid veel Saksamaa Kristlikud Demokraadid, Saksamaa Demokraatlik Põllumeeste Partei, Saksamaa Liberaalne Demokraatlik Partei ja Natsionaaldemokraatlik Partei. Valimised toimusid Volkskammeris ja olid efektiivselt reguleeritud SED-i poolt. Valimised peeti mitte just kõige salajastes tingimustes, sest rahval oli võimalus võtta valimisnimekiri vastu või see tagasi lükata ning ette määrata riigikogu kohad, mida parteid saavad. Nagu ka muudes kommunistlikes riikides oli 90-protsendine nõusolek tavaline. Rahvastik Ida- Saksamaa rahvaarv vähenes tema 41-aastase ajaloo jooksul kolme miljoni võrra: 19 miljonilt 1948. aastal kuni 16 miljonini 1990. aastal. Umbes neljandik Saksa DV elanikest põgenes riigist enne Berliini müüri ehitamist 1661. aastal. Peale selle oli Ida- Saksamaal väga madal sündimus
Kõige populaarsemateks Riigikogu valimisteks osutusid VIII Riigikogu valimised, millest võttis osa 69,06% hääleõiguslikest inimestest. VII-XII Riigikogu valimiste valimisaktiivsuse protsent Teiseks vaadeldi, kas erakondade ning üksikkandidaatide rohkus või vähesus valimisnimekirjas mõjutab kuidagi valimisaktiivsust. Erakondade ning üksikkandidaatide arv VII-XII Riigikogu valimistel Kõige enam valikuid pakkuv valimisnimekiri oli VII Riigikogu valimistel, mil valida sai 38 erakonna ning 26 üksikkandidaadi vahel. 1992. aastal toimunud valimised on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi valimisaktiivsuselt teisel kohal. VIII Riigikogu valimistel, mis on antud töös käsitletud kuuest Riigikogu valimistest kõige suurema valimisaktiivsusega, oli nimekiri võrreldes eelmiste valimistega kahanenud, pakkudes valikut 30 erakonna ning 12 üksikkandidaadi vahel.
Võrreldes enamusvalimistega on võrdelistel valimistel üks märkimisväärne puudus: sel teel ei saavuta tavaliselt ükski erakond parlamendis absoluutset enamust ja võimule tulevad kas mitmeparteilised valitsuskoalitsioonid või vähemusvalitsused. Liigset killustatust aitab osaliselt vältida häältekünnise kehtestamine. (Eesti Riigikogu valimistel kehtib 5%, Läti Seimi valimistel 4%, Israeli Knesseti valimistel 1%, Kreeka parlamendi valimistel 17% jne.) Kui valimisnimekiri seaduses ettenähtud künniseprotsenti ei ületa, jääb ta parlamendist välja. Eestis võib kandidaat siiski parlamenti pääseda seda reeglit eirates, kuid siis peab ta koguma isikumandaadi jagu hääli. Mitmes riigis (näit Saksamaal) valitakse pool parlamendi koosseisust parteinimeldrjade kaupa võrdelisuse põhimõttel, teine pool aga ühemandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse põhimõttel.
Juhitav demokraatia: ● 1937. aasta loodi Rahvuskogu – eesmärgiks uue põhiseaduse koostamine; ● 1. jaanuar 1938. aastal tuli uus põhiseadus; ○ President valitakse 6 aastaks; ○ Valitsuse juht on peaminister; ○ Riigikogu (120 liiget); ■ Riigivolikogu 80 liiget; ■ Riiginõukogu 40 liiget. ● Veebruar- Riigivolikogu valimised; ○ Rahvarinne – Pätsi-meelsete valimisnimekiri, mis võitis ülekaalukalt. ● 24. aprill sai Päts presidendiks – jätkus mõõdukas diktatuur (juhitav demokraatia). Majandus: ● Riiklik sekkumine– ettevõtteid asutati riigi ja ettevõtjate koostöös; ● Tööstuse kasv; ● Ekspordi kasv; ○ tähtsamad partnerid Inglismaa ja Saksamaa; ○ toiduained, puit, tekstiil; ● Heaolu tõus– elatustase võrreldav Soomega. Rahvastik:
Juhitav demokraatia: ● 1937. aasta loodi Rahvuskogu – eesmärgiks uue põhiseaduse koostamine; ● 1. jaanuar 1938. aastal tuli uus põhiseadus; ○ President valitakse 6 aastaks; ○ Valitsuse juht on peaminister; ○ Riigikogu (120 liiget); ■ Riigivolikogu 80 liiget; ■ Riiginõukogu 40 liiget. ● Veebruar- Riigivolikogu valimised; ○ Rahvarinne – Pätsi-meelsete valimisnimekiri, mis võitis ülekaalukalt. ● 24. aprill sai Päts presidendiks – jätkus mõõdukas diktatuur (juhitav demokraatia). Majandus: ● Riiklik sekkumine– ettevõtteid asutati riigi ja ettevõtjate koostöös; ● Tööstuse kasv; ● Ekspordi kasv; ○ tähtsamad partnerid Inglismaa ja Saksamaa; ○ toiduained, puit, tekstiil; ● Heaolu tõus– elatustase võrreldav Soomega. Rahvastik:
hääleõiguslikud potentsiaalsed valijad. Valijate nimekiri valimistel on tegelikult registreerunud valijate nimekiri teatud ajalise seisuga. Proportsionaalne esindatus - poliitilise jõu poolt ühiskonnas omatava tegeliku toetuspinna suhteline väärtus (nt protsent), mis peegeldub suhtena täpselt (1:1) või ligikaudu (~1:1) esinduskogus saadud kohtade üldarvu osakaaluga. Nimekirjaline proportsionaalne esindatus (PE) - partei või üksikkandidaadi poolt hääletamine. Valimisnimekiri on reeglina proportsionaalsete süsteemide puhul kasutatav parteide (erakondade) kandidaatide nimekiri valimissedelil antud ringkonnas. See nimekiri võib olla: 1) avatud - valijad valivad esimese operatsioonina endale sümpaatse partei (erakonna) ja siis võivad selle nimekirja hulgast valida oma eelistusena ühe või mitu kandidaati; 2) suletud - valijad valivad üksnes partei (erakonna) antud sedelil oleva täisnimekirja tervikuna; 3) panachange (nn sissesegamine) -
võimalust: 1.isik ise seab ennast üles; 2.seda teeb teatud suurusega valijate grupp; 3.isiku seab üles mingi poliitiline partei või muu organisatsioon. 38 Põhimõtteliselt võivad kasutusel olla ühekorraga kõik kolm võimalust. Selleks, et vähendada ülesseatavate kand. arvu ja vältida kergekäelist ülesseadmist, on ette nähtud kautsjoni tasumine kand-i registr-l. Valimisnimekiri peab kautsjoni tasuma iga kandidaadi pealt eraldi. Tav. ei ole kautsjon kuigi suur. Kui is. osutub valituks või vähemalt saab teatud protsendi häältest, siis kautsjon tagastatakse Agitatsioonikampaania õigusliku reguleerimise vajadus ilmnes 18.-19. sajandil, kui selgus, et valimiste käigus püütakse valijate tahet võimude poolt mõjutada. Kampaania õiguslik reguleerimine toimub järgmistel viisidel: *seatakse piirid erakonna kampaania maksimaalsetele kuludele;
Jaan Hünerson ja August Jürman. Nende üleskutse tulemusena sündis Eesti Maaliit (EML). Põhja-Eestis Eestimaa Talurahva Liit Tõnis Jürine eesotsas. 1917 lõpp- 1918 alguses sulasid enam-vähem kokku. Tegutsesid Maaliidu nime all, ka nende ajaleht kandis Maaliidu nime. Maanõukogu valimised: I etapp valimiskoosolekud valdades 23. maiks valdadest valijameeste valimised. I etapp toimus ettenähtud ajal. Enamikus valdades oli esindatud ainult 1 valimisnimekiri. 26.05 otsustas Tlna Nõukogu Poska kumermangu komissari kohalt tagandada, tema koha võtab 5-liikmeline Tlna Nõukogu esindus. Sellega ei nõustunud Venemaa AV, kuid Nõukogu ei kuulanud AV sõna, ning teatas 5.06, et arreteerib Poska. AV kutsus Poska Petrogradi konsultatsioonile ning teda ei arreteeritud. Samuti säilitas oma koha. Juunis 1917 konflikt ka AV ja Kohaliku Vasakpoolse Nõukogu vahel Tartus. Toidukauplustes hakati korraldama omavolilisi läbiotsimisi ja osa toidust
Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati haldusüksuseks ja tekkis rahvus kontingent. Arvestati ka territoriaalselt elanike tahtega. Valitsemine anti Ajutise Valitsuse komissaarile Jaan Poskale, kes moodustas Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu, ka maakondlikud maanõukogud moodustati. Maanõukogu valimised; I etapp – valimiskoosolekud valdades 23. maiks – valdadest valijameeste valimised. I etapp toimus ettenähtud ajal. Enamikus valdades oli esindatud ainult 1 valimisnimekiri, kuna poliitiline opositsioon ja erakonnad ei olnud täielikult välja arenenud. Kus oli mitu inimest nimekirjas, toimus võistlus maaomanike ja maata meeste vahel. Aktiivsus oli üsna madal. 26.05 otsustas Tlna Nõukogu Poska kumermangu komissari kohalt tagandada, tema koha võtab 5-liikmeline Tlna Nõukogu esindus. Sellega ei nõustunud Venemaa AV, kuid Nõukogu ei kuulanud AV sõna, ning teatas 5.06, et arreteerib Poska. AV kutsus Poska Petrogradi konsultatsioonile ning teda ei arreteeritud
annaabi.ee 
