Samas on õppeprogrammid ülekoormatud, mille tulemuseks on õpilaste vähene õpirõõm, suur koolistress ning -väsimus. Taaskord saab näite tuua artiklist ''Haridus ja Demokraatia'' , kus autor ütleb, et õpetaja vorm on täidetud, kuid sisu ei ole ei olda südamega asja juures ehk ei ole sära silmis, mis tekib sisemiselt motiveeritud arengu käigus. Seega õppija ning õpetaja koostööd lõhestab ajapuudus, mis takistab õpetajat süvenemast õpilase vajadustesse, mistõttu kaobki ära õppimise rõõm. Sageli puuduvad väiksematel koolidel võimalused ja vahendid praktilisteks tegevusteks, mis võimaldaksid siduda õpitavat eluga, oma kätega midagi teha, järele proovida. Näiteks loodusteaduslikke katsed, uurimistöid, pillimängu, käsitööd ning kunstilisi tegevusi. Lisaks on vajaka abinõud lugemishuvi parandamiseks, sest paljude kooliraamatukogude olukord on katastroofiline- puuduvad vahendid uuema kirjanduse ostmiseks. Kuna hulga
Teisejärgulised või lausa selliste inimeste väärtuste alla ei kuulu kindlasti vaimsed väärtused nagu teadmiste omandamine , traditsioonid või perekond. Neile maailma kodanikele on esikohal materiaalne vajadus. Näiteks terve perekond või siis üksikisik käib mitmes kohas tööl, jättes endale vähe aega vaba ajaks/puhkuseks. Ka soovitakse üha enam kõrgema palga poole püüelda. Leian, et sellised maailma kodanikud on uppunud materiaalsetesse vajadustesse. Neid ei lahuta tööst miski muu oluline välismõju tegur. Sellised on rahaahned ning kuulsuse janulised inimesed, kes ei mõtle teistele ja elavad vaid enda nimel. Täielik vastand materiaalsete vajadustega inimestele on mittemateriaalsete vajadustega rahvas. Neid esineb maailmas vähem. On ka selliseid kes sooviksid, et neil oleks materiaalne ülekaalus, kuid puuduvad selleks vajalikud oskused ja eelised. Mittemateriaalsed inimesed peavad
või tema suhtes vääras tegutsemises. NT: laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust toidust. Lapsel ei vahetata mähkmeid. Lapse nutule ei reageerita, nt unustatakse lapse söögiaeg, ei võeta teda sülle, ega lohutata. Last ei riietata vastavalt ilmastikule. 4.2 Emotsionaalne lapse emotsionaalsete vajaduste mitterahuldamine. NT: lapse tunnustusest ilmajätmine, ükskõike suhtumine lapse vajadustesse, lapse ignoreerimine, emotsionaalse läheduse vältimine ( vanem ei paita lapse pead ega võta teda sülle). 4.3 Tervise hooletussejätmine vanemapoolne tegevusetus lapse tervisliku seisundi hoidmisel või parandamisel. NT: lapsega ei käida vajalikul tervisekontrollil, keeldutakse lapsele vajalikest meditsiinilistest protseduuridest või neid välditakse, lapsele antakse
Nad alistatakse täielikult. Sellepärast ongi tähtis, et inimene teaks ja tunneks enda soove ja vajadusi ning oskaks teistele need selgeks teha, ühtegi õigust rikkumata. Mina isiklikult arvan, et iga inimene teab täpselt ise, kuidas ennast arusaadavaks teha. Kuigi positsioon ei tohiks mõjutada enesekehtestamist on siiski see üks põhjus, kas inimest võetakse kuulda või jäätakse nurka. Minu arvates ei tohiks selline asi mõjutada inimeste suhtumist teiste soovide ja vajadustesse. KASUTATUD KIRJANDUS 1. McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. (1998) Suhtlemisoskused. Tallinn: Väike Vanker; 2. Bolton, R. (2002) Igapäevaoskused. Tallinn: Väike Vanker; 3. Niiberg,T. , Urva, T. Enesekehtestamine ei või jah ?. Tartu 2009; 4. Gordon, Th. (2003) Tõhus juht. Tallinn: Väike Vanker;
Nõustamisel ja konsulteerimisel tuleb kindlasti arvestada laste ja noorukite nõustamise eripäraga Noorukid on oma peredest vähem sõltuvad kui lapsed, nende sotsiaalne süsteem on rohkem seotud eakaaslastega. Vahel peab nõustaja olema nagu advokaat, et noorukit abistada läbirääkimistel oma perega. Noorukitel on kognitiivsed võimed palju arenenumad kui lastel, nõustaja saab valida keerulisemaid sekkumistehnikaid. Nõustamissuhe nõuab austavat suhtumist noore arengulistesse vajadustesse. Noorukil peab olema õigus teha ise otsuseid, mis on seotud nõustamisprotsessiga. Täiskasvanute nõustamise eelduseks on nende isiku autonoomsus ja iseseisvate otsuste tegemise õigus, noorukid ei ole oma otsustes nii vabad, sõltuvad ikkagi täiskasvanutest, noorukite ja täiskasvanute peamine erinevus seisneb nende erinevas arengufaasis. Noorukid on otsingute ja kahtluste teel, täiskasvanud vajavad elus stabiilsust Paljudel noortel
Sümbiootilises järgus kujuneb lapse esmane kiindumus teise inimesesse. Naeratusega näitab ta, et tunneb ära oma hoidja. See esimeme kiindumusside on lapse ühiskonnaliikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht. Hoidjaga üksiolemisest jääb lapsele meelde peale tema enda ka hoidja ning kogu hooldus, mis temale on osaks saanud. See, kuidas lapse eest hoolt kantakse, loob selles eas lapse psüühilise arengu aluse. See, kuidas lapse vajadustesse suhtutakse, kuidas tema eest hoolt kantakse, mõjutab omakorda tema eneseväärikustunde kujunemist. Kui lapse eest hoolitsetakse hästi, siis võib ta oma tekkivatesse vajadustesse suhtuda rahulikult ega satu niisugusesse olukorda, mille valitsemisega ta toime ei tule. Tähtis on hooldamist õigesti ajastada ja lapse eest hoolitseda siis, kui ta annab märku selle vajalikkusest. Vajaduste rahuldamine ning õigeaegne hooldus äratavad lapses tunde, et ta on
puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises. NT: laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust toidust. Lapsel ei vahetata mähkmeid. Lapse nutule ei reageerita, nt unustatakse lapse söögiaeg, ei võeta teda sülle, ega lohutata. Last ei riietata vastavalt ilmastikule. 4.2 Emotsionaalne lapse emotsionaalsete vajaduste mitterahuldamine. NT: lapse tunnustusest ilmajätmine, ükskõike suhtumine lapse vajadustesse, lapse ignoreerimine, emotsionaalse läheduse vältimine ( vanem ei paita lapse pead ega võta teda sülle). 4.3 Tervise hooletussejätmine vanemapoolne tegevusetus lapse tervisliku seisundi hoidmisel või parandamisel. NT: lapsega ei käida vajalikul tervisekontrollil, keeldutakse lapsele vajalikest meditsiinilistest protseduuridest või neid välditakse, lapsele antakse teadvalt valesid või valedes annustes rohtusid, lapsele ei kutsuta arsti,
Ka hooletussejätmine (füüsiline, emotsionaalne, tervislik, hariduslik) on pigem väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse seisundisse, sest tema esmased vajadused jäetakse vanema(te) poolt rahuldamata. Last emotsionaalselt hooletusse jättev vanem on tundekülm ja ükskõikne kõiges lapsega seonduvas. Näiteks avaldub lapse emotsionaalne hooletusse jätmine järgmiselt: Lapse tunnustusest ilma jätmine; Ükskõikne suhtumine lapse vajadustesse ja nende rahuldamisse; Lapse ignoreerimine; Emotsionaalse läheduse vältimine. (Soonets, 1997:101) Füüsiline hooletussejätmine avaldub järgmiselt: Laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust toidust; Lapsel ei vahetata mähkmeid; Lapse nutule ei reageerita; Last ei riietata vastavalt ilmastikule. (Soonets, 1997:101) Samuti on olulised lapse tervise ja hariduse eest hoolitsemine. Väikese lapsega tuleb pidevalt arstlikul kontrollil käia, täita arsti ettekirjutisi, anda
rõivastumine, III – eluase, IV – mööbel, V – tubakas jne. Tabeli ridades (araabia numbritega) on märgitud vastava tarbeliigi rahuldamisastme tähtsus. Valik tehakse ühe või teise lahenduse vahel mitmest võimalikust. Näiteks inimene, kes on toitumises (I) rahuldanud juba 5 astet, valib, kas süüa veelgi paremini või osta hoopiski näiteks tubakat. Menger klassifitseeris kaubad nende kvantitatiivse suhtega vajadustesse. Kaupade kogus on enamasti alati väiksem kui soov nende järele. Majanduslikud (nappivad, piiratud) kaubad/hüvised on sellised, milledest ei saa loobuda ilma ohverduseta oma vajaduste rahuldamisel. Piirjoon majanduslike ja mittemajanduslike kaupade vahel ei ole sugugi püsiv, sest kaubad võivad liikuda kahe kategooria vahel sõltuvalt nende haruldusest (nappusest). Indiviidi suhe ühe kauba majanduslikku kasulikkusesse või kvaliteeti loob aluse hinnangule, mida kutsutakse väärtuseks.
Nõustaja rolli on raske õpetajal võtta. Laste ja noorukite nõustamise erinevus Noorukid on peredesr vähem sõltuvad kui lapsed, nende sotsiaalne süsteem on rohkem seotud eakaaslastega.Vahel peab nõustaja olema nagu advokaat, et noorukit abistada läbirääkimistel oma perega. Noorukitel on kognitiivsed võimed palju arenemad kui lastel, nõustaja saab valida keerulisemaid sekkumistehnikaid Nõustamissuhe nõuab asutavat suhtumist noore arengulisse vajadustesse. Noorukil peab olema õigus teha ise otsuseid, mis on seotud nõustamisprotsessiga. Täiskasvanute ja noorukite nõsutamise erinevused. Slaid Täiskasvanute nõustamise eelduseks on nende isiku autonoomsus ja iseseisvate otsuste tegemiste õigus. Noorukid ei ole oma otsustes nii vabad, sõltuvad ikkagi täiskasvanutest Noorukite ja täiskasvanute peamine erinevus seisneb nende erinevas arenguperioodis: noorkid on otsingute ja kahtluste teel, täiskasvanud vajavad elus stabiilsust.
5. Kuula tähelepanelikult. Keskendu igale 4. Kvaliteet - teenindus - Kehtestav käitumine (valikuvabadust tekitav) isikule. Häälesta ennast nende olukorda, Sõnum: Me suudame ja me tahame hoolitseda teie eest! Meetod: Kiire, efektiivne, püsiv, organiseeritud, nende suhtumisse ja vajadustesse. Näe kaasaegne, pakkuv, algatusvõimeline. Käitumine: Vaba, peremehelik, sõbralik, isiklik, huvitatud, ette, loe ridade vahelt, küsi küsimusi, ole taktitundeline. haaratud. Isegi kaebused on positiivne allikas, kui Sa kuulad ja tegutsed ning õpid nendest. 44 6. Õpi ja arene oma töös
hetkel segavaid küsimusi tekitada. Usklikud halisevad: ,,Me peame ajaga kaasas käima," kuid unustavad seejuures, et kristliku religiooni piiratud tegurite ja sügavalt sissejuurdunud reeglite tõttu ei saa see kunagi muutuda küllaldaselt , et inimese vajadustele vastata. Iidsed uskumused esindasid alati inimese spirituaalset loomust, sekkudes kas vähesel määral või jättes üldse sekkumata tema lihalikesse või ilmalikesse vajadustesse. Need pidasid elu vaid ajutiseks ning liha üksnes kestaks; füüsilist naudingut tühiseks ning valu vääriliseks ettevalmistuseks Jumala Riiki suundumisele. Kuidas peaks täielik silmakirjalikkus kaduma, kui ,,õiglased" teevad religioonis muutusi, käimaks sama sammu inimkonna loomulike muutustega. Kristluse ainus võimalus kunagi täielikult teenida inimese vajadusi oleks satanismiks muutumine. Hädasti on vaja inimese loomulikele instinktidele tugineva tugeva religiooni teket
annaabi.ee 
