·Kivisokli hüdroisolatsiooni puudumine või kõdunemine ning pinnasevee pääs seina alumistesse elementidesse. ·Niiskusealtides kohtades keemilise mädanemisvastase kaitse puudumine. ·Madal soojapidavus, mis kohati on tingitud varem kasutatud soojustusmaterjali allavajumisest või ka niiskumisest ja mädanemisest või algusest peale madalast soojapidavusest. ·Vähene heliisolatsioon. ·Suured talade läbivajumised või ebaühtlased vajumid. ·Alumise korruse põranda, eriti pinnasele ehitatud või madala õhuruumiga laetalade ja põranda mädanemine. U-arv järgi soojustuse valimine Mida väiksem on U-arv seda paremate soojapidavusomadustega on materjal. Erinevate ehitusmaterjalide soojusjuhtivus on enamasti tootekirjeldustes leitav. Kõige parem oleks puitseina soojustada kivivillaga või klaasvillaga, sest nende U-arv on kõige väiksem. Nad on kõige levinumad soojustusmaterjalid ka
raadius. pinged lk 17 18. Pinnase ebaühtluse mõju pingete jaotusele Elastsusteooria võimaldab leida pingete jaotuse ka kihilises pinnases, mille kihtide deformatsioonimoodulid on erinevad. Tüüpilised, praktikas sageli esinevad juhused, mille kohta leiduvad kirjanduses lahendid, on: -kaks kihti, millest alumine on praktiliselt kokkusurumatu (joon. 6.26); -kaks kihti, millest alumise kokkusurutavus on tunduvalt suurem kui ülemisel (joon. 6.27) 19. Vundamendi vajumid. Määramine. Millised tegurid mõjutavad vajumi suurust? Vundamendi projekteerimisel on vajumi õige prognoosimine otsustav tegur ehitise töökindluse tagamiseks. Sellest sõltub otseselt vundamendi konstruktsiooni ja tüübi valik. Vundamendi vajumi arvutamise usaldusväärsus sõltub paljudest teguritest. Täpsus sõltub eelkõige pinnase kokkusurutavuse õigest hindamisest ja teiseks arvutusmudeli vastavusest tegelikele pinnaseoludele.
8,85 11,8 3,93 0,0788 0,233 44,5 74,8 31,9 0,0022 =0,0992 Lisapinge punktis F: ´z=qt·2() qt = q - d d on tihendav pinge, , - pingejaotustegurid Antud hoone vundamendiks sobib madalvundament nii kandevõime kui ka vajumite seisukohast, kuna maksimaalsed vajumid on raskemini koormatud välisseina vundamendil s=0,041 m ja raskemini koormatud siseseina vundamendil s=0,047 m, mis jäävad mõlemad väiksemaks lubatud maksimaalsest vajumist 0,1 m. Samuti jääb vajum lubatud piiridesse naabervundamendi kaasmõju arvesse võttes. Projekteeritud madalvundamendi talla laiused on järgmised: - raskemini koormatud välisseina (lõige 1-1) all on B=2,5 m, - raskemini koormatud siseseina (lõige 2-2) all B=3,0 m,
kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) 3. Kirjelda visuaalset ja laboratoorset uurimismetoodikat Visuaalne uurimine toimub ilma igasuguste mõõteriistade ja arvutusteta, hinnang antakse vaid sellele mida on silmaga näha. Visuaalsel uurmismetoodikal vaadeldakse: - Pragusi - Ebatihedad vuugid ja liited - Mõranemised, lõhestumised ja vajumid - Paikamiskohad - Värvitööd - Taimkate - Mustus, hallitus - Seisev vesi ja ebatihedused Laboratoorse uurmismetoodika puhul võetakse pisteliselt proove (kahjustatud) erinevatest kohtadest, mille tulemusel määratekse materjali tugevus ja koostis. 4. Kirjelda ühe korterelamu näitel seisukorra uuringu järjekorda. Esiteks toimub visuaalne vaatlus, mis dokumenteeritakse ning pildistatakse üles. Teiseks tehakse uurimistulemused lihtsamate mõõtmisseadmetega. ( soojakao arvutused,
4.3.1. Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused Ehitusplatsi ehitusgeoloogilised uuringud puuduvad, need tuleb teostada põhiprojekti staadiumil. 21 4.3.2. Vundament ja alusmüürid Hoonele on projekteeritud madal lintvundament. Vundamendi raudbetoontaldmik rajada killustikule. Taldmiku laius dimensioneerida põhiprojekti staadiumil. Vundamendi maksimaalsed lubatud vajumid on 20mm ja vajumite erinevuse nurg ei ole suurem kui 1/150. 4.4. Maapealsed konstruktsioonid 4.4.1. Kandvad konstruktsioonid Kandvad seinad (s.h. välisseinad) on kergkruusplokkidest, välisseinad on soojustatud. Vahelagi 1. ja 2. korruste vahel, ning katuselaed on monteeritavatest õõnespaneelidest. Paneelid paigaldada raudbetoonist monoliitvöö peale. Katuse kandjateks on fermide alumised vööd. Puittalad paigaldada raudbetoonist monoliitvöö peale. 4.4.2. Muud konstruktsioonid
ehitustehnoloogiaga välditakse radoonimembraani kahjustamine ehituse käigus; radoonimembraanid tuleb omavahel ja teiste tarinditega hermeetiliselt liita tervikuks; radoonimembraan peab moodustama ühtse tervikliku õhutiheda kihi üle kogu põranda ja keldriseinte (kaasa arvatud müüre läbivad osad ja läbiviikute tihendamine); tuleb minimeerida läbiviike radoonimembraanist, vajalikud läbiviigud hermetiseerida hoolikalt; hoone vajumid ja deformatsioonid ei tohi radoonimembraani ühtset tervikut lõhkuda: radoonitõkke ühtne tervik hõlmab ka müüritises olevat horisontaalset tõket, millega radoonitõkkekile on ühendatud. [11] 11 Radoonitõkkeks sobivad erinevad õhutihedad (gaasitihe) membraanid, mis on selleks otstarbeks toodetud, mida on võimalik liita terviklikuks süsteemiks ja mille omadused püsivad kogu hoone kasutusaja jooksul
24 Kergbetoon talasillused Avad õõnesplokkidega tsementkividest seinte puhul võib sillata ka plokkide armeerimise ja täisbetoneerimise abil 49 Deformatsioonivuugid Hoone üksikute osade vahel esineb mitmesugustel põhjustel (temperatuur, niiskus, vajumid) vajumid) erinevaid deformatsioone. Vundamentide takistava mõju tõttu on need deformatsioonid hoone kõrguses erinevad ja võivad põhjustada tarindite purunemisi. Tuleb luua võimalused tarindide selliseks liikumiseks, mis muidu põhjustaks nende vigastusi. Näiteks kuna eri hooneosadel temperatuur ei muutu ühtlaselt, võib see tarindite erineva pikenemise ja lü lühenemise tõttu põhjustada tarinditesse pragusid.
L = 1 - + + L Ts K V =623 kg 1.5.6. Proovisegu koostised betoonisegu valmistamisel Tabel 1. Proovisegu koostised Komponen Kogus t 3 1 m kohta 8 l kohta Tsement 352 kg 2 816 g Killustik 1172 kg 9376 g Liiv 623 kg 4984 g Vesi 200 l 1,6 l Katseplaan 1.5.7. Katseliselt saadud koonuse vajumid Tabel 2. Töödeldavus sõltuvalt tsemendi liigist Katse nr. Tsemendi mark betoonis Koonuse vajum, mm 4 1 CEM I 42,5 N 50 2 CEM II/B-M (T-L) 42,5 R 135 3 CEM II/B-M (T-L) 42,5 R 50* * Muudeti vesi-tsementtegurit, et saada sama töödeldavus võrreldes 1. katsega. 1600 g veest kasutati ära 1490 g. 1.5.8
b) pinnase omadused: γ´ - tallast allapoole jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni); γ1´ - tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal; φ´ - efektiivsisehõõrdenurk; c´ - efektiivnidusus; cu - dreenimatanihketugevus; c) pinnase kandevõimetegurid: q’- pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas, q´= dy1´. 21. ÕPPEJÕU POOLT ETTEANTUD VALEMITE SELGITAMINE (KANDEVÕIME JA VAJUMID). 22. KUIDAS MÕJUTAB PINNASE SISEHÕÕRDENURK VUNDAMENDI KANDEVÕIMET? 23. TALLA KUJU ARVESTAVAD TEGURID VUNDAMENDI KANDEVÕIME ARVUTAMISEL. 24. EKSTSENTRILISELT KOORMATUD VUNDAMENT, ÜLDISED PÕHIMÕTTED. Ekstsentriliselt koormatud vundamendi puhul on kandevõime määramisel otsustavaks talla redutseeritud mõõtmed. Nendest sõltuvad ka kujutegurite suurused. Seetõttu ei ole enamasti võimalik
naaberehitiste olemasolust ja kliimatingimustest tuleb valida vundamendi süvis. Talla esialgsed mõõtmed leitakse kandevõime tingimusest lähtudes. Madalvundamendi kasutamisvõimaluse selgitamiseks määratakse talla vajalikud mõõtmed algul enimkoormatud vundamendi jaoks ja arvutatakse selle vundamendi vajum. Kui mõõtmed ja vajumi suurus on vastuvõetavad, leitakse vajalikud mõõtmed kõigil ülejäänud vundamentidel. Seejärel arvutatakse vundamentide vajumid ja vajumite erimid soovitavalt arvestades pinnase ja ehitise koostööd. Juhul kui vajumite erimid on liialt suured korrigeeritakse vundamendi mõõtmeid. Lõpuks konstrueeritakse vundamendid lähtudes raudbetoonelementide arvutusest. 4.3 Vundamendi süvise valik Vundamendi süvise valik on esimene samm jaotusvundamendi projekteerimisel. Süvisest sõltub vundamendi kandevõime ja vajum. Vundamendi süvise valikul tuleb arvestada järgmisi tegureid:
tellised vōivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 25. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead Sageli ei ole tehtud projekteerimisel vajalikke arvutusi. Kasutatud on lõunamaist arhitektuuri, materjalide külmakindlus on madal, puuduvad korralikud sidemed voodri ja kandva osa vahel; kasutatud erinevatest materjalidest koosnevaid tarindeid, esinevad ebaühtlased koormused, vajumid jne. Tellis- ja silikaattelliskonstruktsioonide defektide põhjuste kindlaks tegemine ei ole harilikult lihtne. Telliskonstruktsioonide pragunemine võib olla tingitud ühest või mitmest põhjusest, kuid alati on oluline välja selgitada võimalikult täpselt kahjustuste tekkepõhjused. Kahjustusi võib jaotada: 1) seina suutmatus vastu võtta koormusi, mille tulemusena tekivad paigutused, purustused ja praod; 2) seina suutmatus vastu pidada ilmastikumõjudele; 3) seina
mainida seda, et mningad pletatud tellised vivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 23. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead Sageli ei ole tehtud projekteerimisel vajalikke arvutusi. Kasutatud on lõunamaist arhitektuuri, materjalide külmakindlus on madal, puuduvad korralikud sidemed voodri ja kandva osa vahel; kasutatud erinevatest materjalidest koosnevaid tarindeid, esinevad ebaühtlased koormused, vajumid jne. Tellis- ja silikaattelliskonstruktsioonide defektide põhjuste kindlaks tegemine ei ole harilikult lihtne. Telliskonstruktsioonide pragunemine võib olla tingitud ühest või mitmest põhjusest, kuid alati on oluline välja selgitada võimalikult täpselt kahjustuste tekkepõhjused. Kahjustusi võib jaotada: 1) seina suutmatus vastu võtta koormusi, mille tulemusena tekivad paigutused, purustused ja praod; 2) seina suutmatus vastu pidada
liikidest. Ühtlase vajumi puhul vajub vundamendi pealispind paralleelselt iseendaga. Selline vajumine põhjustab vaid ehitise siirde, ehitist deformeerimata. Vundamendi kaldeks nimetatakse vundamendi kahe äärmise punkti vajumite vahet, jagatuna punktide vahekaugusega. kalle Kallet iseloomustab vunamendi kaldenurga tangens: tan = (s2 - s1) / l , kus s1 ja s2 on vundamendi kahe punkti vajumid ja l on nende punktide vahekaugus. Suhteline läbipaine või kumerpaine f/L ehitise või ehitise osa suurim läbipaine jagatud ehitise või selle osa pikkusega. Suhteline erim, kaard s/L - vajumi erim, jagatud vundamentide vahekaugusega, arvuliselt võrdub ehitise osa kaldenurgaga horisontaalist . Maksimaalne vajum smax - suurim vundamendi vajum kogu ehitise ulatuses. Keskmine vajum sk - kõigi ehitise vundamentide keskmine kaalutud vajum, arvutatakse valemiga
pinged. Pinge punktis A pz,A=ABCD +ADGI -ABFE -AEHI 26. Kirjeldada survelangust tingitud Pärnu vajumeid. Nõukogude ajal oli Pärnus suur veetarbimine, vett pumbati põhja kihtidest nii palju välja, et Pärnule iseloomulikud viirsavid hakkasid tihenema ja toimus üleüldine maapinna vajumine, so isegi geodeetilised reeperid vajusid ära. Nt reeper 13 vajus üle 30 cm. Vee väljapumpamise tulemusel tekkisid pinnases vajumid, mille kiirused olid väga suured. Tallinna maantee hooned, õlimahutid ja Estonia sanatooriumi hooned vajusid oluliselt pärast survelangu pinnases. Maailma kõige laiem pragu on Tallinna mnt hoonetes. Kui vee väljapumpamine lõpetati, lakkasid ka hoonete vajumised. 27. Prandli ja Jürgensoni valem. Nihkealade areng. Vene normide soovitus. Prandli valem: Jürgensoni valem:
jämedapinnaline (suurte pinnakonarustega) peenepinnaline (väikeste pinnakonarustega) siledapinnaline 21 2.5. Defektid käsikaarkeevitamisel Keevisliites võivad tekkida sõltuvalt keevitaja kutseoskustest, keevitusparameetrite kõikumisest, detailide servade kuju hälvetest jm teguritest tingitud kõrvalekalded. Need võivad esineda nii pidevuses (poorid, praod, lõhed räbupesad; õmbluse väliskujus olevad vajumid, lõpetuskraavid) kui ka mõõtmetes, puudulikus ristlõikes, läbikeevitamatuses ja muus. Kui nimetatud kõrvalekalded ei kahjusta keevistoote töövõimet, s.o nende mõõtmed ja esinemissagedus on lubatud piirides, siis nimetatakse neid keevitusdefektideks ja neid pole vaja reeglina parandada. Kui keevitusvigade mõõted või määr ületavad lubatu, siis lähevad nad üle keevitusvigadeks. Välimised vead V-ettevalmistusega õmbluses 1. Juure sisselõige 2
on kaetud veekindla kilega. Omadused: 1. Inertne enamusele pinnases leiduvatele kemikaalidele; 2. Täiesti veekindel; 3. Mädanemiskindel; 4. Suure tömbetugevusega, margst olenevalt 1,25...8,7 kN/m 5. Torketugevus margist olenevaß 5,8...30 kN 6. Juurestikule läbitungmatu 7. Suure "kohanemisvõimega" pinnase ebatasasustele Drenaaz Enkadrain. kasutatakse hoonete vundamentide juures püstdreenelemendina. Savipinnastes kus on suured vajumid saab kasutada vajumi kiirendamiseks. 33. Millised on kuivendusintensiivsuse alus ja kriteeriumid? Kuivenduse intensiivsus näitab veereziimi vastavust põllumajanduskultuuride kasvunõuetele, s.t. kui veereziim vastab nendele nõuetele, on kuivendus ehitatud vajaliku intensiivsusega, vastupidisel juhul on tavaliselt tegemist nõutavast madalama intensiivsusega. Kuivendusintensiivsuse alus näitab, mille põhjal on vajalik intensiivsus määratud e. millise
vedelikuna. Selliseid savisid võiks analoogia põhjal vesiliivaga (quick sand) nimetada vesisaviks (quick clay). Eeltoodust järeldub pinnase struktuuri säilitamise vajadus nii ehitustööde tegemisel kui ka pinnase omaduste, eriti mehaaniliste omaduste, määramisel. Pinnase struktuuri rikkumine vähendab tunduvalt selle tugevust ja suurendab kokkusurutavust isegi siis, kui pinnase tihedus taastatakse. Tagajärjeks võivad olla ehitiste ülemäärased ebaühtlased vajumid ja kahjustused. Rikutud struktuuriga pinnaseproovide katsetamisel saadakse ebaõiged arvutusparameetrid kandevõime ja vajumite arvutamiseks. Klassikalise pinnasemehaanika rajaja K.Terzaghi üks suuremaid teeneid seisneb selles, et ta selgitas kui suur on erinevus loodusliku struktuuriga pinnase ja rikutud struktuuriga sama pinnase käitumises. 2.10 Terastikuline koostis ehk lõimis. Looduslikud pinnased koosnevad tavaliselt väga mitmesuguse suurusega
Selliseid savisid võiks analoogia põhjal vesiliivaga (quick sand) nimetada vesisaviks (quick clay). Eeltoodust järeldub pinnase struktuuri säilitamise vajadus nii ehitustööde tegemisel kui ka pinnase omaduste, eriti mehaaniliste omaduste, määramisel. Pinnase struktuuri rikkumine vähendab tunduvalt selle tugevust ja suurendab kokkusurutavust isegi siis, kui pinnase tihedus taastatakse. Tagajärjeks võivad olla ehitiste ülemäärased ebaühtlased vajumid ja kahjustused. Rikutud struktuuriga pinnaseproovide katsetamisel saadakse ebaõiged arvutusparameetrid kandevõime ja vajumite arvutamiseks. Klassikalise pinnasemehaanika rajaja K.Terzaghi üks suuremaid teeneid seisneb selles, et ta selgitas kui suur on erinevus loodusliku struktuuriga pinnase ja rikutud struktuuriga sama pinnase käitumises. 2.10 Terastikuline koostis ehk lõimis.
Kandevõime osas võib probleeme tekkida järgmistel juhtudel: vundamendi ebaühtlasest vajumisest tekkinud kahjustused; palgi (eelkõige alumised palgiread) biokahjustus (eelkõige mädanikseente kahjustus); rõhtpalkseina puhul võib tekkida probleemi seina stabiilsuse kaotuse osas, kuid salapulgad ja siduvad siseseinad on üldjuhul sellele piisavaks takistuseks; seina enda vajumine tulenevalt kuivamisest või mädanikust. Vundamentide ebaühtlased vajumid tekitavad samuti probleeme seintele. Rõht- palkhoonetes on vundamendi vajumi mõju seina kandevõimele väiksem, kuna seintel on suhteliselt suur jäikus ja tugevus. Karkass-seinad on ebaühtlaste vajumite suhtes tundlikumad ja võivad tekitada avariiohtlikke olukordi. Vundamendi ebaühtlast vajumist (Joonis 2.28) esines uuritud elamutes peamiselt Tartus. Vundamentide vajumine on peamiselt aluspinnase geoloogilistest tingimustest tulenev probleem. Joonis 2.28
annaabi.ee 
