Jäätmekäitlus : Tamsalu vallas reguleerib prügi käitlemist Tamsalu valla jäätmehoolduseeskiri. Prügiveoteenust osutab valla haldusterritooriumil AS Ragn Sells. Enamus tiheasustuspiirkondade ja ka hajaasustustes olevaid majapidamisi ja ettevõtteid on liitunud tsentraalse prügiveosüsteemiga. Tamsalu linnas on suuremate kortermajade juurde loodud võimalus jäätmete liigiti kogumiseks - paber, papp ning segapakend. Segapakendi kogumiskonteinerid on paigaldatud ka Assamalla, Porkuni ja Vajangu küladesse ning Sääse alevikus. Tamsalu vald korraldab igal aastal kevadel (vajadusel ka sügisel) elanikele ohtlike jäätmete kogumisringi, mis läbib kindla graafiku alusel valla suuremaid asustatud punkte. Vald on likvideerinud ümberkaudsetes metsatukkades mitmeid isetekkelisi prügilaid ning kutsunud korrale paljusid prügiga keskkonda reostavaid kodanikke. Biolagunevate jäätmete kogumiseks on välja ehitatud komposteerimisväljak Tamsalu reoveepuhastusjaama territooriumile.
Loksa 37 36 36 Metskaevu 10 9 9 Naistevälja 31 31 32 Piisupi 51 60 59 Porkuni 198 196 189 Põdrangu 82 81 80 Sauvälja 21 21 20 Savalduma 28 27 26 Türje 11 10 9 Uudeküla 108 107 108 Vadiküla 7 6 5 Vajangu 382 378 381 Vistla 23 22 21 Võhmetu 15 15 14 Võhmuta 52 52 51 KOKKU 4464 4442 4425 Omavalitsus Vallavanem- Toomas Uudeberg Vallavolikogu esimees- Andrus Freienthal Volikogu aseesimees- Rein Lall Liikmed- Ain Aasa Vaike Amur Vardo Arusaar Vatslovas Budrikas Tiit Vettik Eigo Laur Jüri Liblik
Arnold Hinnom ,,Suur Heitlus" Algus Sündis 1895 Järvamaal Vajangu vallas Lõpetas Tallinna kaubanduskooli Tahtis saada kunstnikuks Läti rahvusväeosad 1915 Läti rahvusväeosa Osales Riia piirkonna kaitselahingutes 1917 tagasi Eestis Eesti rahvusväeosad Johan Pitka 1917- Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaminister andis loa 1. Eesti polgu formeerimiseks. Ligikaudu 4 000 paberitel, tegelikult umbes 10 000. Eesti rahvusväeosadest sai Eesti Vabariigi sõjavägi. Pitka Click to edit Master text styles Second level
Perametsa © Maris Rattas 2002 3 Meremuda: Haapsalu, Käina, Mullutu- Mullutu-Suurlaht Järvemuda: Ermistu, Värska Arumetsa Järvelubi: Vajangu/ Vajangu/Varangu 4
, lk 97). 2 Ajakiri Üldiselt on kõige populaarsemad ikka valget värvi valamud, kuigi aeg-ajalt otsitakse ka musta värvi või halli tooni kraanikausse. Kõik teised värvid ja toonid on siiski pigem erandid. Kindlasti peitub sellise olukorra põhjus nii hinnas (valge keraamika on masstoodang ehk soodsam) kui ka konservatiivsuses ja teadmatuses. Valamu on traditsiooniliselt ikka alati valge olnud ning tihti ei osatagi muud tahta (TM kodu & ehitus, 2013, lk 39). 3 Ajaleht Vajangu põhikool avab uksed ka tänavu 1. Septembril, esimesse klassi astub 3 mudilast. Mäletatavasti võttis Tamsalu vallavolikogu tänavu varakevadel vastu otsuse Vajangu põhikooli reformimise kohta, mis tähendas, et alates algavast õppeaastast pidanuks kool kui iseseisev üksus kaduma põhikooliklassid oli kavas liita Tamsalu gümnaasiumiga, lasteaiarühmad Sääse lasteaiaga (Kuulutaja Koolileht, 2013, lk 2). 4 Seadus
Elektrienergia pakkuja on iga majapidamine ise valinud (enamasti ikkagi Eesti Energia), liinid on külas olemas, kõigis majapidamistes on elekter sees. Varem põlesid "linnas" öösiti suured tänavavalgustid, kuid otstarbe puudumise tõttu on viimastel aastatel lambid kustus olnud. Jäätmed Igal majapidamisel peab olema oma prügikast, mida 12 nädala tagant tühjendatakse. Põhiline prügivedaja meie piirkonnas on Ragn-Sells. Klaasi kogumise konteiner asub Vajangu külas (4 km kaugusel), Võhmutal sellist eraldi ei ole. Tamsalus töötab jäätmejaam, kuhu Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla olmeprügi, suuremõõtmelised ja muud jäätmed (nt eterniit, mis loodusesse sattmisel väga kahjulik oleks) ära viia saab. Demograafiline seisund Tabel Võhmuta küla elanike arv aastatel 2008-2013 01.01.2008 01.01.2009 01.01.2010 01.01.2011 01.01.2012 01.01.2013
Uurimustöö Vajangu Põhikool Helika Paas 8.klass Juhendaja:Seidi LamusTsistotin Sissejuhatus Vaatamata sellele, et suitsetamise populaarsus on viimase paari aasta jooksul märgatavalt langenud, muutub suitsetaja keskmine vanus aina nooremaks ning suitsetajate seas on üha rohkem naissoo esindajaid. Sellega seoses on suitsetamisest loobumise teema muutumas üha rohkem aktuaalsemaks ühiskonnas. Avalik pahameel ning informatsiooni üleküllus ei
kitsarööpmeline raudtee. 60,7 km pidi valmima juba järgmisel aastal, kuid proovisõit sai teoks alles 1917. aastal ja tee polnud sõidukõlbulik veel 1918. aasta algulgi. Raudtee lookles kohati kui uss, jaamahooned paiknesid ajutistes barakkides. Türi jaam sõlmjaamana sai lääneidasuunalise ühenduse laiarööpmelise raudteega. Ajaleht Tallinna Post kirjutab 1937. aastal: «... sõideti 10 15 kilomeetrit tunnis. Polnud ime, et rongi meeskond Tamsalu ja Vajangu jaama vahel metsas maasikal ja vaarikal käis. Iga väiksemgi tõus annud vedurile tublisti tööd.» Uuendused 19201930ndatel aastatel 1926. aastal võeti kitsarööpmeline raudtee Eesti Raudteede Valitsuse süsteemi ja hakati selgitama tee olukorda. Türi alevivolikogu oli andnud jaamale 1923. aastal Türi nime Allenkülli ja Alliku asemel. Valitsuse kontroll näitas, et raudtee on aegunud ja kohati kriitilises seisus. TallinnViljandi
t. e.m.a. 2200 e.m.a. püstitati ringi keskele 2-meetrised kivirahnud. 2000 - 1500 e.m.a. püstitati 4-meetristest rahnudest välisring. Kivid on arvatavasti toodud Walesist. Tegemist on arvatavasti astronoomilise ehitisega. Eesti pronksiaeg 1800 - 500 e.m.a. Vanem pronksiaeg (1800 - 1100 e.m.a.) Eestist on leitud vaid 16 pronksiaegset eset. Üks vanemaid pronksiaegseid leide Eesti aladelt on odaots Muhu saarelt. Ainuke pronksiaegnee mõõk on pärit Vajangu külast, see seisis pikka aega Rakvere muuseumis. Mõõk oli valmistatud Kesk-Euroopas Halstatti kultuuri ajal. Sellest perioodist ei teata ühtki kinnismuistist. Noorem pronksiaeg (1100 - 500 e.m.a.) Hakati ehitama rõhkpalkhooneid, arvatavasti tänu pronkskirveste kasutuselevõtmisele. Tähtsamad kindlustatud asulad olid Iru, Narva, Kaali, Ridala, Asva. Tekkisid tihedad suhted Skandinaavia rahvastega.
2 kõige Odaots Seima-Turbino kultuur. Leidis talumees, kes kasutas seda seatapu vanemat Muhust pussina (ehk nooleleht kulutatud) eset (Kagu- Sirp Valmistatud Ukrainas. 13 hilisemat kirvest on Skandinaavia Eesti) Kivissaarest lõunaosast ning noorem pronksiaeg selle alaga tihedalt seotud Muud Tuula tutulus Taani matuse järgi kui vöökaunistus või -kinnitus Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) Vajangu Al 1975. a Rakvere muuseumis AGA etnograafia fondis kui pronksmõõk pulmamõõk. Tegelikult 7.-8. saj eKr Hallstatti kultuuri pronksmõõk. Ainus terve, mis Eestist leitud (Tehumardi: 2 mõõga tükki) 2. NOOREM PRONKSIAEG EESTIS uut tüüpi kinnismuistised: 1. Kindlustatud asulad Iru Linnapära, Narva Joaoru, Neis asulais on leitud pronksesemete Kaali, Ridala, Asva kõik asuvad mere ääres ning pindala valuvorme ergo nad on pronksi
Kõige vanemad muinaspõllud on avastatud Tallinna küljealt Saha loolt. Peamised pronksiajal kasvatatud tervailjad olid oder, nisu ja kaer. Antud viljadest tehti õlut. Pronksiajast on teada, et õlle tegemiseks kasutati kõige enam otra, siis sellest ajast ongi jäänud traditsiooniks, et tehakse odraõlut. Õlut tarbiti teatud puhkudel. Õlle ajalugu on päris palju uuritud ja esimesed kindlad märgid õlle olemasolust Mesopotaamias ja Egiptused 4000a eKr. Vajangu pronksmõõk kasutatud pulmadel tseremoniaalesemena. Pronksiaeg on ääretult uhke ajajärk, kuid parakui kõiki detaile tema kohta ei tea ja ei tunne. Vanem rauaaeg · Vainim meteoriitrauast ese esineb ühes hauas Samarras (Põhja Iraak) 5000 eKr. · Üksikuid meteoriitrauast esemeid on leitud Lähis-idas muististes 4.-2. at eKr. · Praeguseks on Maal avastatud kokku üle 200 meteoriidikraatri või nende rühma.
Omal ajal nimetati soola valgeks kullaks. Hallstti kultuurile iseloomulikud küllaltki suured kindlused. Heuneburg vallides kasutatud kive ja puit konstruktsioone. Hallasttatis 6.sajandil e.Kr teada esimesed savitellised. Hallastt 800 5000 e.Kr õlemineku aeg pronksajast rauaaega. Rauaaja esemetega on veel kõrvuti pronkesemed, relvad rauast ja muud esemed pronksist. 80% relvadest pronksi ja 20% rauast. Pronksmõõku tehti, et müüa Põhja Euroopasse, üks leitud Eestist Vajangu külast. Soomes ka üks taoline pronksmõõk, Lätis pole ning Leedus on varasem ja vähesemate kaunistustega. La Tene`i kultuur, mis saab oma nimetuse ühest Sveitsi järves asuva leetseljaku järgi, kust leiti uhkeid raudmõõku, odaotsi. Umbes 800 eset klaaspõhjaga paadist õngitsedes, u 100 neist mõõgad. Hiljem leiti veel paar tuhat eset. Sõlgi, münte (Makedoonia eeskujul). Asulaid ei leitud kuna need olid järvepealsed, puust tehtud platvormid
need on sageli olnud damastseeritud. Ka Eestist on leitud pronksiaja mõõkasid. Näiteks Tehumardi peitleid sisaldas endas kahe lühimõõga katkeid ning odaosakatkeid. Sisaldasid endas võõrmaterjale Lõuna-Skandinaaviast. Sealt leitud esemed on Eesti pronksiajale võõrad esemetüübid, mis näitab, et kusagilt mujalt on toodud/ostetud esemete katkeid ning need siis Eestisse toodud. Aastal 2001 avastati Eestis veel üks pronksmõõk, Vajangu pronksmõõk, mis oli juba 25 aastat tegelikkuses olnud muuseumis. Hiljem, kui Tõnno Jonuks seda mõõka nägi, tuli välja, et see pärineb kuskil 1000-750 eKr ning on Hallstatti stiilis mõõk. Taolisi on leitud ka Taanist ja Rootsist. Eelrooma rauaaeg Eelrooma rauaajast (500 eKr – 50 pKr) pärineb varane nn lateeni tüüpi mõõk, mis leiti Jäbara kivikirstkalmest ning seda peetakse Eesti vanimaks raudesemeks. Eelrooma rauaaja lõpust on leitud hiline nn lateeni tüüpi mõõk
Need on uued kultuurmaastiku elemendid, milledel on olnud tähtsus läbi aastasada ja tuhandete. Leide iseenesest on vähe, 36 kalmu kohta vähem kui 36 leide. Pronksist pintsette, habemenugasid, nööpe, oimurõngaid. Keila lähedalt Tuula külast leiti tutulus (koonus.. nagu trompeti otsik ). Taani kohta saame teada, seal oli ka maetud naine, kelle vöö kohal oli ka tutulus (nagu vööpannal). Vajangu külast leiti pronksmõõk, viidi Rakvere muuseumi. See pandi kokku teiste etnograafiliste asjadega. Hiljem avastati, et mõõk pärineb 900-800 eKr, seda kasutati hiljem u Põhjasõja aegu pulmamõõgana ühes talus. Kivikirstkalmete ringide mõõtmed hakkavad suurenema, max on neli ringi. Kalmed levivad suurem osalt mere-äärsetel aladel. Miks keskel ei olnud? Äkki seal ei rajatud nii suuri. Kivikirstkalmetega levivad ka lohukivid, kivide peal on kümnekonna cm laiused ja paari cm
Lohukive on Eestis üle 1750. Kalmetest on leitud mitmeid pintsette ja habemenugasid. Sageli esinevad pintsetid koos habemenoaga. Tuula tutulus, oli mingi kummaline asi, mis pandi hauda kaasa. Tutulus oli tegelikult aga vööehe. Taanist leiti üks laip, millel oli seelik, mis koosles nööridest. Et seelik väga ei lendleks, oli pandud pronksrõngakesed seeliku alla otstesse. Tegemist oli miniseelikuga. Ainus Eeestist leitud pronksiaegne mõõk on Vajangu külast pärit. See mõõk seisis väga pikka aega Rakvere muuseumis. Ükski arheoloog ei teadnud sellest midagi. Üks talupoeg oli selle annetanud ja ütlenud, et see on vana pulmamõõk, tegelikult ei olnud. Mõõk oli valmistatud Kesk-Euroopas Halstadti kultuuri alal. Lätis pole ühtki mõõka leitud, Leedus on paar, aga palju kehvemad kui Eesti omad. Rooma rauaaeg Rooma rauaaeg võeti kasutusele 19 saj Kesk-Euroopas. See on ajajärk, kui Rooma impeerium oli kõige suurem
annaabi.ee 
