4 m, asub Yerkes'i observatooriumis USA-s. Reflektorteleskoop Newtoni süsteem: Reflektorteleskoop Cassegrain'i süsteem Reflektorteleskoop Eelised: - 2-4 korda lühem - Parem kaalujaotus - Võimalik luua suuremaid teleskoope (10x) - Objektiiv võib asuda ka küljel Teleskoope iseloomustavad omadused: Suurendus - objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe. Valgusjõud - objektiivi läbimõõdu ning fookusekauguse suhe, nn suhteline ava. Mida suurem see on, seda nõrgemaid objekte me taevas näeme. Kuna fookusekauguse lühendamine vähendab suurendust, viis just see tingimus hiidteleskoopide tekkeni. Vaateväli - mida suurem on suurendus, seda väiksem on vaateväli. Lahutusvõime - (vähim nurk, mille all paistvad tähed on teleskoobis eristatavad) on seotud suurendusega: mida suurem on suurendus, seda suurem on ka lahutusvõime.
.............................................................................................7 4. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon................................................8 5. Fotofilmide formaadid............................................................................................................ 9 7. Objektiivide tüübid, fookuskaugus....................................................................................... 11 6. Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud...............................................................................12 7. Bajonett................................................................................................................................. 13 8. Fotoemulsioon.....................................................................................................................14 9. Fotomaterjali valgustundlikkus...........................................................................................15 10
.....................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.......................................13 8. Fotofilmide formaadid.................................................................................14 9. Normaal objektiiv.......................................................................................15 10. Objektiivide tüübid, fookuskaugus..................................................................16 11. Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud.............................................................17 12. Bajonett..................................................................................................18 13. Fotoemulsioon...........................................................................................19 14. Fotomaterjali valgusetundlikkus.....................................................................20 15. Ekspositsioon.........................................................................................
A - ese, K - kujutis, L - lääts Valgusjõud iseloomustab kujutise valgustatust objektiga võrreldes. Selle leidmiseks võrdleme objekti heledust kujutise heledusega . Lihtsuse mõttes võtame objektiks mati pinna, mis kiirgab ühtlaselt tema kohale jäävasse ruuminurka . Olgu objekti pinna suurus , siis jõuab tema kiirgusest ( ) objektini vaid see osa, mis vastab objektiivi pindalale (objektilt vaadatuna) Süsteemi valgusjõud näitab, kuimitu korda on kujutise pind heledam objekti omast. Ta on võrdeline süsteemi suhtelise ava ruuduga. kus on objektiivi raadius ja objekti kaugus objektiivist. Optiline süsteem annab sellest kujutise pindalaga ning heledusega , kusjuures peab olema võrdne eseme poolt objektiivile kiiratud valgusega: Kujutise ja objekti heleduste suhteks saame seega ning, arvestades joonsuurendust Saame Avaldist , kus on objektiivi läbimõõt, nim
............................................... 11 7. Objektiivid ........................................................................................................................ 11 7.1 Normaalobjektiiv ............................................................................................................ 11 7.2 Objektiivide tüübid, fookuskaugus ................................................................................ 12 7.3 Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud ........................................................................ 13 7.4 Diafragma ....................................................................................................................... 14 7.5 Bajonett .......................................................................................................................... 15 8. Ekspositsioon ..................................................................................................................
Milline vastus on õige? 1.musta roheliseks(0) 2.Valge helesiniseks (+) 3. Kollase punaseks (0) Sellega seoses on inimesed leiutanud veel nähtusi moonutavaid aparaate, samuti optiliste efektidega kunstistiil, OP-KUNSTI. Kas panid tähele, mida teeb STROBOSKOOP? Tähelepanuküsimus 4: (I korrus) Plinkiv valgus ehk stroboskoop (värelev valgus) muudab liikuvad esemed (nähtamatuks)(0) (uduseks (+)) (must-valgeks)(0) VALGUSEL on oma kindel tugevus, mis on valgustugevus ehk valgusjõud. Seda suurust mõõdetakse LUX-ides. Kas teadsid, et päikesevalgus on 10000 lux-i. Sellele tuginedes on loodud isegi suuri energiaallikaid-päikesepatareisid. Enamasti kasutatakse päikesepatareis energia saamiseksselleks pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi. Kui footon (valguseosake) "põrkab" vastu pn-siiret, siis vahetavad elektron ja "auk" vastavalt N- ja P-pooljuhis kohad. Kui ühendada pooljuhid voolutarbijaga, siis suunduvad elektron ja "auk" oma pooljuhtide
· lainurkobjektiivid (vaatenurk 75o-100o) kasutatakse aerofotode tootmiseks · ülilainurkobjektiivid (vaatenurk üle 100o) Diafragma seade, mis piirab optilist süsteemi läbivat valgusvoogu. Jaotus: · aperatuurdiafragma piirab kujutist tekitavat valgusvoogu · pinddiafragma piirab kujutise mõõtmeid, pinda 10. Fotoobjektiivi karakteristikud · fookuskaugus määrab kindlaks kujutise suuruse ja aerofoto mõõtkava · objektiivi valgusjõud e. suhteline ava kujutise valgustus sõltub objektiivi avast ja fookuse kaugusest · kujutise väljanurk Kui suunata lühikese fookusega objektiiv lõpmatusse ja asetada fokaaltasandile mattklaas P, saame sellel erineva valgustusega ringi. Ringi, mille äärtel on valguse heledus minimaalne, nim vaateväljaks. Keskmine osa, mille äärtel kujutise teravus ja heledus on rahuldav, on kujutise väli. Nurk CSD= 2, mille tipp asub
Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Esialgu oli fotograafia eesmärk jäädvustada inimesi ja loodusvaateid tunduvalt lühema ajaga kui seda suutis kunstnik. Arenedes ja täiustudes muutus fotograafia eraldi kunstiliigiks. Samal ajal laienes tunduvalt fotograafia abil lahendavate ülesannete ring. Tänapäeval on fotograafia muutunud näiteks üheks peamiseks teaduslik-tehniliseks informatsiooni hankimise ja talletamise vahendiks. Trükinduses rakendatakse fotograafiat jooniste, fotode jms. reprodutseerimiseks, valguskopeerimisel ja reprograafias jm. dokumentats...
Pinge 230 V Ketta mõõt max 230 mm Võlli keere M 14 Kaal 4,9 kg Kiirjootekolb- 100W Kuumeneb 3sek. Soovitatav kasutusaeg 12 sed/min FI-heakskiit Car Chek indikaator 3-48 V Võib mõõta juhtme pinget läbi isolatsiooni Elwis töövalgusti 11 W löögikindel, talub õlisid, bensiini, kemikaale Pikkus 450 mm, kaabel 6m Valgusjõud 1000 luksi IP klass IP6 2.2 Seadmete ja inventuuri paigutus Seadmed ja inventuur asetseb töökojas. Teised ruumid ei ole kasutuses va. kompressoriruum seal asetseb kompressor, sest töökojas töötab üks inimene ja teiste ruumide järgi ei ole vajadust. Seadmete ja inventuuri paigutus on näidatud joonisel 2. 10 Joonis 2. Töökoja plaan. 11 Eksplikatsioon.
kokku üheks tasandiks - nn. "õhukeseks läätseks" ( ). Sellises läätses on pilt pööratav: ühtviisi saame konstrueerida objekti järgi kujutise (ülemine kiir) või siis kujujtise järgi objekti (alumine kiir). Kujutise konstrueerimine läätses. A - ese, K - kujutis, F - fookus, P - peapunkt Süsteemi põhiparameetrid. Optilise süsteemi põhiparameetriteks on fookusekaugus, suurendus ja valgusjõud. Fookusekaugus defineeritakse analoogiliselt optilise pinna omaga: 1. fookus on punkt optilisel teljel, kuhu koonduvad teljega paralleelsed kiired; 2. fookusekaugus on fookuse kaugus läätse (süsteemi viimase, fookusele lähima elemendi) tasandist. Suurendus on mõistetav kaheti: · kujutise lineaarmõõtmete suhet objekti mõõtmetesse nim. joonsuurenduseks, · kujutise ja objekti vaatenurkade suhet aga nurksuurenduseks ehk lihtsalt suurenduseks
miinimumide jaoks: Maksimum: Miinimum: Neid reegleid tuntakse interferentsivalemite nime all. Suurust, mille võrra erinevad samasse punkti saabuvate lainete poolt läbitud teepikkused, nimetatakse lainete käiguvaheks . Käiguvahe. Sama kiirusega levivate lainete liitumisel tekkivat võnkumiste ruumjaotust nimetatakse seisevlaineks. 17. Optika neli põhiseadust. Fermat' printsiip. Huygens'i printsiip. Optilise süsteemi suurendus ja valgusjõud. Optika neli põhiseadust: 1.Valgus levib sirgjooneliselt. 2.Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3.Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4.Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda),
miinimumide jaoks: Maksimum: Miinimum: Neid reegleid tuntakse interferentsivalemite nime all. Suurust, mille võrra erinevad samasse punkti saabuvate lainete poolt läbitud teepikkused, nimetatakse lainete käiguvaheks . Käiguvahe. Sama kiirusega levivate lainete liitumisel tekkivat võnkumiste ruumjaotust nimetatakse seisevlaineks. 17. Optika neli põhiseadust. Fermat' printsiip. Huygens'i printsiip. Optilise süsteemi suurendus ja valgusjõud. Optika neli põhiseadust: 1.Valgus levib sirgjooneliselt. 2.Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3.Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4.Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda),
Der Stern, -e – täht, taevakeha Die Wärme – soojus Der Mond, -e – kuu, Kuu Die Seite, -n – külg, pool, lehekülg Erhalten – saama, säilima, säilitama AKK Betragen – ulatuma, moodustama, olema (arvude puhul) Zeigen – näitama DAT + AKK Einzig – ainuke Einmalig – ainukordne Chemisch – keemiline Physikalisch – füüsikaline Zentral – keskne, keskel asetsev Mettlere – keskmine Als Folge – tulemusena, tulemusel Der Begleister – kaaslane. Saatja Die Leuchtkraft – valgusjõud Reflektieren – peegeldama Der Erdteil, -e – maailmajagu Der Kontinent, -e – kontinent Die Halbinsel, -e – poolsaar Der Ozean, -e – ookean Das Mittelmeer – vahemeri Der Regenwald, -“er – vihmamets Die Wüste, -n – kõrb Die Lage, -n – asend, olukord Die Pflanze, -n – taim Das Tier, -e – loom Das Klima, -s -kliima Die Eisdecke, -n – jääkate Der Baum, -“e – puu Das Gras – roi Der Bär, -en – karu Der Punkt,-e – punkt Der Nordpol – põhjapoolkera
Pürotehnilised signaalvahendid peavad olema paadivanema käsutuses. Neid ei tohi asjatult kulutada kui nähtavuses ei ole laevu ega lennukeid. On ilmselge, et pürotehnilised vahendid annavad paremat efekti pimedal ajal ja nende tõhusus päeval on tunduvalt väiksem. Erandiks on kollast suitsu andvad suitsuküünlad, mille kasutamine öösi on mõttetu. Küllaltki tõhus tähelepanu tõmbamise vahend päeval on signaalpeegel heliograaf. Päikesepaistelisel päeval on tema peegelduse valgusjõud 4 mln. W. Heliograafi saab kasutada isegi kuuvalgel ööl, ehkki palju nõrgema valgus-jõuga. Päästepaadi raadiojaam tuleb töökorda seada ja perioodiliselt anda eetrisse hädasignaale. Ekstreemsetes tingimustes omandab esmase tähtsuse moraalne faktor. Juhi oskuslik ja enesekindel tegevus, tema enesevalitsemine ja külmaverelisus osutuvad hindamatult tähtsateks elujõulise psühholoogilise õhkkonna säilitamiseks päästevahendis. Tuleb arvestada,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
