erinevatelt alustelt lähtumist, vaid praktilistest vajadustest tulenevat reformitaotlust. Lausestuses on säilinud saksapärasust, kuna tekstid pärinevad katekismusest. Kirjaviis on ühtlane, põhimõttekindel. 17. sajandi 80. aastatel Riias Fischeri trükikojas ilmunud raamatutes püüti kujundada stabiilset kirjaviisi. Uuendusmeelsed kirjamehed tegid tolle aja kohta radikaalseid ettepanekuid, mida Johann Fischer toetas. See kutsus esile opositsiooni Põhja-Eesti vaimulikkonnas. Uuendatud kirjaviisis kirikuraamatutest kaevati koguni Rootsi kuningale, mille tulemusena osa selliseid raamatuid keelati. Viimase Stockholmi-reisi ajal ülendati B. G. Forselius Eesti- ja Liivimaa kubermangude rahvakoolide inspektoriks, aga tagasiteel hukkus ta Läänemerel, tõenäoliselt 19. novembril 1688 (mõnes kohas märgitud ka 16. novembrit 1688. aastal. ) Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel. Bengt Gottfried Forseliuse Selts 1986
Tõeline kasvatus ja õpetus nõuavad hingetarkust, järk-järgulist ja süvamõttelist dialoogi jumalikult korrastatud maailma ja Jumala endaga. Hirm Jumala ees puhastas inimest ja kujundas ta ümber. Inimesele "meenus" talle Jumala poolt antud headuse alge. Ta püüdles selle poole, et lahti öelda kirgedest, madalatest tungidest ja kurjadest mõtetest. Järk-järgult sündis kasvatuse protsessis "uus" inimene, kes polnud enam koormatud madalate ja tumedate tunnetega. Herarhia vaimulikkonnas Keskajal kujunes välja kiriku organisatsioon ja sellega herarhia selles. Kiriku peaks oli Paavst, kes oli ka Rooma peapiiskop ja Jumala asemik maa peal. Kirik oli rikas. Vaimulike ülesandeks oli kiriklike kombetalituste läbiviimine. Paavsti surma järgselt valivad paavsti poolt ametisse pantud nõuandiad, kardinalid, uue paavsti. Peapiiskop oli suurema piirkonna katoiliku kiriku juhiks. Peapiiskopile allusid piiskopid, kelle
näljahäda ning ka sõjad. Inimesed olid kriisis. Inglismaa kuningas Edward III ründab Prantsusmaad ning algab Saja-aastane sõda(1337-1453). Kuningas otsustab oma lemmiktütre Joani panna Hispaania kuningale mehele. 1348. aastal lahkub Joan Inglismaalt, kuhu kohutav haigus polnud veel jõudnud. Paavsti kuuria asub Avignonis. Paavstiks on Clemens VI. Katoliku kirikut halvustati- preestreid kritiseeriti nende liigselt vaba eluviisi pärast. Vaimulikkonnas oli toimunud kõlbeline langus. Paavsti suurimaks usaldusisikuks sai tema ihuarst Guy de Chauliac. Katku levik Katku levik algas Hiinast kust bakter liikus edasi Kesk-Aasiasse ning 1347. aastal jõudis välja Mongolite impeeriumini. Kogu islamimaailm nakatub kiiresti ning inimesed hakkavad massiliselt surema. Külad, mis olid ainult surnuid täis, tehti tühjaks- kaasa võeti kõik, mis võiks kasulik olla ning asjadega levis ka bakter edasi.
valitseva ülemklassi heaolu ning mõned rahvavalgustajad tõstsid päevakorrale ka pärisorjuse kaotamise ideed. Üks maarahva eluolu parandamise eelduseks oli haridus, kirjasõna isiklik tundmine, mida taotles luterlus ja mis oli Eesti- ja Liivimaal riigikirikuks. Kuramaa on peamiselt katoliiklik ala ja seal polnud kirikul valgustusideede realiseerimisel tähtsust. Baltikumi valgustus oli rahvavalgustus, ratsionalism ehk filosoofiline valgustatus oli ülikoolides ja vaimulikkonnas. Aadelkond ja haritlaskond arutlesid, kas pärisorja üldse saabki tsiviliseerida ja kuivõrd on maarahvas võimeline õppima. Mingigi haridus peab siiski olema, sest inimese harimise kaudu saab kõrvaldada tema pahed nagu: joomine, vargused, liiderlikkus, kasimatus jpt. nagu kujutasid baltisakslased maarahvast. Talupojale tuli anda nii palju haridust kui hädaks vajalik mitte aga teda täielikult harima, veelgi vähem iseseisvalt mõtlevaks-analüütiliseks isikuks kujundama. Seepärast
Kõige olulisem muutus oli emakeelne jumalateenistus. Niisiis vajati protestantliku jumalateenistuse ja liturgia pidamiseks kiiresti kirikulaulude tõlkeid või uusi laulutekste. Kirikulaulude õppimine eesti kogudesega nägi aga rohkem välja koorilauluproovina kui jumalateenistusena. Usupuhastus aitas oluliselt kaasa eesti kirjakeele sünnile. Nii on teadaolevalt esimene osaliselt eestikeelne raamat trükitud 1525., Tartu pildirüüste-aastal. Eestlaste osa vaimulikkonnas arvatavasti suurenes. (icid) Kuid oleks vale arvata, et usupuhastus eestlastele kui rahvusele ainult kasuks tuli. Reformatsioon teravdas rahvuslikke vahekordi, vähemalt linnades, ja seal oli nõrgemaks pooleks endiselt eestlased. (idic) Rõhuasetus eesti keele omandamisele vaimulike seas pärast reformatsiooni võis koguni taanduda, sest vana katoliikluk valmulikkond tõrjuti välja ja uutel sisserännanud jutlustajatel ei olnud põlisrahvastega mingit kogemust ega ka keele oskust.
Nt allutatakse nõrgema naabri allood feoodiks. Isiklike suhete osatähtsus väheneb. Kuid hiliskeskaegne territoriaalvõim on ikkagi erinevatest õigus- ja omandisuhetest kokkulapitud. Ühiskondlikud püramiidiskeemid ei kehti enam, on tugevalt lihtsustatud (nt kuningas-vürstid-jne-talupojad). Meeslään- meesliini pidi pärandatav lääne Kogukäeõigus- lääni koos haldamine Sotsiaalse karjääri võimalused hiliskeskajal: Sotsiaalne karjäär oli hiliskeskajal võimalik vaid vaimulikkonnas, kus karjääri eelduseks oli haridus, mille eelduseks omakorda oli raha. Muidu polnud sotsiaalne karjäär võimalik, kuna inimese koht ühiskonnas oli sünniga määratud. Mõis ja põhimikuhärrus. Need, kellest need talupojad sõltuvad on, on mõisnikud. Seda olukorda, kus võim maa üle käib koos võimuga nende inimeste üle, nimetatakse põhimikuhärruseks. Maavaldus tähendab ka valitsusvõimu selles maavalduses. See pole omandisuhe. Suhe mõisniku ja
Kriteeriumiks oli meeshingede arv, mis oli aadliku arvel. Siin oli tegemist kolme eristusega: · aadlikud, kellel oli alla 20 meeshinge (alamkiht). · aadlikud, kellel oli 21 kuni 100 meeshinge (keskkiht). · aadlikud, kellel oli üle 100 meeshinge (ülemkiht). Meeshingede järgi jaotus polnud aadlike enda jaotus, vaid riigi oma, sest selle järgi teostati maksupoliitikat. Vaimulikuseisus: Vaimulikud jagunesid kaheks: mustaks ja valgeks vaimulikkonnas. Musta vaimulikkonna moodustasid mungad ja kloostrivaimulikud. Nende käes oli õigeusukirikus juhtroll. Oluline on see, et tegemist ei olnud päritava ametiga. Valge vaimulikkonna moodustasid kogudusevaimulikud, nad moodustasid tuumiku. Valge vaimulikkonna seisus oli päritav. Vaimuliku seisuskonna korporatsiooniks oli sinodid ja vaimulike konsistooriumid. Vaimulike seas oli selge kihistumine: preestrid, diakonid, salmilauljad. Kirikliku ameti pidamiseks olid ka vanuseliseks piiranugd
-vasallkond Võrdlemisi ühtne, puudus kõrg- ning alamaadel. Kõige enam lokaalse päritoluga. Päritolu muster paika 13 sajandiga. Vasallkonnal kujunesid rüütelkonnad. Moodustati korporatsioon, mis hakkas kaasa rääkima maahärra kõrval. Kui kokkuleppeks oli tarvis vasallide toetust kindlustada, toimus viimaste õiguste laiendamine. Nt pärimisõigus, mis 14 saj lõpuks oli võrreldav pärusvalduse pärimisõigusega. -Vaimulikkond ning ilmalikkond Vaimulikkonnas olemas selge hierarhia. Lihtvaimulikud (vikaarid) ja kõrgvaimulikud (toomhärrad, piiskopid). Veel mungad. Hierarhia ka mungaordude vahel. Tsistertslased (valdavalt aadel) ning kerjusmungaordud (frantsistklased ja dominiiklased). Liivimaa kõrgemaks vaimulikkonnaks olid sakslased. Väikesakslased kleindeutsche Keskaja väikesakslaste kohta vähe teada, eeslinnade elanikud. Paigad, mille kohta allikaid praktiliseld säilinud ei ole. Tähendab väikesi saksasid. Kes sotsiaalses
iga inimene peab ise jumalasõna mõistma teenistusi tuleb pidada emakeeles. Eestlased õppisid lugema, laulma. Usupuhastuse ajal ja järel algas katoliiklaste ja protestantide vahel sellealane võidujooks, mis eesti kirjakeele sünnile oluliselt kaasa aitas. Esimene osaliselt eestikeelne raamat trükitud Lüübekis 1525., Tartu pildirüüste aastal. 1535 trükiti Wittenbergis alamsaksa- ja eestikeelse tekstiga luterlik katekismus. Eestlaste osa vaimulikkonnas suurenes. Reformatsioonile järgnenud sajandist on meil nimeliselt teada hulk pastoreid, kellest on eestlaseks arvatud Johann Koell (Kool või Kõll), Hans Kuhn (oma kodukihelkonna, Jüri, pastor), Jürgen Kur, Matthias Kempf (Kempe), Bartholomäus Gilde ja Balthasar Russow. 1583 asutati Tarusse jesuiitide residents ja selle juurde gümnaasium, mida võib pidada Eesti esimeseks kõrgemaks õppeasutuseks. Gümnaasiumi kõrval töötas ka eraldi tõlkide
Eraõigus. Kirikuõiguse (?) alal toimus muutus vaimulike ja ka talupoegade suhtes. Vaimulike kohta pandi kehtima Rootsi kirikuõigus. Talupoegadele anti ajastu lõpus suurem õigus- ja teovõime ning kohtulik kaitse. Perekonnaõiguse alal rakendati luteri kiriku printsiipe ja hiljem Rootsi kirikuseadust. Abielu sõlmiti vastava eelteatega kirikus. Abielu lahutamine, mida katoliku kirik eitas, oli põhimõtteliselt lubatud, põhjused olid loetletud seaduses. Narva linnas ja Liivi vaimulikkonnas kehtestati abielupoolte varaühisuse põhimõte. Pärandiõiguse järgi toimus pärimine peale seadusjärgse pärimise veel testamentaarse pärimisviisi alusel. Kasutusele võeti Rootsi testamendi seadus. Asjaõiguse alal kinnisvara suhtes esines algul lääniõigus. Reduktsiooni teostamisega see kadus. Võlaõiguse senised määrused osutusid puudulikeks, üldosas retsipeeriti suurel määral Rooma õigust. BES, mis sisaldab rohkesti Rooma õiguse printsiipe, on
seadusandlust 2. Enamus pärit linnadest (Kuigi 80% elas maal) 3. Nende hulgas pole ühtegi talupoega ega käsitöölist 4. Nende hulgas on edumeelseid aadlikke · Vaimulik seisus: enim esindajaid saab alam vaimulikkond, kelle hulgas piiskopide vastane opositsioon. Generaalstaatide delegaadid ja nõudmised · Tulemus: III seisuse saadikud moodustavad väga ühtlase ja radikaalse rühma ja vaimulikkonnas radikaalne tiib enamuses · Mida nõutakse: 1. Piiratud monarhiat ja põhiseadust (aadel jaosa advokaatidest) 2. Aadlikke ja kiriku privileegide piiramist ning maksureformi (III seisus) Generaalstaatide mõjutaja · Vaimulik Sieyesi mõjukas pamflet ,,Mis on kolmas seisus?" (30 000 eks.) ... Nõuab rahva esindajate osalemist valitsuses ... III seisus = prantsuse rahvas, teised seisused on parasiidid. Generaalstaatide avamine · 5
ainult ise võimetu ana-loogilist pealetungikampaaniat pidama, vaid oli võimetu isegi kaitsepoliitikaks. Nii mööduti sakslastest läbi tagala. Religiooni kuritarvitamine ühelt poolt ja võimetus osutada kas või mingisugustki vastupanu teiselt poolt, viisid ühes-koos selleni, et sakslased olid sunnitud aeglaselt, kuid vahetpidamata taganema. Niisugune oli lugu pisiasjades. Kuid niisamuti oli ka suures plaanis. Habsburgide Saksa-vastased katsed ei kohanud vastupanu ka kõrgemas vaimulikkonnas. Sakslaste kõige elementaar-semate õiguste kaitse jäi üha enam tagaplaanile. Üldine mulje kujunes selliseks, et siin seisis asi teadlikus ja jõhkras saksa rahva huvide jalge alla tallamises, mida viidi ellu katoliku vaimulikkonna kui sellise poolt. Tuli välja nii, et kirik mitte ainult, et ei pöördunud saksa rahvast ära, vaid läks otseselt üle tema vaenlaste poolele. Schönerer arvas, et kõige selle peamine põhjus peitub katoliku kiriku juhtkonnas,
annaabi.ee 
