TARTU ÜLIKOOLI USUTEADUSKOND Looduse idee keldi vaimsuses Teoloogia ajaloo eksamitöö Kristi Mänd RA AÜ 2.mag [Tallinn 2010] Õppejõud: Anne Kull 2 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................3 1. Kes olid keldid?...............
Koidula näitemäng "Saaremaa onu- Süda, kuis sa ruttu tõused poeg". kuumalt rinnus tuksuma, Jutustuste ja näidendite kõrval saavutas L.Koidula kõige suurema tuntuse oma kui su nime suhu võtan, luuleloominguga, millest kõige mõjukamaks sai isamaaluule. püha Eesti isamaa! Jakob Hurt 1839 Põlvamaa - 1907 Peterburg Väikese rahva peamine jõud võib seisneda üksnes tema vaimsuses. J.Hurt oli Eesti Aleksandrikooli asutamise eestvedajaks. Kool pidi kujunema kõrgeimaks eesti õppekeelega kooliks ja vajatav raha loodeti kokku saada korjanduse teel. 1888.a. algatas J.Hurt rahvaluule suurko- gumise.Kogumistööl osales ligi 1 400 ini- mest. Selle töö tulemusena anti välja kogumik "Vana Kannel". Carl Robert Jakobson 1841 Tartu - 1882 Kurgja Kirjutas kooliõpikuid. Tegi kaastööd "Eesti Postimehele"
maakonna keskus Sparta ja tänaseni Kreeka pealinnaks olev Atika maakonna keskus Ateena. Mõlemad, küllaltki raskesti ligipääsetavates kohtades asuvad linnriigid olid 5 sajandiks eKr kasvanud teistest oluliselt suuremateks ja muutunud kõige tähtsamaks. Tekib küsimus, kas need Kreeka erinevates osades asuvad linnad on oma mentaliteedilt sarnased või on nende vahel lisaks suurele vahemaale kaardil ka erinevused riikide vaimsuses. Nagu igas riigis, nii kujunesid välja ka Ateenas ja Spartas oma seadused, kombed ja kasvatusmeetodid. Teistest linnriikidest eristas Spartat ja Ateenat suurus, kui tavaliselt oli poliste elanike arv 30- 40 tuhande inimese vahel, siis Spartas ja Ateenas oli elanikke umbes 200000. Oluline on siinkohal rõhutada, et kõik elanikud ei olnud kodanikud. Nii Spartas kui Ateenas oldi arvamusel, et kodanik saab olla vaid täisealine kreeklasest mees. See tähendas, et ta tohtis
otsuseid. Kui aga vaadata kodanikuks saamise tingimusi, kas siis neutralistasiooni teel või sünnijärgselt siis arvan et pole võimalik määrata riigist huvitumist pelgalt kodaniku staatuse omistamisega. Sündinud Eesti Vabariigi kodanikuna ei tähenda see, et oled eestimeelne ning valmis vastutama riigi käekäigu eest. Meie seas leidub palju kodanikke, kes on kasvatatud mõne muu kultuuri või riigi vaimsuses. Samuti on paljud mitte kodanikud äärmiselt huvitatud riigi toimiisest. Kuna neutraliteedi teel kodakondsuse saamine on keeruline, siis sisserännanud inimene võib enne selle saamist juba olla pädev riigi eest vastutama. Siiski on politiilse võrdõiguslikkuse algses definitsioonis mainitud just kodanike valimisõigust, loodetavasti on seda määratledes läbitud sarnane mõttekäik ning siiski jõutud otsusele, et nii on parem ja õiglasem nii inimeste kui riigi suhtes.
Elust meistritöö sepistamine nõuab tavaliselt suurt jõupingutust ja loovust, see on kujutlusvõime rakendamine pidevas üllatavas eneseületamises, millega kaasneb tõeliselt algupärane ja väärtuslik panus. Ma kuulan seda lugu kirjutades, kuidas Tõnis Mägi laulab marust ning rüüstatud maast kuidas kõik on murtud, metsik ja must. Ei, mina ei arva, nagu kõik oleks murtud, metsik või must, ma ei mõtle kunagi nii tumedates toonides, sest ei leia sellises vaimsuses tugevust, aga ometi võib nii mõnegi inimese elu käsitleda kui rännet rüüstatud teel. Siiski ei taha ma mõlgutada negatiivseid mõtteid, need tekitavad minus lihtsalt suurt võõrastustunnet. On inimesi, kes suudavad ainuüksi mõeldes kompenseerida enda jaoks reaalse elu vajakajäämisi, kes suudavad mõelda end õnnelikuks, kuid tunnevad ikkagi, et midagi on nii valesti. Nad ehitavad suisa Maslow' püramiidi tippu töötavad ja püüdlevad tunnustuse poole, isegi näevad,
sümbolismist küllastatud atmosfääris olid sellised tolleaegse saksa kunstiruumi autoriteedid nagu Franz von Lenbach, Arnold Böcklin, Hans Thoma ja Franz von Stuck. Uuenduslikud liikumised ei läinud mööda ka Kristjan Rauast, kuid 1903. aastal kodumaale jõudnud, pidas ta 7 veel aastakümneid hiljemgi vajalikuks teha Eestis sama, mida tegid A. Gallén-Kallela ja A. Munthe Põhjamaades 1880. aastatel. Raua vaimsuses valitsesid veel kolmekümnendailgi aastail sajandivahetuse rahvusromantilised kujutelmad. Ta suutis esile manada veenvalt ja polüvalentselt mõjuvaid visuaalseid kujundeid Kreutzwaldi hilisromantilisest kompileeritud tekstist, mis juba Kristjan Raua eluajal kutsus esile kõige erinevamaid kahtlusi ning kriitikat. Nagu kogu Eesti regivärsilises pärandis, pole ka Kalevipoja muistendites ja lauludes
ideedega.Peategelase koht on vaba, kuhu võib inimene ennast paigutada. Kristlikus kaasloos on peategelane jumal.Inimene kes on peategelane kogeb vaimse evolutsiooni protsessi, liigub madalamatelt eluastmetelt kõrgemale.arvatakse et inimene loob oma mõtete ja tegudega ja eelmiste elude päradega endale uue keskkonna. Vaimse arengu astmed võivad käia ka tagurpidi."miks on kannatus maailmas?"küsimus millele tuleb vastata igas religioonis.kristluses on põhjuseks patt.uues vaimsuses on selleks võõrdumine.võõrdumise tõttu on nende maailm kannatuste rohked, piinarikkad.kristluses vajab kannatus lunastust.new ages, on kannatus kui mingi challange/õppimiskogemus.kristlased räägivad et new age õpetuses on kesksel kohal inimene ja jumal puudub.uus vaimsust pooldavad inimesed usuvad jumalasse.nad ei pea ennast religioosseteks sest ei poolda traditsioonilisi dogmasid. Vaimse arengu idee uutes religioonides. Kristlus- baasloo keskne idee on lunastust batust
evolutsiooniteooriaga sobisid) kristlik heideti kõrvale. Inimene loob oma arengukeskkonna mõtete, ideede ja tegudega + eelmistes eludes tehtuga. Avastades jumalikkus endas, on võimalik jumalikustuda. Monistlik jumalakujutlus Jumal kui kõiksuse allikas, millest kõik välja voolab ja lõpuks tagasi voolab. Jumal on pigem jõud, energia. Kõiksuse energia. Jumala ja loodu vahel pole olemuslikku erinevust. Uues vaimsuses on palju vaimolendeid. Jeesust austatakse kui vaimset meistrit-õpetajat. Vaimolendid jagunevad nendeks, kes on kehastunud ja nendeks, kes ei ole kehastunud. Müüti ei ole püha loona kirja pandud on ,,baaskude" uue vaimsuse kirjanduses. Pole müüdina teadvustatud, vaid on üldine arusaam, idee. Vaimse enesearengu lugu areng on keskne idee, mitte vahend suurema eesmärgi saavutamiseks vms. Kuna inimesed on ebateadlikud, on nende loodu kannatusterohke. Kannatus = õppimiskogemus
religioonis ja võivad selle lülitada oma vaimsesse praktikasse (7.). Tegelikult on religiooni defineerida väga raske. See on rohkem või vähem seotud koguduse ja rituaalidega. Seetõttu on vaja teha vahet. Kui räägime vaimsusest, ei tohiks vahet olla kristlaste, budistide, moslemite vaimsusel see on meeleseisund. Religiooniga käib kokku religioossus, kuid religioon sisaldab nii religioossust kui organisatsiooni. Vaimsuses pole jagunemist ega eelistamist ja kui keegi saavutab kõrgeima vaimse seisundi, muutuvad kõik erinevate religioonide traditsioonid peaaegu ebaoluliseks. Seega on vaimses maailmas kõik kõigega vahetatav ja ühtesobitatav. Religioon on seotud rohkem kultuuri ja traditsioonidega. Seal on ainulaadsus oluline ja seda on vaja säilitada (7.). Arvan, et see on päris lihtne. Kui keegi on meditatsioonis edasi jõudnud, on sel
painajate vastu. Ängistuse ja kurbuse korral soovitati magda liivateega täidetud patjadel. 17. sajandil soovitas Culpepper nõmm-liivateed närvisüsteemi häirete korral, peavalu, iivelduse ja halbade unenägude vastu. Juba 17. sajandil müüdi tüümianiõli. Prantsusmaal tunti 18. sajandil liivateed sisaldavat närviravimit baume tranquille. Liivatee on olnud tähtsal kohal vaimsuses ja religioonid. Aed-liivateed võib kasutada puhastumiseks, ravimiseks ja ennustamiseks. Taime võib kanda amuletina ning kasutada lõhnasegudes ja suitsutamiseks. Parim kasutuspäev on reede. Liivatee suurendab vaimuandeid ja selgeltnägemisvõimet. Liivatee on abiks rännakutel, sest see annab energiat suuna leidmiseks. Tuleb eelkõige palju kasuks avalikkuse tähelepanu saavatele isikutele.
ja sisustus, mis oli tänapäevane ja korras, töövahendid on samuti tänapäevased ja kui midagi ka katki või juurde oli vaja tellida, siis seda tehti koheselt. Reklaamivahendid on samuti ettevõttel olemas, kuna Aru Grupp paneb oma reklaami aegajalt ka Virumaa Teatajasse. 2.2 Kaudselt tajutav kultuur Kaudselt tajutav on organisatsiooni süvakultuur, mis avaldub inimeste väärtushinnangutes, suhtumises, tunnetes, vaimsuses, moraalis. Need põhiväärtused on otseselt tajutava kultuuri aluseks, millel baseerub uuenduslikkus, alluvate võimustamine, juhtimistegevuse eetilisus, ettevõtte sotsiaalne vastutus. (Kotkas 1999) Aru Grupi enamikud töötajad on rahul on töökeskkonnaga ja samuti ka juhiga. Seda on näha ka suhtumises oma töösse ja ka juhti. Leian, et sellises töökeskkonnas on töötajatel hea tööd teha. Juht on autoriteet ja nii ka temasse suhtutakse. Samuti suhtub
1. UNIVERSUMI SEADUSED JA KOLMANDAS DIMENSIOONIS ELAMISE TINGIMUSED. 1. Külluse seadus (mõnikord nimetatud ka rikkuse või edu seaduseks) Luues edu visualisatioone oma elus tõmbame me eduenergia oma reaalsusse. Edu või küllus ei ole sama, mis olla rahakas. Edu on suhtlemises, vaimsuses, suhetes jne. Kui me loome kujutist finantsilisest kasust tuleb meeles pidada olemist selle maailma sees,mitte eemal sellest. Me(kosmos?) pole summa teie omamistest. 2. Tegutsemisseadus. Pole tähtis,mida me tunneme ja teame; pole oluline missuguseid andeid ja talente omame, ainult tegutsemine äratab nad ellu. Need meist, kes arvavad aru saavat, mida kohustus, julgus ja armastus tähendavad, toodavad vaid mitteteadmist, sest ainult tegutsemine toob arusaamise. Iga püüdleja on
Palvetamisaegade vahel, millest kinnipdamisel omstati suurt tähtsust, tegelesid koorihäärad mitesuguste ülesannetega nii kloostris (õpingud, raamatute kirjutamine, koolitutustegevus, kloostrihooldus) kui ka väljaspool kloostrit (põllutöö, hingehoid, haigete põetamine). Kohustuslik oli ühine söömine, magamine ja palvetamine. Pidulikule liturgiale (vaimuliku laulust ja koguduse vastulaulust koosnev jumalateenistuse osa) ja maarjakultusele on augustiinlate-koorihärrade vaimsuses pühendatud sama palju tähelepanu kui teoloogilistele teadusuurimistele. Riietust: koosneb valgest taalarist ja selle peal kantavast valgest liturgiarüüst, mis hiljem lühenes koorikuueks. 18. sajandist must taalar. Haridus: õppetegevusele suur tähelepanu. Rajasid St. Victoria kooli ja Chartres'i toomkooli, mis said kogu Õhtumaa juhtivateks õppeasutusteks. Lisaks sellel oli iga augustiinlaste-koorihärrade kloostris oma enda kool, mis jagati internseks ja eksternseks haruks
Nad on ühekordsed, nad kahanevad ning tõmbuvad ilmlõpmatult kokku. Nende kõige alam isand on Kurat, Maa kaaslase Kuu vaim, Kuu, mis on väiksem ja külmem ja surnum kui Maa. Pole mingit erinevust taevaste ja maapealsete jumalate vägevuse vahel. Taevased jumalad paljunevad, maapealsed tõmbuvad kokku. Mõlemas suunas on lõpmatus. Sermo V Surnud pilkasid ja hüüdsid: õpeta meid, narr, räägi kirikust ja pühast osadusest. Jumalate maailm ilmneb vaimsuses ja ihulisuse. Taevased ilmutavad end vaimsuses, maapealsed jumalad ihulises. Vaimsus võtab vastu ja võtab kuulda. See on naiselik ja seepärast me nimetame teda MATER COELESTIS, taevane ema. Ihuline sigitab ja rajab. Ta on mehelik ja seepärast me nimetame teda PHALLOSEKS, maiseks isaks. Mehe ihulisus on rohkem maine, naise ihulisus on rohkem vaimne. Mehe vaimsus on rohkem taevalik, see suundub kõrgema poole. Naise vaimsus on rohkem maine, see suundub madalama poole.
Valitsus ise oli aga üsna passiivne ses suhtes. Tartu renessanss (Villem Reiman, Jaan Tõnisson, Postimees): 19. sajandi viimastel aastatel hakkas Eesti rahvuslik liikumine taas elavnema. Tartus toimus nn "Tartu renessanss", mille taga olid uue põlvkonna rahvuslased Villem Reiman ja Jaan Tõnisson. "Postimees" alustas taas rahvusliku vaimsuse hoidmist, kirjutades rahvusaadetest ja eestlasi puudutavatest probleemidest. Ta avaldas „Postimehe juhtmõtted” mis oli ka selles vaimsuses kirjutatud, sh muistse vabaduse romantiline idealiseerimine. Neile avaldas omakorda mõju saksa kirjandus. Postimees oli mõõdukas tiivas, tahtsid parlamentaalselt konstitutsioonilist monarhiat. Liberaalne teema seltsiliikumise tõus (karskusseltsid, põllumeesteseltsid jt) ja ühistegevuse algus. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts Linda. Inimeste omaalgatuslikud seltsid levisid
annaabi.ee 
