Etenduse analüüs Teatri Vanemuine etendus “Hea põhjatuule vastu” kahes vaatuses. 27.01.2015 Vanemuise väikeses majas. _________________________________________-____ Lavastaja: Rein Pakk Lava ja kostüümid: Annika Pakk Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres Valguskujundus: Imbi Mälk Osades: Emmi Rothner - Elina Pähklimägi Leo Leike - Andres Mähar Bernhard Rothner - Jüri Lumiste Etenduse juht: Meelis Hansing Esietendus 27. septembril 2013 Vanemuise väikeses majas ______________________________________________ Käesolevas analüüsis on lähtutud sellest, et etendus on terviktekst, mille moodustavad lava-, heli- ja valguskujundus, mäng ja sõnaline tekst ning mis kooskõlas kõnetavad etenduse külastajat, loovad tõlgendusvõimalusi
sisaldavad ka palju soojust oma tegelaste suhtes. Lavastus hõlmab novelle: “Paks ja peenike”, ”Missugune kolmest”, “Diplomaat”, “Albioni tütar”, “Õnnepojuke”, “Koomik” ja “Maailmale nähtamatud pisarad” ning lühinäidendeid: “Abieluettepanek” ja “Karu”. Osalised: Anton Tsehhov(Autor), Elmo Nüganen(Dramatiseerija ja lavastaja), Reet Aus(Kostüümikunstnik), Riina Roose ja Jaak Jürisson(Muusikalised kujundajad), Priidu Adlas(Valguskujundus). Mängivad: Argo Adli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Mulle üleüldiselt meeldis näidend, kuid etendus tundus liiga pikk. Oli kohti kus tundus et publik hakkas magama jääma, aga siis äratasid näitlejad vaatajaskonna üles, mingisuguse puändi või näiteks, valju pauguga. Et näidendit täiel määral nautida, on vajalik silmaring, mida riigikoolides sageli ei anta
Lantimiskunstnikud Etendus ,,Lantimiskunstnikud" on etendus mis kestab kokku 1h ja 50 min. Selle etenduse valmimises on osalenud mitmeid inimesi. Näiteks: näidendi autorid ja lavastajad on Paavo Piik ja Diana Leesalu, kunstnik on Kristel Maamägi, assistent on Kristiina Jalasto, muusikaline kujundaja on Veiko Tubin, valguskujundus on loodud Priidu Adlase poolt ja koreograaf on Maiken Schmidt. Samuti ei saa teha õiget etendust ilma näitlejateta ja just näitlejad olid need kes olid vaitud siia täpselt õiged. Näitlejateks olid: Maiken Schmidt, Liis Lass, Kaspar Velberg, Mart Toome, Henrik Kalmet, Priit Pius, Märt Pius. Etenduse peategelasteks on kolm meest keda kutsutakse nohkariks, priimuseks ja kampsuniks. Nende probleem seisnes selles, et neil polnud oskusi kuidas omale sebida naisi ja nad
dzentelmenlikult hoolivaks. Lisaks oli endise primadonna Jeani rollis Lii Tedre, kes oma väärikuse ning pirtsakate ja häbematute väljaütlemistega oli kirsiks tordil. Semiootiliselt analüüsides täheldasin, et nii keelekasutuse, helitehnika ja valguskujunduse semiootikad olid üsna klassikalised ning argised. Vesteldi nii otse ja elavalt kui üldse võimalik. Helitehnika ei mänginud suurt rolli, taustamuusikat kasutati vaid etenduse lõpul, mil kvartett esines. Ka valguskujundus oli väga tavapärane. Ainult hetkeks kustutati lavavalgus, et lavakujundust muuta. Ei mingit enneolematut valgusmängu, kõik oli lihtne ning maitsekas, nagu ka etendus tervikuna. Ka kostüümisemiootika oli küllaltki tagasihoidlik, kuid siiski ei saa öelda, et vanaduspõlve pidavad tegelased oleks olnud kuidagi kasimata või räbalaid kandnud. Iga tegelase riietus läks suuresti kokku tema karakteriga. Näiteks Wilf, oma vabameelse ja lõbusa olekuga, kandis alati mugavaid riideid
elu jätkata. Etenduse õhkkonda aitab luua ka lavakujundus. Esmapilgul tundub, et lava on rekvisiitidega üleküllastatud, kuid hiljem saab aru, et teistmoodi ei saagi see olla. Asjad on paigutatud nii, et tekiks kodutunne, kuid samas annab näitlejatele liikumisvabaduse. Üleüldse lavaline liikumine on üks tähtsamaid etenduse osi ning rohked rekvisiidid ei häiri nende tegutsemist kuidagi. Kiitmist väärt on ka valguskujundus, millega tuuakse selgelt edasi, kuidas kodune soojus võib muutuda äkitselt süngeks meeleoluks. Samal ajal ka kõlav muusika ei tohiks vaatajat jätta ükskõikseks. ,,Augustikuu" on üks parimaid etendusi, mida olen Draamateatris vaatamas käinud. Lugu võlus mitmetahuliselt ja sügavalt. Etendus andis palju mõtlemisainet ka järgmisteks päevadeks. Arvan, et näidend meeldib vaatajatele, nii noortele kui ka vanematele, ning paljud leiavad paralleele päriselu ja etenduse vahel
Kui James ja Sülfiid ära surid, siis pidid nad kindlasti taevas kokku saama, kuigi selles balletis seda ei näidatud, kuid alati võib ise uusi seikasi juurde mõelda. Ning headus saabki võidule. Osatäitjad August Bournonville'i romantiline ballet Muusika: Herman Severin Løvenskiold Lavastus: Eva Kloborg, Frank Andersen, Anne Marie Vessel Schlüter (Taani) Dirigendid: Jüri Alperten, Mikk Murdvee Lavakujundus, kostüümid ja valguskujundus: Mikael Melbye (Taani) Osades: Marina Chirkova, Vladimir Arhangelski, Juri Mihhejev, Urve-Ly Voogand, Aleksandr Prigorovski Kasutatud kirjandus http://www.opera.ee/26614?view=3&date=10-03-2007 http://ooper.postimees.ee/080207/esileht/olulised_teemad/ooper/214588_print.php http://en.wikipedia.org/wiki/La_Sylphide http://www.abt.org/education/archive/choreographers/bournonville_a.html
Minu arvates sidus tervikuks selle etenduse peategelane. 2. Lavakujundus Laval kujutati Jannseni trükikoda või kabinetti ja ka tsaar Aleksander II korterit, Kreutzwaldi kodu, Lydia Koidula mehe kodu, Liivi kodu ja hullumaja tuba. Lavakujundus mõjus üsna realistlikult. See oli väga lihtne ja laval oli vähe mööblit ning aksessuaare. Ei saaks öelda, et see väga ilus oleks olnud, sest see polnud peenutsev ega midagi, aga see meeldis mulle just oma konkreetsusega. 3. Valguskujundus Valgus oli mahe, rahustav. Kõik oli väga hästi paika pandud. Mingeid värvilisi tulesid ei olnud. Oli ainult tavaline kollakasvalge, mis mõjus realistlikult. 4. Esemed Põhiesemetena laval kasutati ilusat suurt raudvoodit ja uhket massiivset puust lauda, mis ühendasid erinevaid kujutatud ruume laval. Kreutzwaldi kodus kaeti laud ka kohvi ja koogiga. Lydial oli ka lõpu poole patakas lehti, mis olid tema luuletused ning alguse poole kasutati neid pabereid Jannseni ajalehe dokumentidena. 5
Lavakasutus on piiratud, sest ümber katuse on kujutletav meri, millest saab aru terve etenduse väitel kestva merekohinaga. Et mõnda stseeni paremini kirjeldada, kasutatakse vahepeal ära ka valguse saatel nukuga mängides lava musta tausta. Kasutatakse ära ka katuse alla jäävat väikest ruumi, kuhu mehed vahepeal läbi akna poevad ning asju otsivad. Terve näidendi ajal kasutatakse ühte lavakujundust, mis ei muutu kordagi. Valguskujundus oli lihtne ning tavaline. Valgustatud oli ainult lava keskosa ning ei olnud erilisi valgusemänge näha. Kõik laval leitavad esemad olid väga hästi ära kasutatud ning paljud tavalised hargipäeva esemed leidsid antud etenduse käigus vägagi mitmekülgse kasutusala. Näidendis kasutatud esemeid oli väga minimaalselt ning kõik asjad olid väga hästi valitud ning omavahel kooskõlastatud mõtte ja eesmärgiga.
Liikumised on lavastuses väga täpselt läbi komponeeri- õpinguid Lüneburgi pedagoogilises kõrgkoolis. Paar aas- tud, on ka tantsulisi numbreid ning lavastatud liikumisega tat hiljem sai ta kätte kooliõpetaja paberid, kuid ta ei töö- grupistseene. Väga olulised on lavastuses spetsiaalselt tanud elus õpetajana kunagi. Samal aastal asutas Krüss loodud originaalmuusika ja helid, samuti valguskujundus, kodu kaotanud saareelanike jaoks ajakirja Helgoland, mis mis loovad mõjusaid atmosfääre ja rõhutavad sündmus- ilmus aastani 1956. tikus toimuvat. Valgus on kohati kui omaette tegelane, Lastele hakkas ta kirjutama pärast tutvumist Erich Käst- visualiseerides Timmi naeru, mis on kujutatud sillerdava,
märkimisväärselt. Tegelaste kostüümid on argised ja lihtsad. Kõikide tegelaste riided viitavad mõne teise kultuuri 20. sajandi esimese poole stiilile, kuid ei riiva etenduses silma. Laste ruudulised kolmveerandpüksid ja Calpurnia kostüüm ei viita kaasajale, kuid ometigi öeldakse, et tegevus toimub kaheksakümmend aastat hiljem ehk siis võime arvata, et kostüümid on ka sellest ajast ning on lihtsalt üks osake atmosfääri loomise vahenditest. Valguskujundus omab (nagu ka lavakujundus) nii tinglikku kui ka reaalset funktsiooni. Enamasti rõhutab valguslahendus mõne tegelase kõnet või tegevust, kuid valgust kasutatakse ka näiteks selleks, et luua muljet tulekahjust. Selle jaoks on lavale suunatud punane valgus, mis koos lindilt tuleva kahinaga teeb vaatajale selgeks, et tegu on tulekahjuga. Peale selle on värvilist valgustust kasutatud õuduste stseenis, kus sinise valgusega püütakse luua adekvaatne atmosfäär õudusjuttude rääkimiseks
blogspot.com/2011/03/aeg-ja-perekond-conway-tallinna.html) 4.1 Osades Anne Reemann Evelin Pang Ursula Ratasepp Elisabet Tamm Külli Teetamm Sandra Uusberg Andero Ermel Mikk Jürjens Alo Kõrve Mart Toome (http://www.linnateater.ee/et/lavastused/conway.html) 5. ,,Kaotajad" Elmo Nüganeni lavastatud muusikal, mis esietendus 31. mail 2003. aastal Linnateatris. Etendus kestab 2 tundi. (http://www.freewebs.com/kaotajad/) Tekst ja laulusõnad: Jaan Tätte Helilooja: Olav Ehala Kunstnik ja valguskujundus : Iir Hermeliin Koreograaf: Teet Kask (http://www.freewebs.com/kaotajad/) 5.1 Osades Evelin Pang- Pille Marko Matvere- Ralf Hele Kõre- Eva Andero Ermel- Andres Elisabet Tamm- Marina Rain Simmul- Martin Allan Noormets- Kala Andres Raag- Toomas Argo Aadli- Joonas Mart Toome- Ahti Eva Klements- Kaisa (http://www.freewebs.com/kaotajad/osades.htm) 5.2 Etenduse sisu Toimub võitlus ,,heade" ja ,,pahade" vahel. Kaks täiesti erinevat seltskonda satuvad kokku ning peavad koos aega veetma
See lähenemisviis tähtsustab lavastajat, kes lõppkokkuvõttes vastutab kõigi komponentide ühendamise eest. Omal valikul üks lavastus ja seda analüüsida: Lavastuse analüüs: Jan Uuspõld (osas) ja Andrus Vaarik (lav) ,,Ürgmees" 34. Analüüsige nähtud lavastuse lavamaailma (milline on üldmulje, kuidas erinevad komponendid koos töötavad, mis tüüpi on lavakujundus ja kuidas see aitab näitlejat, kuidas aitab lava-, heli- ja valguskujundus kaasa lavastuse sõnumi edastamisele jne). Lavale on asetatud vaid mõned üksikud abivahendid nagu diivan, oda, , ürgnaise kuju, seinal oli valge kinolina, millel näitas pilte. Kinolinal esitati slaidishõud Jan Uuspõllu isiklikust elust, piltidel olid tema ja ta naine. See näitas tundeid ja seda kui väga ta oma naist armastab. Heliefektid (Jarek Kasar): alguses selline ürglik taustamuusika, mingi pärismaallaste hõimu laadne
See lähenemisviis tähtsustab lavastajat, kes lõppkokkuvõttes vastutab kõigi komponentide ühendamise eest. Omal valikul üks lavastus ja seda analüüsida: Lavastuse analüüs: Jan Uuspõld (osas) ja Andrus Vaarik (lav) ,,Ürgmees" 34. Analüüsige nähtud lavastuse lavamaailma (milline on üldmulje, kuidas erinevad komponendid koos töötavad, mis tüüpi on lavakujundus ja kuidas see aitab näitlejat, kuidas aitab lava-, heli- ja valguskujundus kaasa lavastuse sõnumi edastamisele jne). Lavale on asetatud vaid mõned üksikud abivahendid nagu diivan, oda, , ürgnaise kuju, seinal oli valge kinolina, millel näitas pilte. Kinolinal esitati slaidishõud Jan Uuspõllu isiklikust elust, piltidel olid tema ja ta naine. See näitas tundeid ja seda kui väga ta oma naist armastab. Heliefektid (Jarek Kasar): alguses selline ürglik taustamuusika, mingi pärismaallaste hõimu laadne
olijate tööd. Seotud ühe lavastusega. · Lavastusjuht kunstniku visiooni tehniline teostus, dekoratsiooni- ja kostüümikodade juht Lavastaja loob põhiideele allutatud terviku erinevates osadest. Töötab teksti, näitlejate ja eri komponentide kokkupanekuga. Lavastus teksti fiktiivne maailm, mis realiseerub etendustes nähtaval, meeltega tajutaval kujul. Selle loovad näitlejate mäng, lava-, heli- ja valguskujundus, rekvisiidid nende koosmõjul sünnib atmosfäär. Lavastuse loomiseks tuleb kõigepealt tekst valida, seda analüüsida ja tõlgendada, seejärel kunstnikuga see läbi töötada ning teha osajaotus. Kunstnik teksti visuaalne ja ruumiline tõlgendus. Teeb kavandi, lavamaketi ja tehnilised joonised. Ühe lavastuse juures võib olla mitu kunstnikku, kel on eri ülesanded, aga üks kunstnik võib täita ka mitut rolli. Kunstnikud tegelevad ka kostüümide, grimmi ja soengutega.
37. Mis on stsenograafia? Millised on lavakujunduse funktsioonid teatris? Stsenograafia e lavakunst on lavastuse ruumi loomine dekoratsioonide, valgustuse jms abil. Ülesanded: 1) luua lavastuse füüsiline keskkond ja visuaalne ilme 2) viidata tegevuse ajale ja kohale 3) luua näitlejale laval liikumise võimalused · Realistlik või tinglik (abstraktne) · Milline on lava-saali suhe, mis materjali kasutatakse? Valguskujundus: loob atmosfääri, markeerib aega ja kohta, fokuseerib vaataja tähelepanu. Muusikaline kujundus (muusika ja helid): otse või lindistatud. Roll emotsionaalne, tähendus enamasti vihjeline. 38. Mis on väline, mis sisemine rezii? Väline rezii Sisemine rezii 39. Defineerige rolli mõiste Roll on kirjandusliku ainestiku alusel loodud lava-või filmikuju, osatäitmine, osa (3. täh.); ka lavateose tegelase tekst. 40. Tegelaskonna analüüsi võimalused.
annaabi.ee 
