panema. Tristanile anti käsk isolde turvaliselt kohale toimetada. Teekonnal aga jõid kaks eel mainitud noort selle võlujoogi ära ja armusid. Nende teed läksid lahku, kuidas armastas kestis. Kuuldes teineteise surmast hiljem, surid nad mälemad kurvastusse. Nende armistice märgiks istutati puu. Trrubaduurid ülistasid sõda ja arrmastust. Sirveteese kasutati. See kõlas nagu muusika. Tensoon- dialoogi vormis vaidluslaul trubaduuride luules. Keskaegne draama- kujutatud on tossed sündmusi ja traaagilisi lugusid.
Laulu saadet pole kunagi üles kirjutatud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Rüütliluule tähtsamad zanrid: Kantsoon (pr. chanson)- kõige kõrgem zanr, enamasti armastuslaul; Sirventees (sirventes)- teenistuslaul, laul poliitilisel või ühiskondlikul teemal, sageli satiiriline pilkelaul; Tentsoon (tenso, partimen, jeu-parti)- vaidluslaul, tavaliselt kahe reaalse või kujuteldava tegelasega, väga erinevatel teemadel, domineerib siiski armastusteema; Ristisõjalaul (chanson de croisade)- ristikäigu kirjeldus või üleskutse ristisõjaks; Itk (planch, planctus, lament)- konkreetse isikuga seotud leinalaul; Alba (alba, aube)- koidulaul, valvav teener manitseb hommiku saabumisel kallima juures ööd veetvat rüütlit; Sereena (serena)- õhtulaul, rüütel palub daamil endale uks avada;
sajandil linnades kutseliste muusikute kiht, kes koondub tsunftidesse. Esimeseks teadaolevaks linnamuusikute ühinguks oli Viinis 1288. a. asutatud Püha Nikolause Vennaskond. 1321. a. loodi Pariisis samalaadne Püha Julianuse Vennaskond. RÜÜTLILUULE TÄHTSAMAD ZANRID: KANTSOON (pr. chanson)- kõige kõrgem zanr, enamasti armastuslaul; SIRVENTEES (sirventes)- teenistuslaul, laul poliitilisel või ühiskondlikul teemal, sageli satiiriline pilkelaul; TENTSOON (tenso, partimen, jeu-parti)- vaidluslaul, tavaliselt kahe reaalse või kujuteldava tegelasega, väga erinevatel teemadel, domineerib siiski armastusteema; RISTISÕJALAUL (chanson de croisade)- ristikäigu kirjeldus või üleskutse ristisõjaks; ITK (planch, planctus, lament)- konkreetse isikuga seotud leinalaul; ALBA (alba, aube)- koidulaul, valvav teener manitseb hommiku saabumisel kallima juures ööd veetvat rüütlit; SEREENA (serena)- õhtulaul, rüütel palub daamil endale uks avada;
kattuvad · Kantsoon lembelaul, mis tavaliselt koosnes 5-7 stroofist ja 3-4-värsilisest "saatest". · Sirventees vormilt kantsooniga sarnane, kuid ühiskondlik-poliitilise sisuga, ülistas taplusi ja sõdu, kinnitas sõja eeliseid rahu ees ning õhutas vaenu. · Pastoreel sageli dialoogina üles ehitatud; kujutas rüütli idülli karjusneiuga; enamasti rüütli võrgutuskatse luhtus. · Tentsoon huvitav dialoog-luuletus; vaidluslaul mis tahes teemal kahe luuletaja vahel. 5. Kirjandus keskaegses linnas. Linnaluule ja linnaromaan. Keskaegne draama. 1. Linna kirjandus hakkas välja kujunema 13. sajandil. See oli oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem ning esindas keskklassi inimeste maailmavaadet. 2. Tekkisid satiirilis-didaktilised lood, millega pilgati ägedalt munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, ajastu kõikvõimalikke pahesid
Luulevorm kantsoon – lemblelaul- 5-7 strof ja 3-4 värs saatest, armastusteemaline Luulevorm sirventees – ühiskondlik – poliitilise sisuga , sõttaminekulaul Pastoreel –dialoogina üles ehitatud – rüütli ja karjusneiu kohtumisest trubaduuride romans- rüütel püüdis võluda noort aadlineidu alba – koidulaul, romantiliselt kohtumiselt lahkudes tentsoon- dialog-luuletus --/vaidluslaul ballaad * 8 v str oktaavist Trubaduurid – armastus nagu midagi müüstiline , kummalise armastuse kontseptsoon, sesksuaalsed motiivid, keerulised vormid(pikkad sõnad jne) Luule reeglid, meloodia on tähtsam, kui sõnad, Stiilid : trobar leu- kerge, arusaamisega pole probleeme, selge stiil/ trobar plus – ei saa aru, millest räägitakse/ trobar ric – palju metafoore, raske lugemine
NB! Põhja-Prantsusmaa truvääride loomingus kasutati esmakordselt sõna roman ('romaan') mahukate jutususlike värssteoste zanrinimetusena. Hiljem võeti see sõna kasutusele ka igal pool mujal, kuid küll rohkem proosateoste tähistuseks. Rüütlikirjandusest kujunes palju väga palju uusi zanre: 1) ALBA rüütlite hommikune äratuslaul 2) SEREENA õhtulaul 3) SIRVENTEES laul, mida esitati sõjakäigule minnes 4) TENSIIN esitati rahvakogunemistel, vaidluslaul 5) BALLAAD algselt tantsulaul 6) ROMANSS algselt neiu kaebelaul 7) PASTORAAL (eelkäija-idüll) karjaselaul Kõige kuulsam luuletaja Adam de La Halle (1285) ,,Robini ja Marioni mäng" Vogelwiede (pajulind) parim minnesingerite kirjutaja Richard Lõvisüda Inglismaa 13.SAJAND - KÕIGE TUNTUM RÜÜTLIROMAAN ,,AUCASSIN ja NICOLETTE" ,,TRISTAN ja ISOLDE" LINNALÜÜRIKA:
· Laialt levinud auväärne luule, kuulus kasvatuse juurde Luule vorm · Kindel temaatika, ülesehitus · Väga mitmekesine palju stroofivorme, riimiskeeme · Võisteldi täiuslikkuses, tundepeenuses Alba hommikune äratuslaul Serenaad õhtulaul, rüütli laul daami akna all Sirventees taplusülistus, sõttaminekulaul Kantsoon lembelaul, armastuslaul Romanss kaebelaul Ballaad tantsulaul Tsensoon vaidluslaul, dialoogluuletus Sekstiin 6-värsiline stroofidega luuletus ilma kindla teemata Pastoraal karjuselaul Itk - leinalual Rüütliromaan Uus kirjanduszanr, nn uue aja eepos. Rüütliromaan sündis 12. saj, keskel. Põhja-Prantsusmaal Algas antiiksüzeedest, varajaste romaanide autorid anonüümsed, õpetatud kleerikud, kes kirjutasid kroonikaid. 12. saj. kirjutati värsivormis, 13. saj. ka proosas. Peamised teemad:
naituda Islandi kuninganna Brunhildiga. Trubaduurid Siegfried nõustub. Ta teeb ennast võukuue Alba hommikune äratuslaul; serena v abil nähtamatuks ning võitleb Guntheri serenaad õhtulaul; sirventees sõttamineku- asemel Brunhildiga. Kui mõlemate laul; tensoon vaidluslaul; ballaad ajaloo- abielust möödub 10 aastat, lähevad lise sisuga tantsu-laul; romanss neiukaebe- Brunhild ja Kriemhild tülli ning viimane laul; kantsoon levinuim ja sisuliselt kõige paljastab kosimise saladused. Solvatud vabam 3-7-salmiline refrääniga laul: pas- kuninganna vannub kättemaksu, mille
Aucassin, ja Nicolette, saratseenist orjatar. Aucassin ja Nicolette tahavad meeleheitlikult abielluda, kuid Garin keelab sellee ning vangistab nad, kuigi hiljem pääsevad nad mõlemad põgenema. Pärast mitmeid seiklusi, noored armastajad siiski abielluvad. Tuleb välja, et Nicolette on saratseenide printsess. 40. Olulisemad luulezanrid rüütlilüürikas. Luuleread. Alba- hommikune äratuslaul Serenaad- õhtune laul Sirventees- sõttamineku laul Tentsoon- vaidluslaul Ballaad- tantsulaul Romanss- kaebelaul Pastoraal- karjaselaul, alati sisaldas dialoogi, nendest tekivad esimesed näitemängud. Nt romanss ,,Mauritar Moraima": Olen mauritar Moraima, mauritar sirge ja peen, mu õnnetu väravale tuli üks kristlasest mees. 41. Rüütliromaan, üldine sisu, mõni tuntum teos. Rüütliromaanides räägitakse suguvõsade juurtest, peamine on armastuse teema. Ainest
Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus =Kurtuaasne tähendab peenekombeline =Pärineb Prantsusmaalt -Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid -Põhja-Prantsusmaal truväärid Individuaalne kirjandus =Luuletamine on auväärne =Sellega algab ilmalik kirjandus ja muusika =Kujuneb mitmezanriline kirjandus Palju liike =Hommikune äratuslaul ehk alba =Õhtulaul ehk serena =>serenaad =Vaidluslaul ehk tensoon =Tantsulaul ehk ballaad =Neiu, kelle peig läks ristisõtta, kaebelaul ehk romanss =Karjaselaul ehk pastoraal Sisu =Armastus, seiklused, naudingud -St. Kõik kiriku poolt hukka mõistetu Korraldati lauluvõistlusi Kujuneb daamikultus Kõik katkeb 1209 =Kuulutatakse välja ristisõda Lõuna-Prantsusmaal leviva ketserluse vastu =Tegutses inkvisitsioonikohus =Hävitati kultuurikeskusi, hukati trubaduure ja truvääre
Alates trubaduuridest tekkis individuaalne kirjandus (autor on teada). Trubaduurid olid väga austatud. T oli ühtlasi helilooja, sõnade autor ja ettekandja. T laulude teemaks on armastus, naudingud jne. Moes oli daamikultus. Trubaduurid pidid põgenema, kuna tuli ristisõda ketserluse vastu 1209 Lõ-Pr'l. Sm'l said trubaduuridest minnessingerid. Igaks elunähtuseks on oma laul: · alba-hommikulaul · serena- õhtulaul · sirventees- sõtta minemise laul · tensoon- vaidluslaul · romanss- neiu, kelle mees oli läinud sõtta, kaebelaul · pastoraal- karjaselaul 6. Keskaegne linnakirjandus Juhtivaks kujunesid Lõ-Pr linnade kirjanuds, Bologna ja Pariisi ülikoolid. Skolaarid ja kleerikud olis esimesed linnakirjanikud, suvel esitasid paro odiaid ja oma tehtud laule. Vagantide (rändüliõpilased) luule muutus 13. saj rahvuskeelseks, Rutebeuf hakkaskirjutama pihtimusluuletusi oma hasartmängu sõltuvusest. Fablioo ja svank-
rüütlikirjandus, linnakirjandus rüütliromaani liigid: Bütsantsi romaan 3 Aleksandri romaan Aenease romaan Arturi romaan Graali romaan Tristani ja Isolde romaan rüütliluule liigid: kantsoon(teenistuslaul), sirventees(vaidluslaul), alba laul, serenaad, madrigal(naljatlev), ballaad, pastoraal, shansoon, romanss linnakirjandus romaani liigid: roosiromaan, rebaseromaan Keskaja teater ôpiku järgi kirikunäidend müsteerium (piiblitekstide illustreerimine) passioon (Jeesuse kannatuslugu) miraakel (neitsi Maarja ja pühakute lood) kui tegelaseks oli Lucifer, toodi see stseen kirikust välja, nii muutus teater järjest
De Born kirjutas sirventeese vormilt kantsoon, ühiskondlik-poliitiline sisu: sõda ja selle head küljed. Pastorell dialoogina üles ehitatud rüütli idüll karjusneiuga, kus rüütli võrgutuskatse ebaõnnestub. Romanss rüütel üritab võluda aadlipreilit. Albas koidulaul, kus rüütli valvesse jäänud sõber või kannupoiss tuletab rüütlile hommikul meelde, et aeg on salakohtumiselt daami juurest lahkuda. Tentsoon dialoogluuletus, vaidluslaul mis tahes teemal 2 luuletaja vahel. 5) Kirjandus keskaegses linnas. Ladinakeelne kirjandus. Keskaja draama. Rahvaluule. (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament) Kirjandus keskaegses linnas. Hilisema rüütlikirjandusega samal ajal kujunes välja. See hakkas kajastuma ka keskklassi maailmavaates. Hariduses tehti edusamme haridus hakkas kiriku mõjualalt väljuma. 11.saj algul avati Bologna ülikool, kuhu pääsesid ka kodanlaste pojad, mitte vaid ülikud
annaabi.ee 
