VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö. Tallinna Majanduskool, Tallinn 2013, 55 lehekülge, 2 lisa, 91 allikat, eesti keeles. Võtmesõnad: põhiõigused ja vabadused, põhiseaduspärasus, vangistusõigus, eelvangistus, vahistatu. Lõputöö eesmärgiks on leida vastus küsimusele, kas riigikogu poolt 14.06.2000 vastu võetud ,,Vangistusseaduse" § 90 lõigetes 3 ja 5 kehtestatud liikumis- ja suhtlemispiirangud on põhiseaduspärased. Lõputöö eesmärgislt lähtuvalt püstitati ka hüpotees: VangS § 90 lõigetest 3 ja 5 tulenevad vahistatule seatud piirangud ei ole kooskõlas PS §-dega 19, 20, 26 ja 34. Oluliseks ajendiks teema valikul oli autorile valdkonna problemaatilisus ning aktuaalsus
piraatlus, vargus, avaliku korra rikkumine vägivallaga jne.). sellest tulenevalt on krim.men'es ka kohtueelne staadium, kus toimubki materjalide kogumine. Kõik saadud tõendid saadetakse prokuratuuri, seal otsustatakse, kas alustada kohtumenetlust. Kui juhtub nii, siis suunatakse materjalid mõnda maa- või linnakohtusse, kus algab protsessi teine staadium kohtumenetlus. Üks peamistest inimõigustest on vabadus. Määratakse kindlaks vahistamise protseduur ja vahistatu õigused. Protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: *kodu ja isiku puutumatus (kohtuorder); *õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjustamise kohta (üldine ja suusõnaline); *õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (habeas corpus)(põhjused, 48h arest, tõkendid: kautsjon, käendus jne.); *õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni(moraalne ja aineline kahju).
waterboarding'ut 183 korda • Andis CIA väitel välja Osama bin Ladeni kulleri nime Foto: EPA, The Guardian USA-Euroopa eriarusaamad • Guantanamo vangilaager oli eurooplaste (ja paljude USA inimõiguslaste) arvates lubamatu • USA mõned õigusteadlased: terroriakti ärahoidmiseks on õigustatud vahistatu piinamine • Euroopas peetakse piinamise keeldu endiselt absoluutseks tabuks Video Guantanamo: Blacked Out Bay (Full Length) https://www.youtube.com/watch?v=tVrmwFt oFjM Bahrain's Grand Prix Sparks Human Rights Protests https://www.youtube.com/watch?v=_CLZf58 vzbc Allikad Inimene ja õigus. Tallinn, 2001. Lk. 31. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt. - Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/23982 (07.10.2012)
Alkoholi ebaseaduslik tootmine). Riigi ja kodaniku vahelisi konflikte lahendab halduskohus. Vabadus on üks peamisi inimõigusi, seepärast sätestab põhiseadus, millistel tingimustel on õigus võtta inimestelt vabadus. Samuti määratakse kindlaks vahistamise protseduur ja vahistatu õigused. 2) Kohtumõistmises osalejad: - kohtunik (õiguse mõistja) Kohtukohase protsessi põhimõtted KOHTUEELSES staadiumis - advokaat (kaitsja) - prokurör (süüdistaja) · Kodu ja isiku puutumatus
kaitsta; *tagama kahtlustatavale või süüdistatavale kaitsja, kui kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on kohustuslik või kui ta seda taotleb; *edasilükkamatutel asjaoludel võimaldama vahistatud kahtlustatava või süüdistatava taotlusel talle muud õigusabi; *andma vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelvalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule; *tagama vahistatu alaealise lapse järelvalve või vahistatu abi vajava lähedase hooldamise; *selgitama, et füüsilisest isikust kannatanul on õigus pöörduda ohvriabi töötaja poole ja saada riiklike hüvitusi ning millised võimalused on turvalisuse tagamiseks. 5) Inimvabaduse ja inimväärikuse austamine (§ 9) – kohtu vahistamismääruseta võib kahtlustatavat kinni pidada kuni 48 tundi. Kohtu vahistamisotsus peab olema esitatud vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil. Menetlusosalist tuleb
(1) Kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. (2) Kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. § 12. Eraldihoidmise printsiip (1) Vanglas hoitakse eraldi: 1) mehi ja naisi;
3) tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale kaitsja abi käesoleva seadustiku § 45 lõikes 2 sätestatud juhtudel või kui ta seda taotleb; 4) edasilükkamatutel juhtudel võimaldama vahistatud kahtlustatava või süüdistatava taotlusel talle muud õigusabi; 5) andma vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule; 6) tagama vahistatu alaealise lapse järelevalve või vahistatu abi vajava lähedase hooldamise; 7) selgitama füüsilisest isikust kannatanule tema õigust pöörduda ohvriabitöötaja poole ning saada vajaduse korral ohvriabiteenuseid ja vägivallakuriteo ohvritele ettenähtud riiklikku hüvitist ning selgitama seda, milliseid käesolevast seadustikust tulenevaid võimalusi kannatanu turvalisuse tagamiseks saab kasutada. 11. Kohtuistungi avalikkus
õiguste vastased süüteod kohtueelses ja kohtumenetluses (kohtuniku või kohtunikuabi poolt teadvalt seadusele mittevastava kohtulahendi tegemine, ebaseaduslik ülekuulamine, valekaebus, valeütlus, süüteomenetluse teadvalt ebaseaduslik lõpetamine, ebaseaduslik jälitustegevus ja teabe varjatud kogumine, kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete ebaseaduslik avaldamine jms) ning karistuse täitmise vastased süüteod (kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu ebaseaduslik kohtlemine, kinnipeetava ebaseaduslik vabastamine, kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu põgenemine, kohtutäituri poolt vara teadvalt ebaseaduslik arest ja müük jms teod). Selle süüteoliigi üksikute süütegude erinevus tingib ka karistuste küllaltki suure erinevuse: kui näiteks kohtukordniku seadusliku korralduse täitmata jätmisel on ette nähtud rahaline karistus, siis teo eest, mis põhjustas surma kohtunikule, rahvakohtunikule, uurijale,
kinnipidamisaeg (hr Tracey) olid mitteviivitamise nõudega kooskõlas, küll aga ei vastanud nimetatud nõudele viie päeva ja üheteistkümne tunni pikkune kinnipidamisaeg (hr Brogan) ning kuue päeva ja kuueteistkümne ja poole tunni pikkune kinnipidamisaeg (hr Coyle). Asjaolu, et kinnipeetule ei esitata süüdistust või teda ei anta kohtu alla, ei tähenda iseenesest artikli 5 lõike 3 esimese osa rikkumist. Artikli 5 lõiget 3 ei rikuta, kui vahistatu vabastatakse "viivitamata" enne seda, kui tema kinnipidamist võidaks kohtulikult kontrollida. Kui vahistatut viivitamata ei vabastata, on tal õigus olla otsekohe toimetatud kohtuniku või seadusjärgse õigusvõimuga ametiisiku ette. "Mitteviivitamisele" hinnangu andmisel tuleb silmas pidada artikli 5 eesmärki ja otstarvet ... Kohus arvestab selle artikli tähtsust konventsiooni süsteemis: see tagab ühe peamistest
lahendada vaidlus kindlas kohas. Kohtualluvus sätestatud igas menetlusseadustikus eraldi. Kohtualluvus Nt kohtualluvus halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt (HKMS § 8) Kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust, esitatakse kaebus või protest halduskohtule asutuse, ametniku või muu isiku asu- või teenistuskoha järgi, kelle haldusakti või toimingu peale kaevatakse. Kinnipeetav või vahistatu esitab kaebuse vangla või arestimaja asukoha järgi. Halduslepingust tulenevad vaidlused alluvad halduskohtule, kelle tööpiirkonnas leping sõlmiti. Kohtualluvus Nt kohtualluvus kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt (KrMS §-d 24- 28) Üldine kohtualluvus - kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Maakohtute tööpiirkonnad määrab justiitsminister. Erandina võib kriminaalasja arutada kuriteo tagajärgede saabumise või
5) vannutatud maamõõtja - piiriprotokollil ning kinnisasja piiri muutmiseks antud nõusolekul oleva allkirja õigsuse kinnitamisel; 6) vandetõlk - dokumendi tõlke ja ärakirja õigsuse kinnitamisel; 49 Vt. Samas. Lk110-113. 50 . Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.garant.ru/law/10002426-000.htm. 51 , , . . . Lk 112-113. 24 7) vangladirektor - kinnipeetava ja vahistatu allkirja õigsuse ning kinnipeetava taotlusel dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel. Justiitsministril on õigus anda määrusi nimetatud isikute ja asutuste pädevuses olevate tõestamistoimingute vormistamise, registreerimise ja Justiitsministeeriumile sellekohase statistilise aruandluse esitamise kohta.52 Õigusliku staatuse teiseks erinevuseks võib olla notarite kodade formeerimine. Eesti ja Vene Notarite kodade põhilised ülesanded on samad
puutuvad töötajad; 3) patsiendi, hooldatava või abivajajaga vahetult kokku puutuvad tervishoiu-, hoolekande- ja päästetöötajad; 4) majutusasutuste, ujumis- ja basseiniteenuste ning ilu- ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad; 5) ravimite valmistajad, pakkijad ja müüjad; 3 6) vahistatu või kinnipeetavaga vahetult töökohustuste tõttu kokku puutuvad politsei- ja vanglatöötajad; 7) käesoleva lõike punktides 16 loetletud tegevusaladel praktikat sooritavad või täienduskoolituses osalevad õpilased, üliõpilased ja töötajad. Töötaja esitab tööandjale nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi, mida tööandja säilitab vähemalt kolm aastat.
(vägivald kohtuniku, rahvakohtuniku, uurija, prokuröri, kaitsja, kannatanu esindaja ja tema lähedase suhtes, kuriteo varjamine, kuriteost mitteteatamine), isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses ja kohtumenetluses (teadvalt seadusele mittevastava kohtuotsuse või -määruse tegemine, ebaseaduslik ülekuulamine, valekaebus, valeütlus jms) ning karistuse täitmise vastased süüteod (kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu ebaseaduslik kohtlemine, kinnipeetava ebaseaduslik vabastamine, kinnipidamiskohast ja vahi alt põgenemine jms teod). 106 Õiguse alused Avaliku usalduse vastased süüteod on seotud maksevahendi ja riigi poolt kehtestatud märgi ja tunnuse võltsimisega ning dokumendi võltsimise ja kahjustamisega, nt maksevahendi
teatavaks kohasel viisil (vt nt EIK 13. veebruari 2001. a otsus Garcia Alva vs. Saksamaa, p 42; EIK 13. veebruari 2001. a otsus Lietzow vs. Saksamaa, p 47). Ühemõtteliselt selgelt on selline seisukoht väljendatud ka EIK 20. veebruari 2014. a otsuses Ovsjannikov vs. Eesti, kus toonitatakse, et kohtumenetluses peab üldpõhimõttena olema küll tagatud poolte ehk prokuröri ja kinnipeetava võrdne kohtlemine (otsuse p 72), kuid see ei välista tungiva avaliku huvi valguses seadmast piiranguid vahistatu või tema esindaja õigusele pääseda vahetult ligi kriminaaltoimiku mõnedele dokumentidele (otsuse p 73). 16. Eelnevat kokku võttes võib märkida, et ausas menetluses peab pooltele olema tagatud võrdne võimalus kohtu siseveendumuse kujunemise mõjutamiseks, mis aga ei tähenda, et vahistatavale tõenditele juurdepääsust keeldumist tuleks alati käsitada ausa menetluse põhimõtte rikkumisena
annaabi.ee 
