Valgustusajastu Referaat Juhendaja: , 2008 Ajastule iseloomulikku Valgustus on 18. sajandi (täpsemalt 1680.-1780. aastatel) vaimne suundumus Euroopas , mis sai alguse Inglismaalt, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Sealt leviski valgustus edasi Prantsusmaale ja ülejäänud Euroopasse. Valgustusajastu tõi endaga kaasa usu inimmõistusesse ja selle võimesse maailmat tunnetada, mis viis ka traditsioonide ja autoriteedi hülgamiseni. Juba Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maalimakäsitluse mõju. Hakati usaldama vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustusa...
Uusaja üldiseloomustus + daatumid 1) ... Uusaja arengujooned 1) Pärast reformatsiooni jagunes senine ühtne katoliku kirik erinevate ristiusu suundade vahel (Skandinaavia ja Eesti luterlikud, Lõuna ja Lääne Euroopa katoliku kirik, Inglismaa anglokanide riigid) 2) 16saj. Euroopa poliitilist kaarti iseloomustas võimas Poola-Leeduriik, Türgi piiride Kesk- Euroopani, killustatud Saksamaa ja Itaalia 3) 1618-1648 toimus Euroopa 30a. sõda, sõja põhjuseks Euroopa usuline lõhenemine ning tagajärjeks oli selle lõhenemise püsimine ning selgete riigipiiride väljakujunemine. 4) 19saj. algul muutus Euroopa poliitilne kaart. Poola-Leedu riik oli jagatud Venemaa, Preisi ja Austria vahel. Eesti alad olid Vene Impeeriumi koosseisus. Tekkis Suurbritannia ja Iirimaa suur Ühendkuningriik. Saksamaa ja Itaalia alad ühendati terviklikeks riikideks 19saj. II poolel. Valgustus Valgust...
hõbebromiidikristallide suspensioon zelatiinilahuses. Hõbebromiidi kristallivõres paiknevad järjestikku hõbe-ja bromiidioonid. Säritamisel toimuvad protsesse võib lihtsustatult kujutada järgmiselt. Kui fotoaparaati katik on avatud ning filmile langeb valgus, siis hõbebromiid laguneb. Hõbebromiidi lagunemisaste sõltub valgustamisest: mida eredam on valgus ja mida kauem valgustatakse, seda rohkem kristalle laguneb. Fotografeerimisel tekib väga lühiajaliselt valgustusajast tingituna hõbedat nii vähe, et see ei põhjusta filmi märgatavat tumenemist, kuid zelatiinikiht jääb fotografeeritud eseme varjatud kujutis. Selle nähtavaks muutmiseks tuleb film ilmutada redutseerijate lahuses. Ilmutamisel saadakse negatiiv, mis on aga valgustundlik, sest selles on lagunemata hõbebromiidikristalle. Nende kõrvaldamiseks asetatakse film kinnistisse-naatriumtiosulfaadi lahusesse. Hõbebromiid moodustab kinnistiga reageeride lahustuva ühendi. Ilmutamise ja
Tööstuspööre põhjustas ühiskonnas sotsiaalses jotuses muutusi: 1) Domineerima hakkasid töölise, sest tööstus muutus väga tähtsaks. 2) Linnainimeste arv tõusis, maarahva arv vähenes. Linnad olid ülerahvastatud. 3) Leibkonna mudelid muutusid. Koos hakkasid elama vanemad ja nende lapsed, vanavanemad jäid maale. 4) Tööstusühiskonnas võitsid töölised, kaotasid käsitöölised ja mõisnikud. 1.2 Tööstusühiskonda käsitlevad teooriad Valgustusajast alates tõusis huvikeskmesse reaalne ühiskond, mille tagajärjel tekkis uus ühiskonda seletav teadus-sotsioloogia. Tekkis ka poliitiline ökonoomia- majandusteaduse osa, mis mõtestab majanduse arengu seaduspärasusi, lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest. Selle loojateks peetakse politolooge Adam Smithi ja David Ricardot- nad pühendusid turumajandussuhete analüüsile, olles veendunud, et need on kõige efektiivsemad. Liberalismi majanduslik suund pidas rikkuse allikaks
ANDRUS KIVIRÄHU "KAELKIRJAK" ANDRUS KIVIRÄHU "KAELKIRJAK" "Kaelkirjak" on üks neist lasteraamatuist, mis meeldivad ka suurtele. Ilmunud 1995. a., pole raamat oma aktuaalsust kaotanud: pigem võib öelda, et tegu on ajatu teemaga - lapse ja täiskasvanu maailmade erinevus. (Lapse kui rikkumatu ja vaba vaimu kujutamine on küll iseenesest noor nähtus, pärinedes valgustusajast, varem täitis lapse kui Teise ülesandeid poeet, prohvet, ullike või metslane.) Erinevus, kultuurikonflikt, kokkupõrge erineva mõtte- resp elulaadiga isikute või gruppide vahel on Kivirähu põhiteema. Näiteid võib tuua kümnete kaupa: ugrilane ja rahvusromantik1, linlaste ekspeditsioon maale2, lumememm ja kubjas ning ülejäänud tegelased "Rehepapis", setu ja vurle3, kui nimetada esimesi pähetulevaid.
institutsioon tegeleb ainult seadusloomega. See on parlament seaduasandlik võim. Seaduste täideviimisega, ellurakendamisega tegeleb järgmine institutsioon, millel on täidesaatev võim, seda nimetatakse valitsuseks. Kui need 3 haru on kõik koos, on valitsuskorraldus vabariik. Kui need on eraldi, on tegu demokraatiaga. Ideaalseks riigikorralduseks on konstitutsiooniline monarhia. Diderot entsüklopeedia võim, käsitles teadust ja ühiskonda süsteemselt. Valgustatud absolutism Valgustusajast mõjul muutus arusaam kuningavõimu päritolust. Leiti, et võim ei ole jumalast ühele suguvõsale määratud, vaid on delegeeritud valitsejale rahva poolt. Sellest lähtuvalt hakati võimu eesmärgiks pidama rahva teenimist ja üldise heaolu saavutamist kogu ühiskonnas. Ühiskonna parandamiseks tuli läbi viia reforme. Valgustatud absolutism Preisimaal. Kõike tuntum oli Friedrich II, ta viis läbi valgustusreformid. · Majanduspoliitika oli rangelt merkantistlik kaubanduslik.
Sellised on ammu väljasurnud, sest neil on tänapäeval väga raske eksisteerida. Samuti ei ole kerge leida üdini halba inimest. Tihti teeb ta oma kuritegusid endaarvates õigel ja heal eesmärgil. Mõni üritab saavutada rikkust oma pere heaolu nimel. Ta arvab, et teda on terve elu valesti koheldud ja nüüd on aeg hakata vastu, pole tähtis, et suurem osa ühiskonnas seda ebamoraalseks peab ja hukka mõistab. Miks pole headus midagi muud kui vaid soovunelm? Valgustusajast pärinev arvamus inimese läbinisti heast loomusest on käesoleva sajandi sündmuste taustal osutunud vaid soovunelmaks. Vangilaagrite süsteem Stalini aegses Nõukogude Liidus või koonduslaagrid natslikul Saksamaal on tõstatanud radikaalselt kurjuse küsimuse. Ei küsita enam, miks lubab Jumal nii palju kurja, vaid kas saab olemas olla Jumalat, kes nii palju kurja lubab. Kurjus ja Piibel 2
Pragmatismiideaaliks on filosoofia kui kultuurisfääride vahendaja. "Filosoofia ei ole rangelt võttes ei teadus, ei kirjandus ega religioon," ütleb Hillary Putnam. "Filosoofia on omaette modaalsus." Rorty aga lepib filosoofia kui kirjandusliigiga. Pragmaatilise traditsiooni südames peitub spetsiifiline arusaam tõe loomusest. Rorty pragmatismi südames peitub selle idee hülgamine, mis on filosoofiat valitsenud alates valgustusajast. Modernne epistemioloogiline projekt on rajatud tõe korrespondentsi teooriale. Rorty iseloomustab selle teooria eesmärki kui näivuste kattest läbitungimist selleks, et vaadelda asju sellistena, nagu need iseeneses on. Mõõdetuina korrespondentsuse kriteeriumitega on väidetel alati selge tõeväärtus: nad on kas tõesed või väärad. Meie võime avastada nende tõepärasuse, kontrollides, kas nad vastavad reaalsusele, mida nad püüavad kirjeldada.
karistuseta. Sellest ajast võib tuua näiteid vastsündinute uputamisest, söödana kasutamisest, liigselt nutvate laste tapmisest ja palju muid jubedusi. Ükskõiksus lastesse jätkus ka nende laste puhul, kes ellu jäeti. Nende hoolitsemine jäeti amme vastutusele ja kasvatamisel kasutati ebainimlikke meetodeid. Lapsed, kes suutsid elus püsida 7.eluaastani, pandi tööle. 1 Alates 16. sajandist hakati laste vastu huvi üles näitama, erivoolud erineval viisil. Valgustusajast sai alguse mõtteviis, mille järgi lapsest sai omaette spetsiifiliste tunnustega ja eripärase käitumisega grupp. Sealt hakkas asi arenema: hakati noorukiiga pidama eraldi seisvaks etapiks, lisaks poistele lisati ka tüdrukud laste hulka, loodi pediaatria eriala. Esimesed lapsi käsitlevad seadused võeti vastu 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.2 Nagu näha, on laste väärkohtlemine olnud olemas juba enne selle mõiste kasutusele võttu või selle nähtuse uurimise algust
FILOSOOFIA VALGUSTUSAEG Ülevaade valgustusajast 17-18 sajand. I.Kant: mingis mõttes on valgustusaeg see aeg, mil inimene väljub alaealisusest, peab hakkama ise otsustama. 1740st aastast 1 leksikon ütleb, et filosoof on inimene kes oma vabaduseusus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustusest, ei keela endale midagi, ei austa piiranguid. Tähelepanu keskpunktis asub mõtlev inimene, inimene, kes kasutab oma mõistust, indiviid kes suudab end oma mõistuse abil ise juhtida. Toimub eemaldumine traditsioonist ja autoriteedist. 17
kohast ühiskonnas. Nad võitlesid innukalt selle eest, mida nad nimetasid kodanuiku loomulikeks õigusteks. See tähendas võitlust tsensuuri vastu. Igal üksikisikul pidi olema võimalus vabalt mõelda ja avaldada oma arvamust religiooni, moraali ja poliitika küsimustes. Samuti võideldi neegriorjuse vastu ja seaduserikkujate inimlikuma kohtlemise eest. "Isikupuutumatuse" põhimõte leidis väljenduse "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioonis" 1789. aastal. Kuulus loosung valgustusajast on "Vabadus, võrdsus, vendlus". Kant (vt Lisa 25) Kant pidas oluliseks kaitsta ristiusu põhialuseid. Ta nõustub, et kõik meie teadmised maailma kohta tulevad meelelistest kogemustest. Teisest küljest on ka meie mõistusel suur osa selles, kuidas me ümbritsevat maailma käsitleme. Ta on öelnud, et meie mõistuses on teatud eelsoodumused, mis mõjutavad kõiki meie kogemusi. Ta väidab, et aeg ja ruum kuuluvad inimese ülesehitusse. Aeg ja
tasakaalustama parlamendi ja valitsuse suhteid. 5. Kohtuvõimu teostavad kohtuorganid, kes on seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatud. 6. õiguskantsler kontrollib riigi ja omavalitsuste tegevuse õiguspärasust. 7. Riigikontrolör kontrollib riigiorganite majanduslikku tegevust ja riigivara otstarbekohast kasutamist. Valitsemisintstutsioonide aluseks on valgustusajast pärinev Montesquieu idee võimude lahususest. 1) et eraldi peavad olema täidesaatev, seadusandlik ja kohtu võim. 2) võimude vastastikune kontroll ja tasakaal. nt: riigikogu valib presidendi. president aga kuulutab välja seadusi. Kui president leiab et seadus ei vasta põhiseadusele, saadab ta seaduse tagasi riigikogusse(suspensiivse veto(keeld) õigus). Kui riigikogu ei muuda seadust, siis saab president nad kaevata riigikohtusse. Riigikogu saab võtta ka presidendi kriminaalvastutusele
tugevam toetus riigieelarvest Valijad idendifitseerivad end:1. pigem kindla parteiga 2.pigem oma sotsiaalse grupiga Sotsiaalsete lõhede tüübid Lipseti ja Rokkani järgi Lipset ja Rokkan(1967)- parteid baseeruvad ühiskondlikel lõhedel.Lääne Euroopas lõhed pärit rahvusriikide vormumise ajast ja industriaalrevoluts. 1.Keskuse ja perifeeria lõhe-etnilised- ja regionaalsed lõhed.Väljenduseks etnilised- ja regionaalsed parteid.Hispaania,UK,Eesti 2.Riigi ja kiriku lõhe-pärineb valgustusajast(haridus,moraal)Väljenduseks nt. Kritstlik-demokraatlikud erakonnad. 3.Maa-linna lõhe-tekkis seoses industriaalrevolutsiooniga.Väljenduseks nt.agraarparteid.Kujunes oluliseks rohkem Skandinaavias ja KIE riikides,kus industriaalrevolutsioon toimus hiljem. 4.Klassilõhed-seoses industriaalrevolutsiooniga-tööliste ja kapitalistide vastuolu.Keskklass toetav reeglina parempoolseid,vähemjõukamad vaskapoolseid.Rootsis. Läänes kõige olulisemad klassilõhed ja ja kirik-riik lõhe.
2) Normiks on mõistlik ja otstarbekohane käitumine. 3) Hälve on mõistliku ja loomuliku korra rikkumine. 4) Hälbe põhjuseks on teabe puudumine ei tea, mis on mõistlik ja otstarbekohane käitumine. 5) Hälvikusse suhtutakse kui harimatusse ja ebateadlikku inimesesse. 6) Normaliseerimise vahendid on õpetamine ja teadmise levitamine. 7) Eesmärk on valgustatud ja haritud isiku kujundamine. Lähenemisviis pärineb valgustusajast, kuid oma mõju omab ta ka kaasajal (kuigi enam polda nii naiivsed). Selle sajandi 1960 - 1970 aastatel leidis antud teooria kõlapinda Nõukogude Liidus, kus leiti, et on vaja parandada õiguskasvatust, anda õigusteadmisi, et ära hoida õigusvastast käitumist. Ka kaasajal võib periooditi kohata mõttekäike, et kuritegevuse preventsiooniks on vaja parandada õigusalaste teadmiste levikut. See on ligilähedane ühiskondlikkule leppele
annaabi.ee 
