Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Valgustusfilosoofia - sarnased materjalid

dogma, filosoof, haridus, istuse, descartes, hobbes, lahendiks, loodusesse, tomusk, ajaloolane, arts, 1731, lisi, rond, diderot, sciences, robinson, seletav, suurele, loodusteaduste, monarhiat, locke, thomas, 1784, usuvabadus, cogito, originaal, 1755, tleja, 1712, loodusteadlane, matemaatik, usuti, vaimupimedus, dogmad, 1650
thumbnail
6
pdf

Valgustusfilosoofia

ideoloogia levitamiseks. Sellistel traktaatidel puudub tavaliselt teaduslik sisu. entsüklopedistid ­ "Entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat" (prantsuse Encyclopédie, ou dictionnaire raisonné des sciences, des arts et des métiers) oli prantsuse esimene entsüklopeedia, mis ilmus kokku 28 köites aastail 1751­1772. "Entsüklopeedia" väljaandjaid ja kaastöölisi hakati kutsuma entsüklopedistideks (nt Denis Diderot, Jean le Rond d'Alembert, jpt) Thomas Hobbes (5. aprill 1588 ­ 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik. Ta oli üks peamisi absolutismi teoreetikuid ning ühiskondliku leppe teooria algataja. Hobbes'i arvates on riik inimühiskonnale parim eksisteerimisvorm, kuna ilma selleta valitseks loodusseisund, mis tähendaks 'kõikide sõda kõigi vastu'. Parimaks riigikorraks, mis selle ära hoiaks, peab Hobbes absoluutset monarhiat, kuna seal on

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

VALGUSTUSFILOSOOFIA

sajandi Euroopas, mis rõhutas inimestele hariduse andmise tähtsust ning mõnel maal (nt Prantsusmaal) võitles katoliku kiriku vastu. Valgustusfilosoofia- usk omaenese mõistusesse, traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. IDEED SUUDAVAD MUUTA MAAILMA!!! 18. Sajand - valgustussajand (1680 - 1780) Valgustajad- filosoofid, kes viisid valgustuse idee rahvani. Seletasid maailma teaduse kaudu ehk valgustasid inimesi. Õpetasid inimesi ühiskonda paremini korraldama. Valgustus ja haridus Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ning keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mõistuse ja teaduste arendamises loodeti leida universaalset ravimit ühiskonna paljude hädade vastu. Valgustajate ideede levik v raamatud v kohvikud v salongid Tagakiusamine ­ valgustavaid raamatuid takistati levimast. Salong

Filosoofia
8 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Valgustusaeg

Valgustatud absolutism - riigikord, mille korral valitseja kujundab ühiskonda ümber filosoofide nõuannetest juhindudes Viigid - uue troonikandidaadi pooldajad(oranje Willem & Mary) Toorid - õigusjärgse troonipärija Jamesi pooldajad Õiguste bill - akt, millega reguleeriti parlamendi õigusi kuningavõimu piiramisel Õiguste Petitsioon - akt, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi DESCARTES - prantsuse filosoof, kes rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus ning kindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. cogito, ergo sum VOLTAIRE - valgustajast ideoloog, mitmekülgne, võitles kat.k., loodusõiguse teooria, valgustatud absolutism(valitseja liit filosoofidega) MONTESQUIEU - valgustaja, kelle teosed mõjutasid paljude maade riigikorda, analüüsis 3 valitsemisvormi, konstituts.monarhia, võimude lahususe teooria, geogr

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valgustusaeg

Millal tekkis valgustus? Esimesed valgustajad elasid 17.saj,selle hiigelaeg langes 18.saj,mida nim ka valgustussajandiks,kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19.saj algusesse. Kus kohas tekkis? Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Valgustusajastu mõiste pärineb aga Saksamaalt mille võttis kasutusele saksa filosoof I.Kant ühes oma artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Tähtsamad esindajad ja nende seisukohad. R.Descartes-rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus.Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges.Põhiprintsiip-ma mõtlen järelikult olen ma olemas. Voltaire-Põhitegevuseks oli võitlus katoliku kirikuga.Ta rõhutas isikuvabadust.Tema arvates on õiglane selline ühiskonnakord,mille aluseks on vabadus ja omand.

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamidesse. o Kui kirjutada kahe teksti võrdlust, siis järgib see täiesti omaette loogikat, võrdlevast

Õigus
630 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Uusaja filosoofia

18. Milline reaalne isik oli Machiavelli arvates ideaalse valitseja prototüüp? V: kaval, auahne, hoolimatu ja kirglik olupoliitik Cesare Borgia 19. Mille eest on Machiavellit kiidetud? V: et ta rääkis ausalt politiikast ilma silmakirjatsemata ja ütles kuidas poliitikat reaalselt tehakse ilma idealiseerimiseta 20. Mille eest on Machiavelli laidetud? V: et ta näitas, kuidas riukaliku kõlblusetu ja manipuleeriva poliitikaga võimul püsida Rene Descartes (1596-1650) 1. Kus Descartes sündis? V: Tours'i lähedal Prantsusmaal 2. Mis sajandil Descartes peamiselt elas? V: 17. sajandil 3. Kes oli Descartes'i isa ametilt? V: jurist 4. Kus Descartes õppis? V: jesuiitide kolleegiumis Anjous' ja Poietiers' ülikoolis 5. Mis ametit Descartes algselt pidas Hollandis? V: sõjaväelase 6. Kes oli ametilt Isaac Beckmann, kellega kohtumine ajendas Descartes'i tegelema teadusega? V: arst ja loodusteadlane 7

Filosoofia
46 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Sotsiaal ja õigusfilosoofia

!! 1. Antiikaeg ­ Aristoteles, Sokrates, Platon: filosofeerisid üldistel teemadel, maailm kui selline, olemine, religioon (Zeus ja Hera) ­ sai läbi sõdadega; mõista ümberringi toimuvat (paradigmaatiline murrang) 2. Keskaeg ­ Augustinus, Acquino Thomas, jumal, religioon (ristiusk) (muutus sest ei usutud junalat, tööstuslik revolutsioon) 3. Uusaeg/Modernism ­ narratiiv, absoluutne tõde ja õitseng, Saksa Reich, Kant, Locke, Hobbes, Rousseau ­ sai läbi sõdade tulemusel, suured ideed ­ marksism, liberalism (muutus sest sõjad ja m´pettumus) 4. Postmodernism ­ eitus eelnevale, Derrida, Wittgenstein, Lyotard, suurte narratiivide eitamine Praegu ei ole me enam postmodernismis (murrangus) ja oleme nüüd jõudnud uude ajastusse, nüüd on vaja tugevat juhti kes väärtusi kehtestab et tekiks taas ühiskonnas rahu? Majanduslik innovatsiooni ­ mis tuleb ühiskonnas järgmisena ning hakatakse

Õiguse filosoofia
49 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

2.loeng IV Vaidlus filosoofia otstarbe üle Thales olevat tähti vaadates kaevu kukkunud. Filosoofia ainsat, ainuõiget otstarvet pole. Läbi ajaloo on omistatud selliseid otstarbeid nagu teadmise kasulikkus, maailma parandamine, õnnelikuks tegemine jne. Teadmise kasulikkus Platoni järgi pääseb filosoofia ligi sellele, mis muutumatult ja päriselt on. Meeltega tunnetatav ainult näib, seda, mis on, saab tunnetada mõistusega. Filosoof, kes seda tunnetab, teab kuidas inimesed elama peaksid. Seega on filosoofia praktiline. Uskus, et ideaalses riigis peavad valitsema filosoofid. Marksismi ja pragmatismi ülesanne on „teha ühiskonna elu paremaks“. Paljud „praktilised“ filosoofid usuvad, et õigluse, vabaduse jt mõistete selgitamine on kasulik ühiskonnale. Maailma parandamine Rousseau ideed õhutasid prantsuse revolutsiooni, Kant mõjutas iganenud looduskäsitlust.

Sissejuhatus filosoofiasse
26 allalaadimist
thumbnail
8
docx

FILOSOOFIA

FILOSOOFIA VALGUSTUSAEG Ülevaade valgustusajast 17-18 sajand. I.Kant: mingis mõttes on valgustusaeg see aeg, mil inimene väljub alaealisusest, peab hakkama ise otsustama. 1740st aastast 1 leksikon ütleb, et filosoof on inimene kes oma vabaduseusus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustusest, ei keela endale midagi, ei austa piiranguid. Tähelepanu keskpunktis asub mõtlev inimene, inimene, kes kasutab oma mõistust, indiviid kes suudab end oma mõistuse abil ise juhtida. Toimub eemaldumine traditsioonist ja autoriteedist. 17.saj alguses tuleb käibele mõiste, mida keskajal väga ei kasutatud: KRIITIKA- esialgu tähendas asjatundlikku

19 sajandi teise poole ja 20...
1 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundad: empirism – kõik, mis on mõistuses, on pärit kogemustest. (John Locke – inimene sünnib puhta lehena). Francis Bacon ratsionalism – mõistuse rõhutamine. Teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine. Rene Descartes, Spinoza. Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 3. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia (olemisõpetus, põimunud metafüüsikaga) ja mis valdkonna alla ta kuulub? Ontoloogia ehk olemisõpetus. Metafüüsika haru. Põhiküsimus: „Mis on olemas?” Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Mis liiki asju on olemas

Filosoofia
87 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Filosoofia

enoeeriumi max suuruse. Antiikaja valgustatud monarh haritud vaimsete huviga, edumeelne.Hakkas rääkima Rooma rahust, Rooma peab muutuma rahuriigiks (Pax Romana). Säilitada impeeriumi senises seisundis.M.Aurelius kirjutas teose ,,Iseendale".Kes on hea valitseja? See, kes on oma rahva eeskujuks.Tunnused: *ausus (verissimus) *salliv, pidi pidevalt riigil tegutsema. Stoitsism väljendub: 1. Naeru väärmine on in, kes imestab millegi üle. Tuleb jääda häirimatuks. Lucius Annaeus Seneca filosoof, tema kasvatas Nero. ,,Sooviksin olla kirjaoskamatu".Stoiline surm.KRISTLUS ROOMAS kujunes välja Rooma imp. Ida provintsides ning kristlisel oli oma ideelised allikad. 1. Idamaade õpetused (judaism,Moosose käsud, kristlik moraal 10 käsku). Monokristilik relig. 2. Antiikfil. nt Platoni hinge surematus; stoiline hingerahu. Populaarsus seisnes selles, et 1) võrdsuse idee (sots võrdsus) 2)usk lunastajasse-Messiasse(lohutav funkts). Sinna kuulus saksa fil F.Nitsche irratsionalist,

Filosoofia
173 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Filosoofia

tõde pole olemas, sest iga asja kohta võib esitada vastupidiseid väiteid. Nad said kuulsaks oma sofismidega, mida Platon nimetas sõna väänamiseks. Partnerilt tuleb küsida, kas sa oled kaotanud sarvi. Vastus on harilikult ei. Siit järeldus, siis oled sa arvekandja, sest see mida sa kaotanud pole, on sul olemas. 05.09.11 KLASSIKALINE FILOSOOFIA Sokrates (469 ­ 399) ta ise ei kirjutanud ühtegi rida, tunneme teda põhiliselt tema õpilase Platoni järgi. Esimene filosoof, kes arvas, et filosoofia ei pea uurima loodust ega arutlema maailma üle, vaid peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ja lahendama elulisi probleeme ­ filosoofia peab olema õpetus, kuidas elada. Sokratese tarkus ­ tark on see, kes tunnetab oma mitteteadmist (ma tean, et ma mitte midagi ei tea). Tark on ainult jumal, inimene saab olla ainult tarkuse armastaja ­ filosoof, kes paikneb targa ja rumala vahepeal. Sokratese meetod ehk dialektika

Filosoofia
99 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Valgustus

VALGUSTUSFILOSOOFIA 18. saj I poolel lasus Euroopa filosoofiline raskuspunkt Inglismaal, sajandi keskpaiku Prantsusmaal ja sajandi lõpus Saksamaal. Hüüdlause ,,Vabadus, võrdsus, vendlus" (vabadus on võimalik ainult siis, kui inimestevaheline võrdsus on tagatud. Algselt võeti see kasutusele Suure Prantsuse revolutsiooni ajal; 1848. aasta konstitutsioonis lisati fraasi vendlus ) VASTUHAKK AUTORITEETIDELE Mitmed prantsuse valgustusfilosoofid käisid Inglismaal, mis oli paljuski nende kodumaast vabameelsem. Neid vaimustas inglise loodusteadus, eriti Newton ja tema universaalne füüsika. Samuti mõjustas neid briti filosoofia, iseäranis Locke. Kodus Prantsusmaal hakkasid nad peagi ründama vanu autoriteete,oli oluline suhtuda skeptiliselt kõikidesse päritud tõdedesse. Nende idee seisnes selles, et üksikisik peab ise kõikidele küsimustele vastused leidma. Selles mõjutas neid ka Descartes'i filosoofia. Vastuhakk vanadele autoriteetidele pöördus ka kiriku, kuninga ja aadli v

Kirjandus
15 allalaadimist
thumbnail
19
docx

FILOSOOFIA

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu

Eetika
52 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Valgustus

Nad eitasid eesõigusi, mis lähtusid vaid päritolust, seisusest. Nad kuulutasid, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed, seega tuleb kõigile anda võrdsed õigused end arendada ja teostada. Nad nõudsid mõttevabadust, mõistsid hukka kõik sotsiaalsed normid ja tabud, mis piirasid inimese loomulikku arengut. Samas ei tähendanud vabadus neile anarhiat. Loomuliku inimese ideaal oli seotud kodanikutunde ja ­ vastutusega. Valgustajate tegevust iseloomustab mitmekülgsus ­ Voltaire oli filosoof, ajaloolane, kirjanik; Diderot oli entsüklopeedia peatoimetaja ja kirjanik, tundis hästi muusikat ja kujutavat kunsti; Rousseau oli kirjanik, filosoof, poliitiline mõtleja, tegeles muusikaga, edendas pedagoogikat. Teadmiste säilitamiseks hakati looma entsüklopeediaid, mis pidid sisaldama kõiki inimkonna teaduse, kultuuri ja hariduse saavutusi. Euroopa esimesed ajalehed-ajakirjad trükiti juba 17. saj. 18. saj sai ajakirjandusest tähtis ühiskondliku

Kirjandus
158 allalaadimist
thumbnail
60
doc

Filosoofia SH

...................................................................... 19 Skolastika................................................................................................................................. 23 Renessanss............................................................................................................................... 24 Francis Bacon..........................................................................................................................25 Rene Descartes.........................................................................................................................26 John Locke...............................................................................................................................28 Valgustusaeg............................................................................................................................29 Prantsuse valgustus...............................................................................

Filosoofia
39 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Valgustus

ühiskonna nõrkuse ja languseni. Ebavõrdsus tekkis Rousseau meelest koos omamiskirega ja et ühiskond on seda ebavõrdsust kinnitav leping. ,,Émile" räägib noormehe Émile'i ideaalsest kasvatusest kooskõlas loodusega. Talle piisab elujuhiseks täiesti ,,Robinson Crusoe'st". Rousseau pooldas põhimõttelisi muudatusi hariduses, et vabastada inimene tsivilisatsiooni psühholoogilistest kammitsaist. Tema peamine idee selles vallas oli, et haridus peaks olema suunatud mitte lapse loomulike kalduvuste mahasurumisele ja distsiplineerimisele nagu seni, vaid nende väljendamise ning arendamise õhutamisele. Rousseau oli esimene Lääne filosoof, kes väitis, et meie otsused peaksid lähtuma pigem tunnete kui mõistuse nõudeist ning inimest e ipeaks hindama tema mõistuse, vaid headuse järgi. Ta oli esimene valgustaja, kes söandas kahelda mõistusele ja ratsionalismile toetuvas kodanlikus tsivilisatsioonis.

Kirjandus
43 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Uusaeg

Tekib riigiametnike klass ning teenistushierarhia. Kuningast saab moodsa bürokraatia abil riigi peremees. Karmil maksustatakse talupoegi. Talupoegadest mood Rootsi armee. Peale Vasa surma ajavad pojad aktiivset välispoliitikat, kuna sisepoliitika oli oma kontrolli alla saadud. Reformatsioon Roomakatoliku kiriku maailmas toimub religioosne lõhenemine e reformatsioon (uuendus). Uue usu aluseks on Piibel, mitte paavsti ja kirikuisade dogma (evangelism). Reformatsioonile astus vastu vastureformatsioon. Reformatsiooni juured peituvad kõrgkeskajas (John Wycliff, Jan Hus). Vastureformatsiooni eelkäija on Tomas Torquemada. Enim mõjutab reformatsiooni Rotterdami Erasmus. Erasmus oli humanist ja antiigitundja ning üritas kristlust ühildada antiigiga. Erasmus oli autoriteet nii katoliiklastele kui protestantidele. Reformaatorid tegutsevad eelkõige põhja pool Alpe. Usuelu

Ajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Descartes; oluline on mõistus ja kriitiline mõtlemine-2. Inglise empirismist Francis Bacon: oluline on kogemus, mõistus, kriitika, vaimne vabadus ja usuline sallivus- 3. Deismist: Jumal on maailma looja, kuid hiljem ei sekku selle asjadesse · Valgustus lähtus Inglismaast, seal olid vabamad pol.olud ja vaimne vabadus · Jean Baptiste d'Alembert ja Denis Diderot- 35 kd ,,Entsüklopeedia e teadusi, kunste ja ametioskusi seletav sõnaraamat" · Thomas Hobbes (1588-1679) kuningavõim pole Jumalast vaid rahvast · Põhiteos ,,Leviathon" 1631 riigieelne kord oli kõikide sõda kõikide vastu, hiljem sõlmiti ühiskondlik kokkuleppe, mille tulemusel kujunes riigivõim · Monarhile kuulub seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim · Monarh peab tagama rahvale julgeoleku · John Locke (1633-1704) ,,kaks traktaati valitsemisest" riigieelne üh oli koostöö üh, põlluharimine tekitas

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Valgustusfilosoofia ja olulised valgustusfilosoofid

Valgustusfilosoofia ja olulised valgustusfilosoofid Sissejuhatus Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale andis küll nime saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Valgustusajastu

Esiplaanile seati inimene. Sellega vastandati inimene jumalale. 4. valdav osa valgustajaid astus välja eraomaduse kaitseks. Püüti kaitsta talupoega ja kaotada pärisorjus. VALGUSTIS INGLISMAAL Valgustusajastu sünnikoht on Inglismaa, kuna see oli tolle aja demokraatlikuim maa, kus kehtis sõna- ja trükivabadus. Kui varasemal ajal lähtuti Aristotelesest, siis nüüd asuti ise katsetama. Lisaks Inglismaale ka Holland ­ maa, kus on alati hinnatud vabadust. Thomas Hobbes (1588-1679)­ kõik inimesed on võrdsed. Valitseda on neid vaja vaid seetõttu, et nad on individualistid. Õige kuningavõim on absolutism. Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest oli sunnitud Inglise revolutsiooni ja parlamendi võimu ajal olema paguluses. John Locke (1632-1704)­ täieliku parlamentarismi ja usuvabaduse pooldaja. Pooldas nn loomuõigust ­ riigi tekkides loobusid inimesed osadest oma vabadustest ja õigustest riigi kasuks

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Valgustusfilosoofia olemus ja selle rakendamine Euroopas

Valgustusfilosoofia olemus ja selle rakendamine Euroopa riikide valitsemisel Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kanti 1784.a. Selle nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist varjupimedusest ja uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusajastu oli 17.-19.saj. Selle hiilgeaeg oli 18.saj, mida kutsutakse ka valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusajastu põhijooneks oli ratsionalistlik e. mõistusepärane maailmakäsitlus ning veendumus, et ideed muudavad maailma, kuid nende

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Uusaeg

° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine ­ võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp ­ Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus? Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem. See väljendas inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Ideoloogia eelkäijad elasid 17.saj, hiilgeaeg 18.saj. Ajastu kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Põhijooned Peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Mõistus on kõikvõimas, ideed muudavad maailma ­ vajadus levitada uusi ideid ­ haridus.

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Keskaja filosoofia

· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei

Filosoofia
59 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Uusaeg

o Tsentraliseeritud manufaktuur ­ töölised töötasid ühes tootmishoones o Hajamanufaktuur ­ töölised töötasid kodus · Uus ettevõtlusvorm tähendas töö intensiivistumist · Inimestel nõrgenesid sidemed kirikliku kogudusega · Väliskaubandus etendas suurt osa Inglismaa majanduslikus ja jõukuse arengus o Tegelesid vaid teatud kaubakompaniid ­ riik andis väliskauplemise privileegi Ilmaliku kutsumuse õpetus · Kalvinismi keskne dogma oli predestinatsiooni- ehk ettemääratuse õpetus o Iga kristlase saatus sõltub Jumala suvast o ühed on mõistetud igavesele õndsusele, teised hukka saamisele o ette on määratud maine elu ja taeva tahtmist muuta ei saa o katoliku kiriku mõju hakkas vähenema · ilmaliku kutsumuse õpetus o arusaam, et keegi ei saa õndsaks ega saavuta tahtmist, enda teadmata ja osavõtuta

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

ülikoolid. Itaalias Salernos kujunes välja suurem arstiteaduse kool, ning Bolognas õigusteaduse kool ­ esimesed ülikoolid. 1119a loetakse Bologna kooli esimeseks ülikooliks Euroopas. Põhja-Euroopas loetakse esimeseks Ülikooliks Uppsala ülikooli (15.saj). Ülikoolid esinesid korporatsioonidena, ning neid võis vaadata õpilaste ja õpetlaste tsunftidena/gildidena. Oli ülikoole mida vedasid üliõpilased (nad maksid õppejõududele) ja oli ka ülikoole mis kuulusid õppejõududele. Haridus oli ühtne üle Euroopa, õppimine käis ladina keeles. Ülikoolid jagunesid üldjuhul 4ks teaduskonnaks: Kunstiteaduskonnaks ( seal oli 7 vabakunsti: trivium - grammatika, dialektika, retoorika ja quadrivium aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika), peale selle oli ka õigusteaduskond, usuteaduskond, arstiteaduskond. Keskaegse maailmavaate ettekujutuse järgi tuli autoriteet minevikust. Tugineti antiik teadlastele/õpetlastele

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
19
rtf

Keskaeg-uusaeg

vanemad. Independid arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud. Hiljem muutusid need suunad poliitilisteks parteideks. Francis Bacon ründas teravalt Aristotelese filosoofiat ning väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled, kogemus, eksperiment. Rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni. Need vaated sobisid kodanlusele ja uusaadlile. Ta arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga. Thomas Hobbes kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta rõhutas, et inimene on indiviudalistlik mitte sotsiaalne ja võim peab olema võimalikult tugev, et kodusõdu ei juhtuks. Ta pooldas absolutismi. Julgeolek ja rahu on ühiskonna tähtsaimad vajadused. Isikuvabadusi ta eitas ning revolutsioon oli tema arvates kuritegu. Arvas, et jumala olemus on haaramatu. John Locke kaitses parlamenti ja ülistas revolutsiooni. Teda peetakse liberalismi rajajaks

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Valgustusfilosoof Gottfried Wilhelm Leibniz

Jakob Westholmi Gümnaasium Valgustusfilosoof Gottfried W. Leibniz Ajaloo essee Tallinn 2010 Uue ideoloogia,valgustusfilosoofia, tekkele olid aluseks rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng. Ideoloogia sai nime saksa filosoofilt Immanuel Kant`ilt, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus. Selle sõna all mõeldi aktiivset püüdu leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm. olid küll väga erinevad, kuid neile kõigile oli tähtis inimmõistus, loogiline mõtlemine, loodus- ja täppisteadus. Mitmed valgustajad astusid vastu ka kirikule, mis leidis rohkem aset katoliikliku Prantsuse valgustajate seas. Saksa filosoofid olid protestantismi tõttu üldiselt vähem kirikule vastandunud. Üks saksa valgustuse tugisambaid oli Go

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Valgustusest üldiselt ja Prantusmaa valgustus

Valgustusajastu oli ajajärk Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Arvatakse, et valgustus on kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas pärast reformatsiooni. 18. sajandit nimetatakse ka valgussajandiks. Ajastu märksõnadeks said Mõistus ja Valgus. Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Immanuel Kant defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest, sh kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt Progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ning hariduse ja kultuuri levitamist rahva hulgas. Teaduste (nt füüsika) edendamine kõigutas kirikudogmasid. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajaloo kokkuvõte

Ntks oskuslikult tegutsenud käsitöömeistrid suutsid laiendada tootmist ja muuta oma töökojad kapitalistlikeks manufaktuurideks. Enamasti loodi need siiski kapitaliga, mis oli hangitud väljaspool käsitöönduslikku tootmist. Inglismaa majanduslikus aregus ja jõukuse kasvus etendas väga suurt osa väliskaubandus. Sellega tegelesid kaubakompaniid, millele feodaal-absolutistlik riik andis väliskauplemise privileegi. Ilmaliku kutsumuse õpetus Kalvinismi keskne dogma oli predestinatsioon ehk ettemääratuse õpetus. Selle järgi sõltub iga kristlase saatus Jumala suvast. Ette on määratud ka maine elu ning ei usklik ise ega kirik ei saa muuta taeva tahtmist. Õpetus vähendas katoliku kiriku mõju. Ilmaliku kutsumuse õpetus lähtus arusaamast, et keegi ei saa õndsaks ega saavuta edu vastutahtmist, enda teadmata ja osavõtuta. Jumalale on meelepärane kui inimene juhib edukalt ettevõtet ja äritegevust. Maailmavaatelised ja eetilised mõjud

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Uusaeg

feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele ideedele *koondas oma aja eesrindlikke inimesi, kes poleks muidu kokku saanud. SAKSA VALGUSTUS Ühiskonna moraalset parandamist taotleti inimeste harimise ja kõlbelisemaks muutmise teel. Poliitika valdkonnas panid saksa valgustajad põhilootused valgustatud valitsejale, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Selleks pidi valitsejal olema täielik (absoluutne) võim. Saksa valgustuse üks tugisambaid oli filosoof ja matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716). Tema arvates oli Jumal küll maailma loonud, kuid oma loometegevuses ei olnud ta vaba, vaid allus igavestele ideedele. Teaduse arenguks oli Leibnizi arvates vaja teadlaste koostööd, selleks omakorda aga teaduslikke seltse ja akadeemiaid. Ta oli Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Neli korda kohtus ta Peeter I-ga, veenmaks viimast teaduste akadeemia vajalikkuses. Nii on Leibniz osaline ka

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Maailmakirjandus III

industriaalsele. Uus oli ju industriaalne elukorraldus- materjaalne ja praktitsistlik, aga see polnud niivõrd ikkgi ühiskonnas olemas. Aristokraadi käe all elamine on oma aja ära elama ja tuleks teha midagi loomulikumat ja õigemat. Valgustuslik mõtlemine ei tekkinud tühjale pinnale- seal oli 17. sajandi mõtlemine all. Valgustusliku mõtlemise alustoeks ja autoriks-filosofiks, kelle mõtteid kajastub valgustuses, on inglise mõtleja John Locke. Ta oli 17. sajandi filosoof.Tema mõte:" Loomulik olek on vaba olek, kuid mitte isepäine, vaid juhitud looduse seadustest, millele kõik peavad alluma: mõistus, mis neid seadusi avastab, õpetab neid ka kõigile inimestele ja kellelgi pole õigust kahjustada elu, tervist, vabadust ja võõrast omandit."<- see viimane mõte kajastub paljudes tänapäevastes konseptsioonides. Tekib utoopiline mõsite nagu loomulik (ja looduslik) inimene. (Russeau poolt). See sisaldab ka looduslikku inimest

Kirjandus
109 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun