16. Millised olid keskaegsete linlaste peamised tegevusalad? Millised olid keskaja Tallinnas peamised sisseveo ja väljaveo kaubaartiklid? 17. Mis rahvusest olid Eesti alal elavad aadlikud, linnakodanikud, talupojad, vaimulikud? 18. Kuidas ja millal kujunes välja sunnismaisus Liivimaal? 19. Millised olid jüriöö ülestõusu põhjused ja millised olid tagajärjed? 20. Seleta mõisted TARK - VAKUSTE PIDU- HIIS- SUNNISMAISUS- ANIMISM- PÄRISORJUS- TSUNFT- GILD- RAAD- MÕIS- HINNUS- KÜMNIS-
muutus, kuid palju jäi ka samaks. Püsima jäi näiteks naturaalmajandus, kus kõik elus vajalik toodetakse ühe mõisa piires ning ostetakse ainult soola ja rauda. Tegeldi ka põllumajanduse ja kalandusega, sest ilma nendeta ei saa. Nüüd hakkas maa kuuluma maaisandale ja talupoeg rentis seda ning kandis selle eest koormisi. Talupoegade koormisteks olid teorent, kümnis( 10% saagist mõisnikule) ning vakuste pidamine. Pärast ristisõda jäi ühiskonnas samaks varanduslik ebavõrdsus. Valitseva kihi moodustasid rikkad suurmaaomanikud. Elanike põhiosa moodustasid talupojad-maaomanikud, kes pidid ülikule tasuma andamit. Samaks jäid ka kihelkonnad ja maakonnad. Teatud piirkonnad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaimaks haldusüksuseks. Eestis võis olla umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Muutus see, et võimuliidriteks said sakslased ning ülikkkond saksastus
7. kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalidele 8. sunduslikud sõjakäigud, maakaitse ja ründevägi 9. mõisate rajamisega tp aeti välja, nii hävis sadu ja tuhandeid põliskülasid 10. maksud: · kümnis (teravili, loomad jm toodang) · hinnus ( kindlaksmääratud suurusega natutaalandam) · kirikukümnis, millest pool saadeti Rooma paavsti käsutusse · preestri ülalpidamine · teotöö e. mõisategu · vakuste pidamine ( mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale tp käest andameid koguma) · sõjalised kohustused · (maksudeks ka õlgi, lõnga heina, ehitusmaterjali, loomi) · Rahamaksu vähe, tp tavaliselt raha polnud, raha ka ebastabiilne 5. Kes olid: Adrakohtunik tegeles põgenenud talupoegadega Vardjas korraldas vakusepidusid ( vakus- keskaegne maksustusühik) Kubjas valvas töötegemist, kogus makse,
koormised kasvasid. Eestlaste kohustused: - kümnis (teravili, kariloomad ja muu toodang) - hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam) - kirikukümnis, millest pool saadeti Rooma paavsti kasutusse - preestri ülalpidamine - teotöö (e. mõisategu)- mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega) - vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma) - sõjalised kohustused. Eestlasi kaasati sõjaretketele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes. - osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne. NB
11 ,,Reisijuht Lääne-Eesti Saared" Urve Kirss Huma '01 lk 6 12 ,,Eestimaa Rannikujuht" Tiiu Viirand Kunst '06 lk182 13 http://www.norrenda.ee/index2.html tähistatakse juuli lõpus. Püha Olavi oli meremeeste kaitsja ja sellepärast tulevad pidustustele kõik praegused ja endised saareelanikud, kes vähegi on seotud merega. Kiriku väravas oli kunagi häbipost ja läheduses seisis Vabadussõja monument ning nii kogu vene aja. Vormsi kirik rajati vakuste piirile, varem oli Borrbys ja Busbys ka kabel14. Kirikust loodes asuv Vormsi kalmistu on Eesti omapärasemaid ja üks suurimaid säilinud, selle vanemas osas on säilinud hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngariste, mida hakati kasutama Rootsi ajal. Vormsi Rootslased jäid tsaarivõimu ajal vabatalupoegadeks ja elasid nn Rootsiõigeusu järgi, kuid 1882 jõudis Vormsilt Kärdlasse babtistlik mõtteviis15. Elades Rootsi emamaast kaugel ja
Eestlaste kohustused: kümnis (teravili, kariloomad ja muu toodang) hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam) kirikukümnis, millest pool saadeti Rooma paavsti kasutusse preestri ülalpidamine teotöö (e. mõisategu) mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega) vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma) sõjalised kohustused. Eestlasi kaasati sõjaretkedele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes. osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne. NB! Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16
29. Milline oli talurahva elu ja olme üldiselt? Suurpere (mitu põlvkonda koos) Endised töövõtted, vahendite säilitamine Kirikus käimise kohustus Tugevalt säilisid paganlikud kombed nt hambahaldjas „Läbi hiiepuude paistavad kirikutornid“ ehk metafoorina näitab tähtsuse järjekorda: maausk ja siis kirik Vakuste toimumine Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming 2 korda aastas Enne pidusöömingut oli kohtupidamine Selle jooksul pidi maksud ära maksma Uute kokkulepete sõlmimine, vanade üle sõlmimine 13.-14. saj. Isanda ja talupoja vahel lepinguline suhe 30. Kuidas saadi vabaks?
● kümnis (1/10 teraviljast, kariloomadest ja muust toodangust). ● hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam). ● kirikukümnis; kirikumaks, millest pool saadeti katoliku kiriku pea -Rooma paavsti kasutusse. ● preestrite ülalpidamine. ● teotöö (e mõisategu / teoorjus ) - mõisapõldude harimine, mis tekkisid 13.saj lõpus ja 14.saj alguses koos mõisate (läänimehe tugipunkt) kujunemisega maale. ● vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma). 8 ● sõjalised kohustused. Eestlasi kaasati maahärrade poolt sõjaretketele naaberrahvaste vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes.
et linnuste ja linnustepiirkondade võrk erines kihelkondade omast, st tegu oli kahe erineva struktuuriga, mis maastikul vahel võisid kattuda, enamasti aga mitte. Kogu olemasolev teave muinaskihelkondadest pärineb kirjalikest allikates, arheloogilisele materjalile tuginedes ei ole kihelkondade olemasolu seni tuvastatav. Valter Lang eristab 13.sajandi eesti alal 4 haldustasandit 1) Vakus-maksupiirkond 2) Linnuspiirkond-vakuste rühm 3) Kihelkond- algselt ühtse hõimupäritoluga, looduslike piiridega suurem üksus, võimalik et usuliste ja kohtufunktsiooniga üksus 4) Maakond- erineva väljakunemisastmega, sarnase kultuuri ja looduslike piiridega üksus Muinaskihelkonnad olid suuremad kui hilisemad, keskaegsed kirikukihelkonnad. Kihelkondade piirid ei ole teada, nimeliset teatakse neid, mis on nimetatud Hendriku Liivimaa Kroonikas. Elatusalad Põhiline osa elanikkonnas elas põllumajandusest
Maa jäi talupoegadel vabalt kasutada. Kiriku,- kohtu- ja haldusvõim oli maaisandal. Hiljem hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati esimesed eramõisad. Mõis oli vasalli elupaik ja valduse administratiivne keskus, kuhu koguti andmeid. Talupoegade kohustuslik ja õiguslik seisund õigused : *isiklik vabadus *õigus pärilikule maakasutusele kohustused : *koormuste kandmine ( kümnis, hinnus,) *kirikute, teede, linnuste ehitamine *sõjateenistus *vakuste pidamine *vahiteenistus linna müüril tornides Jüriöö ülestõus Taani võimsuse kahanedes muutus Eestimaa valitsemine kuningatele liialt tülikaks ja vähetasuvaks. Seepärast otsustati oma valdused Saksa ordule maha müüa. Taani vasallid kartsid uue tugevama maaisanda all seniste vabaduste piiramist ning püüdsid otsuse elluviimist takistada. Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. 1343 alustasid harjulased relvastatud
ning koormised kasvasid. Eestlaste kohustused kümnis (teravili, kariloomad ja muu toodang) hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam) kirikukümnis , millest pool saadeti Rooma paavsti kasutusse preestri ülalpidamine teotöö (e. mõisategu) - mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega) vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma) sõjalised kohustused . Eestlasi kaasati sõjaretketele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes. . osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne
läänikorraldus. Väikeriikide territoorium oli jagatud (läänistatud) maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks). *Eestlaste kohustused võõrvallutajate/ läänimeeste ees: *kümnis (1/10 toodangust) ja kirikukümnis (kirikumaks). *hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam). *preestrite ülalpidamine ning teotöö (mõisategu) - mõisapõldude harimine *vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma). *sõjalised kohustused. eestlasi kaasati sõjaretketele naaberrahvaste vastu (nt osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus) *osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne. *Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud). Eesti talupoegadel oli kasutada oma põllumaa, õigus kanda relvi ning neil lubati
Üldtuntud genealoogiliseks allikaks on hauatähised vanadel kalmistutel. Raamatukogud kus võib kätte saada kirikuraamatuid, revisjonide kui maksunimekirja publikatsioonid jne. Uueks infoallikaks on internet. Vakuraamatud talude ja nende koormiste nimistud . Vakuraamatud ongi allikaks, mis annavad tervikliku ülevaate ühe või teise piirkonna asustuspildist koos talude ja nende peremeeste nimedega. Alates 16.sajandist on vakuraamatutesse kirja pandud vakuste ja külade kaupa kõik talud koos neile lasuvate koormistega. Adramaarevisjonid talude koormiste ja mõisate majandusliku kandevõime väljaarvestamine. Revisjoniprotokoll külade kaupa andmed kõigi talude kohta, talu suurus adramaades, peremehe nimi, perele kuuluvate hobuste, härgade, lehmade ja noorveiste kohta jne. Kinnistusraamatud kinnisvara üle täpse arvestuse pidamine. Tekkisid keskajal. Peeti kohtuasutuste juures. 1864
läänivande andis Poolale ja orduga on lõpp. S-L piiskop Münchausen andis maa Taani Magnusele. 1560 sai Magnus ka P-Eesti, kuid 1561 läheb P- Eesti Rootsile. Riia peapiiskopi ala Poola kontrolli alla. Wilhelm suri ja sekulariseeriti Riia toomkapiitel. Riia linn vabastati ordu truudusest ja oli kuni 1582 vaba. Vana-Liivimaaga ka lõpp. Keskaegse Liivimaa territoriaalne ja halduslik kord Aluseks vanad jaotused – kui vallutajad jagasid maid, jagati külad ja maakonnad vanade piiridega. Vakuste ajal ka. Põhiüksusteks küla, kihelkond ja maakond. V. Lang ja M. Mandel: linnusepiir oluline. Kihelkond polnud haldus-ega admin jaotus. Vakus läheb tagasi muinasaega, kus seotud linnusepiiridega. Seega, vakus on põline. On ju selge, et haldusüksusi on maksustamiseks vaja. E.Tarvel leiab, et vakus hilisem nähtus, „mida ei ole aktides, seda pole olemas.” 13. saj alguses on maakonnad. Taani hindamisraamatu järgi teada suurused adramaades (majanduslik suurus).
annaabi.ee 
