7. Torude tugevusarvutus Torukäänakul hüdrostaatilise rõhu jõud võrdub vektorite summaga Kui torustik tõmmet ei talu, tuleb jõud vastu võtta käänakutoega � = 2�� sin�/2 (N), kus � – toru siseristlõike pindala (m2) � – toru pöördenurk 9. Kahetoimelise silindri dimensioneerimine (seletada erinevused suundade vahel) � ����+= (��� ˇ2)/4 �����− = (�� (�ˇ2 – �ˇ2))/4 Teoreetiline jõud on suurem rakenduses vajatavast jõust 10. Ühetoimelise silindri dimensioneerimine �����+= (���ˇ2)4− �����u+ ������+ – vedru jõud silindri + asendis ������− – vedru jõud silindri – asendis �����− = ������− 11. Voolupidevus (valemid, joonis, seletus) Muutuva ristlõikepindalaga vedeliku voolus, kus vedeliku kogus ei muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne. �1 = �2 ; �1�1 = �2�2 ; �1/�2=�2/�1 JOONIS 12
Selle koostamisel tuleks arvestada nn taldrikureeglit. Toidukorra lõpetab magustoit, mis pidurdab liigset seedemahlade eritumist ning loob täiskõhutunde, kuna süsivesikud imenduvad kiiresti verre ning informeerivad küllastuskeskust piisava toidukoguse saamisest. Õhtusöök on kolmas põhitoidukord ning peab üldjuhul katma 25 -30% päevasest energiavajadusest. Põhjamaade toitumisorganisatsioonide nõuannete kohaselt võib sel söögikorral saada 30% ööpäevas vajatavast toiduenergiast, kusjuures eeldatakse, et süüakse piisavalt vara. Vanemaealistel soovitatakse õhtusöögist saada vaid 15% päeva jooksul vajatavast energia koguhulgast. Õhtueine peab olema mahult väiksem kui lõunasöök. Õhtusöögiks soovitatakse tarvitada kergesti seeditavaid piima-, aedvilja- ja kalatoite ning puuvilja. Valgurikkad toiduained (liha, pähklid) samuti rasva- ja õlirikkad toiduained õhtusöögiks ei sobi, sest nad seeduvad aeglaselt. Kui piim püsib maos 1
16.Millised on tsitraaditsükli saadused? Mis neist saab? * tekib sidrunhape (jääk tsitraat) *tekib CO2, mis lahkub mitokondrist, rakust, jõuab verega kopsudesse, hingatakse välja *tekib NADH2,mis suundub hingamisahelasse 17.Millised ained tekivad hingamisahela reaktsioonide käigus? Mis neist saab? *NAD, H2O 18.Kuidas on glükoosi ainevahetusega seotud teiste toitainete lipiidide, proteiinide ainevahetus? 19.Millises org ühendite dissimilatsioonijärgus toodetakse põhiosa organismis vajatavast ATP-st? *hingamisahelas 20.Fotosünteesi summaarne võrrand. FS lähteained ja saadused. *6 CO2 + 12 H2O * valgusenergiaC6H12O6 + 6O2 +6 H2O (õhust) (mullast) (tingimus) (põhisaadus) (kõrvalsaadus) 21.Valgusstaadiumi lähteained ja saadused *kloroplasti lamellidel *vajalik valguse olemasolu *vahesaadused-NADPH2 *lõppsaadused- O2 *sünteesitakse pimedusstaadiumis vajalik ATP ja NADPH2 *valgusenergia muudetakse keemiliste sidemete energiaks 22.Vee fotooksüdatsioon ja selle tähtsus
HUVITAVAT LUBJAKIVI KOHTA Ultrapeent lubjakivipulbrit saab kasutada kummi- ja värvitööstuses, ka kuivpahtlites. Pulbrilist hüdraatlupja saab kasutada joogivee puhastamiseks, jahvatatud lubakivi abil on võimalik puhastada soojuselektrijaamade heitgaase. Paesõelmeid on kasutatud põldude lupjamiseks. [7] Suhkrutööstuses kasutatakse lupja peedimahla puhastamiseks. Poola tarnib suure osa suhkru rafineerimistööstuses vajatavast lubjakivist Vasalemmast. Keemiatööstus kasutab lubjakivil põhinevaid materjale näiteks plastide, värvi ja liimi tootmisel. Nii karbonaattooteid kui ka kustutatud lupja on vaja kaltsiumkloriidkatte tootmiseks kruusateedele tolmu vähendamiseks. [8] Märkimisväärsetes kogustes lubjakivitooteid on vaja ka tööstusliku heitvee neutraliseerimiseks ja heitgaaside puhastamiseks kivisöel töötavates elektrijaamades. [7]
Ventilatsioonisüsteemi sisesed ventilaatorid Joonis 7 Ventilatsiooni süsteemil on vaja õhku jaotada, seda näiteks ventilatsioonitorustiku hargnemiskohtades, korrustevahelisteks jagamisteks. Selleks kautatakse ühefaasilisi, 0,042kW -seid ventilaatoreid. Nende ventilaatorite juhtimine toimub täielikult korrustel paiknevate inimese kontrollitavatelt paneelidelt või andurite abil mis annavad signaali vajatavast kogusest õhust ventilatsiooni jõu kilpi, kus andmed edastatakse alakeskusesse, seal kogutakse kokku kõik andmed ja saadetakse väljast õhku sisse ja välja tootvatele ventilaatoritele. Ventilatsioonisüsteemi sisesed ventilaatorid on kogu aeg töös, ega oma selle pärast eraldi automaatreziimi, kuid ümberlüliti 91 S1 abil pannakse nad hädaolukorras vastavasse teatatud reziimi tööle. Ventilatsiooni jõu osa Joonis 8
4. Rukkileiva tähtsus tänapäeval Rukkileivas kui toidus on olemas inimorganismile vajalikud makrotoitained (süsivesikud, rasvad, valgud, vesi) ja mikrotoitained (mineraalained, vitamiinid). Inimorganismile on tervislik, kui toidusüsivesikud annaksid 50...60% päevasest koguenergiast. Nüüdisaja normaalsöömises peaksid tärkliserikkad toiduained (inimtoidu põhisüsivesik on ju tärklis) katma 75...80% ööpäevas vajatavast süsivesikute toiduenergiast. Rukkileiva kvaliteettärklis, mille sisaldus on kuni 45 g sajagrammises leivaportsus, peaks moodustama sellest mitte alla 30%. Sõltuvalt kehakaalust tähendaks see 3...4 leivakääru igapäevases toitumises. Inimtervislike toidusüsivesikute andmine on üks rukkileiva põhisõnumitest, mida enda tervise eest hooliv inimene peaks kindlasti arvestama. Lisanditeta rukkileivas on rasva vaid 2...3%.
Mälueralduse meetodid · Ei kasutata välismälu o Fikseeritud suurusega mälualad o Dünaamilise suurusega mälualad o Ümberpaigutatavad mäluakad · Kasutatakse välismälu o Lehekülg mälujaotus o Segment mälujaotus o Segment-lehekülg mälujaotus Virtuaalmälu · Virtuaalmälu kasutaja loogilise mälu füüsilisest mälust lahti sidumine o Ainult osa protsessi poolt vajatavast mälust on korraga füüsilises mälus o Loogiline aadressiruum saab seega olla oluliselt suurem kui füüsiline aadressiruum o Aadressiruume (aadressiruumide osi) saavad protsessid omavahel jagada o Võimaldab efektiivsemalt protsesse luau · Virtuaalmälu saab realiseerida kahel viisil o Lehekülgede laadimine nõudmisel o SEgmentide laadimine nõudmisel Leheküljed · Põhiline meetod
38. Pentoosfosfaaditsükkel ja selle bioloogiline tähtsus Pentoosfosfaaditsükkel e PFT on tsütoplasmas toimuv glükoosi aeroobse oksüdatsiooni rada, mis toodab pentoosfosfaate ja NADPH. Bioloogiline tähtsus: Suudab täita rakkude vajadusi erinevates tingimustes Hõlmab 15-30% maksa, lakteeriva piimanäärme, neerupealiskoore, seemnesarjade, rasvkoe, erütrotsüütide, kilpnäärme kogu glükoosi katabolismist Toodab peaaegu poole inimkehas vajatavast redutseeritavast energiast(NADPH) PFT produtseerib riboos-5-P, mida vajab nukleotiidsete koensüümide nukleotiidide ja PAPS süntees Võimaldab utiliseerida toiduga organismi sattuvaid pentoose Vajadusel ja teatud tingimustes võib anda panuse ATP tootmisesse 39. Sahhariidide biosüntees 40. Bioloogiline oksüdatsioon, hingamisahela ensüümid 41. Oksüdatiivne fosforüülumine 42. Lipiidide tähtsus toitumisel, muundumine seedetraktis, sapi tähtsus seedimisel,
pentoosfosfaate (riboos-5-fosfaati- kasutatakse DNA, RNA ja nukleotiidkoensüümide sünteesiks) ja NADPH (kasutatakse redutseerivas biosünteesis) Bioloogiline tähtsus: Suudab täita rakkude vajadusi erinevates tingimustes Hõlmab 15-30% maksa, lakteeriva piimanäärme, neerupealiskoore, seemnesarjade, rasvkoe, erütrotsüütide, kilpnäärme kogu glükoosi katabolismist Toodab peaaegu poole inimkehas vajatavast redutseeritavast energiast(NADPH) PFT produtseerib riboos-5-P, mida vajab nukleotiidsete koensüümide nukleotiidide ja PAPS süntees Vajadusel ja teatud tingimustes võib anda panuse ATP tootmisesse 39. Sahhariidide biosüntees Glükoneogenees- metaboolne rada püruvaadist glükoosini Glükogenees- metaboolne rada püruvaadist (või glükoosist) glükogeenini 10 40
häired on mitmete haiguste põhjusteks. 1. pooles elimineerub glükoosi 1 C CO2 vormis ja tekib ribuloos-5-P. PFT teises pooles toimuvad mitteoksüdatiivsed pöörduvad üleminekud, nendeks on 3-7 süsinikuliste monooside interkonversioonid. PFT hõlmab 15-30% maksa, lakteeriva piimanäärme, neerupealisekoore, seemnesarjade, raskoe, erütrotsüütide, kilpnäärme kogu glükoosi katabolismist. PFT toodab peaaegu 50% inimkehas vajatavast redutseerivast energiast (NADPH) ning produtseerib riboos-5-P, mida vajab nukleotiidsete koensüümide (NAD, NADP, FAD), nukleotiidide ja fosfoadenosiinfosulfaati (PAPS) süntees. PFT võimaldab utiliseerida toiduga organismi sattuvaid pentoose ning vajadusel ja teatud tingimustes võib PFT anda oma panuse ka ATP sünteesiks, sest tema vaheühend Fru-6-P võib lülituda glükolüüsi. 35. Sahhariidide biosüntees. Pentoosid on nukleiinhapete ehituskompleksiks
elektrokeemilise gradiendi tekkeks läbi mitokondrite seisemembraani. Prootonite liikumine gradienti pidi maatriksisse annab ATP süntaasi tööks (ADP fosforüülimine ATP-ks) vajaliku energia. 42.Lipiidide tähtsus toitumisel. Lipiidide muundumine seedetraktis, sapi tähtsus seedimisel. Imendumine. Lipiidide põhiülesanded: Rasvhaoete katabolism (oksüdantsioon) annab inimkehas põhiosa vajatavast metaboolsest energiast.Lipiidid annavad 25-30% toitelisest energiast ja rasvkoe triglütseriidid moodustuvad 83-87% inimkeha energiavarudest. Rasvhapete ja regulaatormolekulide(eikosandoidid,lipiidide hüdroperoksiidid jt) süntees. Inimkeha-spetsiifiliste triglütseriidide,liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees. Ketokehade süntees ja lõhustamine. Lipiidi-sarnaste biomolekulide(kolesterool,steroidid,vitamiin , sapphapped jt) süntees.
väljastatud energia kWh või MWh kohta. Muutuvkuludest on olulisim kulu kütuse ostmiseks, mis on proportsionaalne väljastatav energiaga sõltub kasutatava kütuse hinnast. Kaugküttekoormuse kestusgraafikul tähistatud pinnad (vt Joonis 9 .85) iseloomustavad väljastatud energiat, seega kogu joonealune pind näitab aasta jooksul väljastatud kogu- energiat, mille katmiseks saab kasutada numbritega 1, 2 ja 3 tähistatud energiaallikaid. Põhiosa kütteperioodil vajatavast energiast saadakse seadmest 2, lühikese tippkoormuse perioodil vajatakse täiendavalt ka seadet 1. Kui suvise soojuskoormuse katmiseks pole võimalik ebapiisava koormatuse tõttu baaskoormuse seadet töös hoida, võib selleks kasutada kas väiksema võimsusega suveperioodi soojusallikat 3 või tippkoormuse soojusallikat 1. Joonis 9.85. Tüüpiline kaugküttekoormuse kestusgraafik Energiaallika töö iseloomustamiseks küttesüsteemis võib rakendada nn kasutuskestuse
Rikastatud kütteseguks nime tatakse segu, kus l kg bensiini kohta tuleb 12,5... 13,5 kg õhku. See segu põleb võrreldes teiste seguliikidega kõige kiiremini. Kuna mootori suurim võimsus saadakse, töötamisel rikastatud kütteseguga, nimetatakse seda ka võimsusseguks. Tingituna õhu puudujäägist ei ole segu põlemine päris täielik ja seetõttu suureneb kütusekulu (ca 20... 25%). Lahjendatud küttesegus on õhku teoreetili - selt vajatavast veidi rohkem (l : 16,5 ... l : 17,2). Väike õhu ülejääk aga tagab segu täielikuma põlemise, mistõttu mootor töötab ökonoomselt. Seepärast nimetatakse lahjen- datud küttesegu sageli ka ökonoomseks kütte - seguks. Kuid selle seguga töötamisel väheneb mootori võimsus ligikaudu 10%, mistõttu teda käsutatakse mootori keskmisel koormusel, kus on olemas jõuvaru. Lahja küttesegu puhul on segus üle 17,2 kg õhku l kg bensiini kohta. Lahja seguga mootor normaalselt ei
annaabi.ee 
