Orgaaniline keemia kordamine 1) Mis on orgaaniline keemia? Süsinikühendite ja kovalentsete sidemete keemia. 2) Millised elemnedid kuuluvad org. elementide koostisesse? Põhilised elemendid on hapnik, lämmastik, vesinik, väävel, halogeenid, fosfor, räni jt. 3) Põhielementide valentsid ja valentsolekud. C valents 4, valentsolekuid 3; N valents 3, valentsolekuid 3; O valents 2, valentsolekuid 2; H valents 1, valentsolekuid 1. 4) Süsiniku o.a ja selle arvutamine. Süsiniku o.a väärtused ulatuvad -4 kuni +4. VIHIKUST?? 5) Mis on süsivesinikud? Keemilised ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. 6) Mis on isomeeria? Ühendid, millel on sarnane summaarne valem kuid erinev struktuur. 7) Mis on alkaanid
elektronidega Bensaalatsetofenoon: Kondensatsioonireaktsioon kujutab endast niisugust liitumist oksoühendiga, kus polaarseks reagendiks on tavaliselt oksoühend ise ja ühe karbonüülse kaksiksideme katkemisel vabanenud valentsid küllastatakse teise samasuguse molekuli fragmentidega. Tavaline liitumisreaktsioon. Töö käik Kõigepealt atsetofenoon, mis kujutas endast Friedel Craftsi reaktsiooni O O + o CH3 O CH3 + H3C
monosahhariididest Disahhariidid koosnevad kahest ms. (n. lauasuhkur (sukroos) = glükoos+fruktoos; maltoos = glükoos+glükoos; laktoos = glükoos+galaktoos) · Polüsahhariid koosneb suurest hulgast (üle 20) monosahhariididest (n. tärklis, tselluloos) Monosahhariidid · Tavaliselt 5-6 süsinikku (pentoos, heksoos) · Karbonüülrühma (C=O) asukoht alguses on aldehüüd keskel on ketoon · Asümeetrilisel süsinikul on kõik valentsid seotud erinevate rühmadega (SV on neid mitu) · Tekib stereoisomeeria: D (paremale),L (vasakule) · Enamus eluslooduses kasutatavatest heksoosidest on D-isomeerid Tsüklilised monosahhariidid · 5C (furanoos) ja enama süsinikuga (6C = püranoos) monosahhariidid on vesilahuses tsüklilises vormis · Karbonüülrühma -C=O hapnik ühineb mõne OH grupiga ja "ring" sulgub · C1 ehk hemiatsetaal süsiniku (aldehüüdide puhul; ketoonide
Orgaaniline keemia-(e. Elusorganismidest pärinevate ainete keemia.) on süsiniku ühendite keemia, süsiniku ühendeid on palju, sest süsiniku aatomid võivad ühendites olla seotud moodustades lineaarseid, hargnenud ahelaid või tsükleid. Valents- näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatomil olla. Tüüpilised valentsid: C/4, N/3, O/2, H/1. Tetraeedriline süsinik- Süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. (Nim. On saanud sellest, et süsinikuga(sp2) seotud 4aatomit paiknevad tetraeedri tippudes e. Kõik nurgad on võrdsed (109c) Sp3- hübriidorbitaalidest moodustub alati 4üksik e. Sigmasidet. Tasandiline süsinik(Sp2)- süsiniku aatom olekus, mis esineb kaksiksidemelvõi aromaatses ringis. Süsinikuga seotud 3 aatomit paiknevad süsinikuga samal tasapinnal(nurgad 120c)
Keemia - Alkeenid Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid. Küllastumata ühenditel on süsinike vahel vähemalt üks kordne side ja iseloomulikud on liitumisreaktsioonid ning nad on keemiliselt aktiivsemad. Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside. Küllastumatus tähendab, et süsiniku valentsid ei ole kaetud täielikult vesinikega. Nimetuse koostamiseks lisatakse nimetusele een. Nummerdama hakatakse sealt, kus kaksikside on lähemal. Meteenid puuduvad. Füüsikalised omadused on sarnased alkaanidega. Alkeenide homogeenilises reas on esimesed 4 alkeeni gaasid, järgmised 5-17 on vedelikud ja alates 18-ndast on tahked ained. Süsiniku arvu kasvu ja vesinike arvu vähenemisega suureneb tihedus ja keemistemperatuur, sulamistemperatuur väheneb. Alkeenid on vees vähelahustuvad
võimalik värvainet saada ka ilma taimse või loomse tooraineta. Vitalism kaotas sellega lõplikult oma mõju. Orgaanilise keemia otsustavaks läbimurdeks oli orgaaniliste ühendite struktuuriteooria, mille alused lõi vene keemik A.Butlerov, kes 1861. aastal esines sellekohase ettekandega saksa loodusteadlaste ja arstide konverentsil. Teooria loomisel arvestas A.Butlerov, et: süsinik on orgaanilistes ühendites neljavalentne; kõik süsiniku valentsid on ekvivalentsed; süsiniku aatomid võivad omavahel ühineda ja moodustada pikki ahelaid. Tänapäeval tuntakse üle kuue miljoni ühendi, millest vaid kuuendik on anorgaanilised, ülejäänud on aga orgaanilised ühendid. Iga päev sünteesitakse maailmas kuni tuhat uut ühendit, neist enamik kuulub orgaaniliste ühendite hulka. Kõik see on võimalik tänu orgaaniliste ühendite sünteesimisele ja vitalismi mõju lõpule.
Sinna alla ei kuulu CO, CO2, H2CO3 ja CaCO3. Millised elemnedid kuuluvad org. elementide koostisesse? Põhilised elemendid on hapnik, lämmastik, vesinik, väävel, halogeenid, fosfor, räni jt. Orgaanilistes ühendites on enamasti C-H side, lisaks süsiniku ja vesiniku aatomitele võivad orgaanilised ühendid sisaldada ka hapniku, lämmastiku, halogeenide ja teiste elementide aatomeid (fosfor, väävel, raud...). Põhielementide valentsid ja valentsolekud. C valents 4, valentsolekuid 3; N valents 3, valentsolekuid 3; O valents 2, valentsolekuid 2; H valents 1, valentsolekuid 1. Süsiniku o.a ja selle arvutamine. Süsiniku o.a väärtused ulatuvad -4 kuni +4. iga vesinik annab -1 juurde, iga süsinik annab 0 juurde ja hapnik ja kõik muu annab +1 juurde Keskmise arvutamine.NT: C5H12 H12=12 , et saada C ka - 12 tuleb 12/5=-2.4 Mis on süsivesinikud
· Kõigi süsivesinike ja alkoholide (välja arvatud metanool) põlemisel tekib tahmaosakesi. Kristalse org aine süntees, puhastamine ja uurimine: · Dibensalatsetoon (C17H14O) ei ole mürgine (väikestes kogustes) ja kasutatakse laialdaselt päikesekreemide koostisainena. · Kondensatsioonireaktsioon kujutab endast niisugust liitumist oksoühendiga, kus polaarseks reagendiks on tavaliselt oksoühend ise ja ühe karbonüülse kaksiksideme katkemisel vabanenud valentsid küllastatakse teise samasuguse molekuli fragmentidega. Tavaline liitumisreaktsioon. · Aldoolkondensatsiooniks nimetatakse kondensatsiooni, kui reaktsioon lõpeb hüdroküaldehüüdi või -ketooni moodustumisega. Katalüüsivad alused. Klassikaline aldoolkondensatsioon toimub tavaliselt kahe ühesuguse aldehüüdi molekuli vahel, kahe ühesuguse ketooni molekuli vahel või ühe aldehüüdi ja ühe ketooni molekuli vahel. Ümber kristallimine:
o-a – maks → oks-ja o.a – min → red-ja METALLID Metallide saamine Metallide tootmisel ühendites tuleb energiat kulutada. Looduslikke ühendeid nimetatakse maakideks. Maagi rikastamine (lisanditest puhastamine) Metalli redutseerumine maagist ORGAANILISED AINED Kõik süsinikained on orgaanilised ained. Anorgaanilised ained on CO, CO₂, H₂CO₃ ja karbonaadid. Valentsid HONC 1 234 CHO - naal – aldehüüd C=O - oon - ketoon COOH-keskel üül - ester Lõpus-aan – eeter Benseen - areen Süsivesinikud – Küllastunud – alkaanid (üksiksidemed) Küllastumata – alkeenid (kaksikside) -alküünid (kolmsiksid) Aromaatsed - benseenid Hüdrogeenimine + H₂ Dehüdrogeenimine + H₂O
kaksikside. Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide een. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid. Küllastumata ühenditel on süsinike vahel vähemalt üks kordne side ja iseloomulikud on liitumisreaktsioonid ning nad on keemiliselt aktiivsemad. Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside. Küllastumatus tähendab, et süsiniku valentsid ei ole kaetud täielikult vesinikega Uurime lähemalt nii keemilisi-, füüsikalisi omadusi, isomeeriaid ja muud, mis esineb alkeenidel. 4 Alkeeni molekuli ehitus Tasandiline süsiniku molekuli ehitus. Alkeeni molekulis on üksiksidemed süsinike ja vesinike vahel ning kaksikside kahe süsiniku aatomi vahel
Tga esineb aatomite vahel molekulides (või kristallides). Ühine elektronipaar tekib ühinevate aatomite väliskihi üksikutest elektronidest vastavate aatomorbitaalide osalisel kattumisel. Paardumata elektronid on kõrge energiaga, paardunud elektronid madala energiaga (stabiilne seisund). Valents näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arvu. Näiteks on tüüpilised valentsid vesinikul 1, hapnikul 2, lämmastikul 3 ja süsinikul 4. Struktuurivalemites, mis näitavad aine ehitust, tähistatakse ühte ühist elektronipaari ühe kriipsuga: HH. Kui kahte aatomit seob kaks või kolm ühist elektronipaari, on tegu kordse sidemega (kaksik- või kolmikside): OCO, NN. Kovalentsel sidemel on kaks alaliiki. Mittepolaarne kovalentne side tekib ühe ja sama mittemetalilise elemendi aatomite vahele
enda poole tõmmata Pole täpselt mõõdetav On seda suurem mida suurem on aatomi: ·Ionisatsioonienergia ·Elektronafiinsus Paulingi elektronegatiivsuste skaala, väärtused 0 kuni 4 K 0,8 Na 0,9 Ca 1,0 Mg 1,2 Al 1,5 H 2,1 P 2,1 S 2,5 C 2,5 N 3,0 Cl 3,0 O 3,5 F 4,0 Polaarse kovalentse sideme piirjuhtudeks on homonukleaarne side (NN ) ja iooniline side (KCl = K+ + Cl-) Biokeemias olulisemate elementide valentsid ja stabiilsemad ioonid Vesinik H (1s1) ühevalentne katioon H+ ehk prooton Süsinik C (1s22s22p2) neljavalentne Lämmastik N (1s22s22p3) kolmevalentne katioon +NR4 Hapnik O (1s22s22p4) kahevalentne anioon RO- Fosfor P (1s22s22p63s23p3) viievalentne Väävel S (1s22s22p63s23p4) kahe või kuuevalentne anioon RS- Valentsmudelid Element Valentsmudelid H -H
O O CH3 H CH3 + HCl Bensaalatsetofenoon Bensaalatsetofenooni sünteesi reaktsiooni puhul on tegemist kondensatsiooni mehhanismiga.Aldokondensatsioonireaktsioon kujutab endast niisugust liitumist oksoühendiga, kus polaarseks reagendiks on tavaliselt oksoühend ise ja ühe karbonüülse kaksiksideme katkemisel vabanenud valentsid küllastatakse teise samasuguse molekuli fragmentidega. Antud juhul võtab atsetofenoon vahepeal enolaadi kuju ja nukleofiilne enolaatioon ründab karbonüülühendi süsinikku. Moodustub beeta- hüdroksükarbonüülühendi produkt. Seejärel eemaldatakse vee molekul ja moodustub konjugeeritud süsteem, mis koosneb kaksiksidemest ja karbonüülühendist. Tekib bensaalatsetofenoon. O O O O
· Lisandina esineva aine (või ainete) keemistemperatuur erineb puhastatava vedeliku keemistemperatuurist vähemalt 50°C võrra. 3) Kondensatsioonireaktsioon, aldoolkondensatsioon, Claisen-Schmidt'i kondensatsioon (mis liituvad, mis on saaduseks) Kondensatsioonireaktsioon kujutab endast niisugust liitumist oksoühendiga, kus polaarseks reagendiks on tavaliselt oksoühend ise ja ühe karbonüülse kaksiksideme katkemisel vabanenud valentsid küllastatakse teise samasuguse molekuli fragmentidega. Tavaline liitumisreaktsioon. Aldoolkondensatsiooniks nimetatakse kondensatsiooni, kui reaktsioon lõpeb hüdroküaldehüüdi või -ketooni moodustumisega. Aldoolkondensatsiooni katalüüsivad tavaliselt alused, mõnedel juhtudel on aga võimalik katalüsaatorina kasutada ka happeid. Klassikaline aldoolkondensatsioon toimub tavaliselt kahe ühesuguse aldehüüdi molekuli vahel, kahe
· Funktsioonid (lihase kontraktsioon) · Hormoonid (peptiidhormoonid, insuliin, adrenaliin) Amiinohapped Unikaalne külgahel (R) Karboksüül rühm (COO- ) Amiino rühm (NH3+) e- H+ Peptiidsidemest sild (CO-NH) Amiinohapete ehitus · 20 aminohapet · Ühine struktuur (väljaarvatud tsüklilise ehitusega proliin) · Nn. alfa süsiniku kõik valentsid (peale glütsiini) on seotud erinevate rühmadega siit nimetus: kiraalkeskus · Tekib stereoisomeeria: L ja D · Elusloodus koosneb L- amiinohapetest Amiinohapped ,,Teised" aminohapped (teada ca 300) · Geneetilises koodis kirjeldatud aminohappeid (20+2 mitte ,,geneetilist", (selenotsüsteiin ja pürrolüsiin)) nimetatakse proteinogeenseteks ,,valke valmistavateks" · Looduses ca 140 teadaolevat AH'd, ning tuhandeid kombineeritud AH'sid Ainevahetuse vaheühendid
aastas [8]. Polümeeride keemia kui teadus, Hermann Staudinger Freinurgi keemiainstituudi direktor, Hermann Staudinger (1881-1965) hakkas 1920- ndatel uurima põhjalikumal naturaalsete ja sünteetiliste polümeeride (tselluloosi ja isopreeni) struktuuri ja omadusi. Juba 1922. aastal väitis ta, et looduslik kummi koosneb pikkadest monomeeride ahelatest, mis annavad kummile elastsuse [15]. Ta lõi polümeeride keemias uue tooria, mille kohasel ei hoia polümeere koos mitte sekundaarsed valentsid, nagu varem arvati, vaid pakkus polümeeride valemina välja tsüklilised ahelad arusaam, millest lähtutakse ka tänapäeval. Ta seostas 8 polümeeride kolloidsed omadused nende kõrge molekulaarmassiga ning pakkus välja ka termini ,,makromolekul." Erinevalt paljudest plastidega seotud ,,juhuslikest" avastustest oli tema töö teaduslik ja põhjendatud ja ehkki vaidlused tema teooriate
Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid. Küllastumata ühenditel on süsinike vahel vähemalt üks kordne side ja iseloomulikud on liitumisreaktsioonid ning nad on keemiliselt aktiivsemad. Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside. Küllastumatus tähendab, et süsiniku valentsid ei ole kaetud täielikult vesinikega. Nimetuse koostamiseks lisatakse nimetusele een. Nummerdama hakatakse sealt, kus kaksikside on lähemal. Meteenid puuduvad. Füüsikalised omadused on sarnased alkaanidega. Alkeenide homogeenilises reas on esimesed 4 alkeeni gaasid, järgmised 5-17 on vedelikud ja alates 18-ndast on tahked ained. Süsiniku arvu kasvu ja vesinike arvu vähenemisega suureneb tihedus ja keemistemperatuur, sulamistemperatuur väheneb
vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Kõikidest inimeste erinevustest lähtub see, et inimestel võib olla motiivide konflikt, kuna motiveeritud käitumine ei pruugi ühe korraga kõiki eesmärke lahendada. Seega võib tekkida sisekonflikt. Motiivide konflikti käsitlemiseks on toonud välja nt Kurt Levin omapoolse variandi: Motivatsioon toimib negatiivse ja positiivse valentsiga objektide väljas. Positiivsed valentsid on need, mis aitavad vajadust rahuldada ning negatiivsed need, mis ei aita kaasa eesmärgi saavutamisele. Inimene liigub sellises maailma jõudude, kus kõik on jagatud positiivseteks-negatiivseteks, väljas. Konfliktid... 1. Võivad tekkida kahe positiivse valentsi vahel. Tekib konflikt, kuna tuleb ühest loobuda, ehkki mõlemad on positiivsed. Kui mõlemad objektid on veel võrdse kaaluga, on veelgi keerulisem konflikte rahuldada
annaabi.ee 
