Liivimaa ning Venemaa vahel ning kehtestati ülevenemaaline maksusüsteem (pearahamaks) — sellega seoses viidi siinmail esmakordselt läbi ka ülevenemaaline hingerevisjon. 1796.aasta septembris sai Katariina surmava ataki. Ta elas küll veel mõned tunnid peale seda, kuid ei jõudnud siiski troonipärija kohta otsust öelda, ning suri. Kokkuvõttteks: Katariina II peetakse päras Ivan Julma ja Peeter Suurt olulisimaks isiksuseks Venemaa valitsejatroonil. Teda on ülistatud kui suurt valgustajat ja reformijat. Teda on laidetud ka egoismi, poolikute reformide ja reformistlike ideaalide hilisema hävitamise pärast. Venemaal on on olnud palju naisi, kes on kas valitsejana, regentidena või tsaaride abikaasadena dünastia ning kogu maa kultuurilisele ja poliitilisele arengule mõju avaldanud. Katariina II ületas neid kõiki vaimu, julguse, iseloomu, töökuse, otsustusvõime ja edukuse poolest. Kasutatud kirjandus ning allikad:
Nimeta kolm tuntud valgustajat. Joseph II; Friedrich II; Descartes, Voltaire, Montesquieu, Rousseau. Valgustuse tekkimise eeldused (3). Maailmapildi avardumine(maadeavastused); Tehnika areng, mis võimaldas hankida teadmisi loodusest, saadi aru, et looduses pole midagi juhuslikku; Uute mõtteviiside tekkimine hakati rohkem väärtustama inimmõistust ja juurdlemisvõimet, katsetega saadud tulemused panid inimesi kahtlema vanadest tõdedes. Valgustuse iseloomulikud jooned? peamine kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, eeskuju oli loodus, omane oli uus humanism. Millised olid valgustuse tagajärjed? Riik, kus valgustus tekkis? Inglismaa. T. Hobbesi filosoofia? kõik inimesed on võrdsed, Õige kuningavõim on absolutism,Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest ta oli sunnitud olema paguluses J. Locke filosoofia? täieliku parlamentaris...
Saksamaal ja Venemaal. 4) Millises riigis uusajal arenes parlamentarism? Inglismaal. 2. Valgustus. Valgustajad, nende mõju ühiskonnale. (Õpik - §3, 4) 1) Mis on valgustus? Valgustus on vaimne liikumine Euroopas, mis toimus pärast reformatsiooni. See kritiseeris autoriteetidele ja kirikule tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt. Juhtmõtteks oli usk mõistusesse 2) Nimetage kolm tuntud Prantsuse valgustajat, lisage igaühele neist nende põhiseisukohad ühiskonna valitsemise ja arengu kohta. Montesquieu: Ta arvas, et väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, suurem nõuab monarhiat ja väga suur despootiat(pidas seda valitsemisviisidest halvimaks). Ta toetas võimude lahususe põhimõtet, kus seadusandlik võim (parlament) annaks seadusi, ei viiks aga neid ellu ning täidesaatev võim (kuningas) täidaks seadusi, omamata samas seadusandlikku
Sajjid Ali Muhammad Sirazi, keda tunti hüüdnime Bab all. Sirazi õpetuse mõjul puhkenud babiidide mässu surus valitsus maha ja Bab hukati. Tema õpilased aga arendasid babtismi edasi, mille tulemusel kujunes uus usund. Behaismi põhimõtteks on kõikide religioonide ühtsus ja üksmeel, ühtlasi kõikide inimeste vendlus, rassiliste, sotsiaalsete ja usuliste eelarvamuste kaotamine. 1870.aastatel sai alguse panislamism. Selle isaks peetakse türgi valgustajat Namik Kemali. Ta võitles moslemite iseteadvuse tõstmise ja kõigi muhameedlaste ühendamise eest kaliifi (Türgi sultani) teokraatliku võimu alla. Liikumine levis kogu islamimaailma Marokost Indoneesiani. 19 sajandil algas islamimaades ühiskonna ja kultuuri taaselavnemine. Islamimaad on ka tänapäeval täiseti teise ühiskonnaga, kui on seda Euroopa või Ameerika Ühendriigid. Kohtab seal tänapäevalgi rohkem vaesust, räpakust, vähem haridust. Rohkem on võistlusjanu, usku jne.
Tema õpilased arendasid aga babismi edasi, mille tulemusena kujunes islami baasil uus monoteistlik usun-behaism. Behaismi põhimõtteteks oli kõikide religioonide ühtsus ja üksmeel, kõigi inimeste vendlus, rassiliste, sotsiaalsete ja usuliste eelarvamuste kaotamine. Behaism leidis palju järgijaid ja on tänapäeval laialt levinud. 1870. aastatel sai alguse panislamism. Selle usulise ja poliitilise liikumise ideeliseks isaks peetakse türgi valgustajat Namik Kemali, kes võitles moslemite iseteadvuse tõstise ja kõigi muhameedlaste ühendamise eest kaliifi teokraatliku võimu alla. Liikumise levis üle kogu islamimaailma, kuigi kujunes eri maades erinevalt. Egiptuses arendas panislamismi edasi Muhammad Abdu, kes reformis õppekorda ning islami seadusandluse ja kohtukorralduse süsteemi. Abdu esitas mitu modernistlikku ideed: Koraani tõlgendus peab vastama ajajärgu
Ajaloo KT Pt. 7-13 Pt. 7. Valgustusajastu Prantsusmaa kolm olulisemat valgustajat ja nende seisukohad. Voltaire - ideaalne riigikord valgustatud absolutism. valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, eelkõige peab silmas üldsuse kasu. Montesquieu - ideaalne riigikord parlamentaalne monarhia. seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale, kohtuvõim kohtule. Rousseau - ideaalne riigikord rahvavõim. võim koondatud ühele isikule, et ellu viia rahva tahet ning takistada teisitimõtlejaid. Võimude lahususe põhimõte Montesquieu , 1748
kirjastaja vangistati ning raamat ise põletati avalikult Pariisi parlamendi käsul. Põhjenduseks toodi, et see oli religiooni ning heade kommete vastane. Toonaste riigipeade vaatepunktist vaadatuna oli see ka mõistetav, kuna Voltaire'i filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. Ta uskus sügavalt Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni. Kirikus nägi ta pigem vaimupimeduse levitajat kui selle valgustajat. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu muutus ajapikku nii suureks, et kui Voltaire suri, tuli ta matta salaja. Voltaire'i kirjanduslik looming on tervikuna rikas. See sisaldab endas klassitsistlikke tragöödiad, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme ning lõpuks ka ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks neist on jäänud tema filosoofilised jutustused
kirjanduse väljaandmine : ilmus esimest korda eesti keele piibli täielik tõlge. Usulise kirjanduse kõrval hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid. Eriti populaarsed olid rahva hulgas kalendrid .Need sisaldasid näpunäiteid ja nõuandeid küll põllumajanduse, küll arstimise valdkonnast. 5.VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM Mida kujutas endast keskaja lõpul kujunenud uus maailmapilt, mis on valgustus, nimeta 3 tuntumat prantsuse valgustajat, mis on valgustatud absolutism, millistes Euroopa riikides see esines, mis sajandil, iseloomusta valgustatud valitseja tegevust kas Friedrich II (Preisimaal) või Katariina II (Venemaal) näitel. Uus maailma pilt tekkis tänu tehnika arengule, mis tõi võimaluse hankida teadmisi valdkondadest, mis olid seni inimsilmale kättesaamatud .See tekitas teistsuguse mõtteviisi, mis ei toetunud enam vanade suurmeeste väidetele
vastu.Euroopas sai see usulahk oma rajaja Mohammed ibn Abd al-Vahhabi nime järgi tunduks kui vahhabiidide liikumine.Nad nimetasid end tõelisteks moslemiteks-siiite pidasid aga usust taganejateks.Nad mõistsid hukka uuendused, nõudsid tagasipöördumist algislami juurde ja püha sõja taasalustamist muhamediusu levitamisega.1870.a sai alguse panislamism. Selle usulise ja poliitilise liikumise idee isaks peetakse Türgi valgustajat Namik Kemali, kes võitles moslemite iseteadvuse tõstmise ja kõigi muhameedlaste ühendamise eest kaliifi. 5. Troopiline Aafrika Aafrika mandri piirjooned olid juba 16.sajandi alguseks Vanale Maailmale tuttavad. Eurooplased piirdusid esialgu vaid rannikuäärsete piirkondade külastamisega,sest Aafrika sisealade halb kliima, läbitungimatud dzunglid ja sõjakad hõimud tundusid neile hirmuäratavad.Valgele inimesele sai selgeks, et Must Manner on tohutult rikas nii loodus-kui
xerxes, alciana. Üle 30 oratooriumi · messias · israel egiptuses · juudas Makapeus · simson · jephta Klassitsism (18. saj II pool 19. Saj I veerand) 11.04.07 Klassitsism sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbarokk muusikas. Klassitsism on mõistuse kultuse ajastu. Pooldati lihtsat, selget ning arusaavat. Klassitsismile avaldasid mõju prantsuse valgustajat Rousseau, Diderot, Voltaire ideed olied veendunud et inimkonnna progress oleneb teadmistest ja sellepärast pidasid nad oluliseks haridust, arvasid et hariduse kaudu saab end täiustada ja paremaks muuta. Klassitsismi ajal astutu välja kiriku ja valitsejate ülemvõimu vastu, esiplaanile tõusis tavaline inimene maise elu vajadustega ja õigustega. Klassitsistlik kunst võttis eeskuju andiikist mida peeti kõrgeimaks saavutuseks ehk klassikaks
Eestimaa kubermangu talurahvale need kaitsemäärused ei laienenud. Pärast Põhjasõda olid paljud kirikuhooned rüüstatud või hävinud. Noored pastorid püüdsid usuküsimust rahvale selgitada ja ausaadavamaks muuta. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine. 1739 ilmus esimene eestikeelne piibel. 5. VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM (lk 38-44, 48-49) Mida kujutas endast keskaja lõpul kujunenud uus maailmapilt, mis on valgustus, nimeta 3 tuntumat prantsuse valgustajat, mis on valgustatud absolutism, millistes Euroopa riikides see esines, mis sajandil, iseloomusta valgustatud valitseja tegevust kas Friedrich II (Preisimaal; lk 43-44) või Katariina II (Venemaal; lk 48-49) näitel. Uues maailmapildis hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enamvaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis, kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680-1780. Seda iseloomustab usk mõistuse
Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos aastatest 1860-1780. aastateni , seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Tänu tehnika arengule ja maailma avastamisele saadi aru et jumal ei ole kõige korraldaja ja kõik käib loodusreeglite kohaselt. Valgustusideede sünnimaaks on Inglismaa, kes oli Euroopa kõige demokraatlikum riik. Valgustusideed levisid Euroopasse aga Prantsusmaa kaudu. Valgustusajastu kolm kõige kuulsamat valgustajat olid Voltaire, Montesquieu ning Rousseau. Valgustusideed levisid kiiresti vaatamata selle, et kirikud üritasid valgustusideede levimist takistada. Valgustuse tulemusena suurenes sallivus ühiskonnas ning kiriku roll vähenes. 8. Valgustatud absolutism Preisimaal ja Austrias Valgustatud absolutismi nimetati sellist valitsemisviisi, kus valitsusohjad olid valitseja käes, mis toimus 18.saj.ja seda kasutati Euroopas palju nt: Venemaal ja Rootsis. 18.sajandil oli tugev riik
Ka tema on kiriku autoriteetide vastu, mis on üks prantsuse valgustuse põhimotiive. 1749 „Kiri pimedatest neile, kes näevad“ – seal on juttu mõistuse ja keelte abil omandatud teadmiste suhtest. See oli omal ajal nii vastuoluline teos, et Diderot arreteeriti ja pandi mingiks ajaks vangi. Diderot on kirjutanud ka evolutsioonist. Ta arendas ka oma materialistlikke vaateid edasi. Artikkel „Geenius“ – geenius ehk loovisik. Ta määratleb geeniust kui viisakat valgustajat (mitte selline, kes romantistlikus mõttes meile tuttav on – mässuline, kurva saatusega). Diderot roll on suur Euroopa esteetiliste vaadete suunamisel: artiklid ilust, maalikunstist. Looduse peegeldamise nõue on oluline. Ilu on objektiivne. Kunst peab järgima õigluse ja tõepärasuse printsiipe. Diderot nõuab kunstilt, et see ülistaks suuri asju ja üritusti (ajaloolised momendid). Teda võib nimetada ka Euroopa kunstikriitika žanri aluspanijaks.
annaabi.ee 
