Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vahemereline põõsastik ja mets". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vahemerelisesõõsastik, vahemereline, troopiline, mullad, taimestik, oder, loomastik, ümbrus, austraalia, tsiili, kliimavööde, lähistroopiline, õhumassid, soojal, külmalassaadid, läänetuuled, aastaajadruunmullad, muld, loodusvööndi, levikuga, rosmariin, leviala, taimestiku, liigiline, mäestikud, laiad, kõrbed, kitsadõllukultuuridSiiski vib mõni kord langeda temperatuur madalamale kui tavaliselt ja võib sadada lund. Kuumimal ajal on seal keskmiselt 21,8°C ja külmadel kuudel vahemikus 18°C -3°C . Kuna seal on palju vett, ei ole temperatuur kunagi väga kõrge. Loomastik Selles vööndis elab vähe vaid sellele omaseid loomaliike, enamus loomadest, kes elavad seal, elavad ka naabervööndites või veelgi kaugemal. Seal elavad näiteks mägilambad, kaelus-pekaarid, kängurud, kvollid (väikese kassi suurune Austraalia kiskja), ida-vöötoravad ja pulstikkitsed. Taimestik Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on väike ja killustatud, võib sealt leida palju erinevaid haruldasi taimi. Enamik taimeid talub hästi põuda, kuna nende paljunemise ajal on kuiv ilm. Metsapõlengute ja rohke karjakasvatuse tõttu on sealsed metsad peaaegu täielikult hävinud. Kõige suurem on igihaljaste põõsaste (tsaparrali) vöönd, see asub Lõuna- Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias.
Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd Paiknemine Paikneb lähistroopilises kliimavöötmes 30-40 laiuskraadi vahel Vahemere piirkond, Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia ja Aafrika Kliima Soojal aastaajal on troopiline õhk ja külmal aastaajal on parasvöötme õhk Temperatuur suvel 24-25 kraadi ja talvel 4-7 plusskraadi Suvel on sademeid 200-600 mm ja talvel kuni 1000mm Suvel troopiline õhumass, talvel läänetuuled Vahemerelist tuult nimetatakse sirokoks Aastaaegadeks on suvi ja talv ning kevadet ja sügist ei eristata Mullad Pruunmullad Huumuserikas Suur erosioonikiht Viljakas ja kivine Taimkate Pindala, kus taimed kasvada saavad on väike Haruldased taimed Ülekaalus igihaljad põõsastikud Taimede lehed on jäigad ja kaetud vaha või vaiguga
Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA ....................................................
VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS ASEND Makja Sibljakk Chaparral Gariig Früügana Malle, brigalov Makja Vahemereline põõsastik ja mets. PINNAMOOD GEOLOOGILINE EHITUS · Hästi liigestatud. · Esineb mäestikke, kiltmaid, madalikke. · Lõuna-Aafrikas ja Austraalias asuvad platvormsetel aladel. · Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Euroopas noorte mäestike aladel (alpi kurrutus). VAHEMEREMAAD Euraasia laam VESUUV Aafrika laam Vahemere kohal sukeldub
Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on reostunud Pärsia laht, Põhja meri, Mehiko laht, Reini jõgi, Doonau jõgi, Volga jõgi. · Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv Tallina ümbrus on täis ehitatud, luuakse palju uusi tehaseid. Tehased toodavad palju prügu, tekivad prügimäed ja loodusele ohtlikud keeminlised reaktsioonid. Inimesed viskavad prügikotid metsa alla. Loodus reostub. Nnew York'is on suured prügisaared. Praht viiakse laevadega merre. · Rahvaarvu kiire kasv, loodusressursside vähenemine Maailmas on praegu 6,5 miljardit inimest. Kõige rohkem elab inimesi Hiinas ja Indias. Indiad kasvabki rahvaarv kõige kiiremini
Madaliku kõige lõunapoolsemas osas on viljakaid lössisetteid, kus kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti. (20) Põhjamere rannikul ja piki jõgede alamjooksu on levinud marsid madalikud, mis tihti asuvad merepinnast madalamal. Mere lainetuse eest kaitsevad neid luiteahelikud ja spetsiaalselt selleks ehitatud tammid. (20) Peaaegu kogu Euroopa asub parasvöötmes. Põhjarannik ja Põhja-Jäämere saared kuuluvad külmvöötmesse, Lõuna-Euroopa, peamiselt Vahemere ja Musta mere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse. (4) Vastavalt kliimale ja taimkattele on Euroopas ülekaalus metsamullad: Ida- Euroopa lauskmaa põhja- ja keskosas ning Fennoskandias leet- ja kamar-leetmullad, , Kesk- ja Lääne-Euroopas pruunid metsamullad. Kuivematel aladel on peamiselt must- ja kastanmullad, Lõuna-Euroopas paiknevad madalamal lähistroopilised pruun- puna- ja kollamullad, kõrgemal metsamullad. Soo- ja soostunud muldi leidub mingil
· Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. · Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline onmurenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga).Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. · Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee-ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. · Taimed
Anatoolia kiltmaa idaosas asub ka Vahemeremaade kõrgeim tegevvulkaan, peaaegu 4000 meetri kõrgune Erciyes. Madalikke on vaid kitsal rannikuala ja jõgede alamjooksu piirkonnas. Türgi ala on seismiliselt aktiivne ja võrdlemisi tihti on seal tugevaid maavärinaid. Türgi asub lähistroopikavööndis, kuid pinnamoe ja mere mõju tõttu on kliimaerinevused suured. Niiske ja pehme on vaid Musta mere ranniku kliima. vahemere ja Egeuse mere ranniku kliima on vahemereline, Anatoolia kiltmaal on talv pikk ja külm ning suvi kuum. Mägedes on talvel püsiv lumikatte. Jõgesid on palju (v.a. Anatoolia kiltmaal), nad on kärestikulised, kõikuva vooluhulgaga ja väga energiarikkad. Türgis on nii soolase kui ka magedaveelisi järvi. Umbes 80% muldadest on õhukesed mägimullad, viljakaimad on rannikumadalike ja jõeorgude alluviaal- ja punamullad. Musta mere rannikul on lähistroopiline taimestik, kõrgemal aga okasmets ja alpiniidud. Vahemere rannikul aga torkvõsa
)) Euroopa võrreldes maakera teiste piirkondadega Maailmajagu: Euroopa Pindala (mln km2): 10 Rahvaarv (mln in): 742 Rahvastiku tihedus (in/km2): 75 Maailmajagu: Põhja-Ameerika Pindala (mln km2): 25 Rahvaarv (mln in): 529 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Lõuna-Ameerika Pindala (mln km2): 18 Rahvaarv (mln in): 386 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Aafrika Pindala (mln km2): 30 Rahvaarv (mln in): 1000 Rahvastiku tihedus (in/km2): 30 Maailmajagu: Austraalia ja Okeaania Pindala (mln km2): 9 Rahvaarv (mln in): 38 Rahvastiku tihedus (in/km2): 4 Maailmajagu: Aasia Pindala (mln km2): 44 Rahvaarv (mln in): 4140 Rahvastiku tihedus (in/km2): 95 --- 10 ((Kaart: Euroopa ajavööndite piirid ühtivad enamasti riigipiiridega. UTC (Universal Time Coordinated) või GMT jaotus kehtib maailmas alates 1972. aastast. Eesti aeg on Lääne- Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.))
................................................................. 18 10. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; ........................................................................................................................................ 18 11. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; .................................. 18 2 12. teab peamisi mullaprotsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine; ............ 20 13. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; . 20 14
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
taimed, mis sirutusid üles valguse poole, arendasid välja omaenda veereservuaari ja toitesüsteemi. See võimaldas neil tungida kuivale maale. Esimene taimestatud maastik oli üks madalamaid laguune, kaetud sambla, sõnajalgade ja soise okaspuumetsaga. Algas ka loomade elu, amfiibide ajastu. Mõne aja pärast kliima jahenes, sellele järgnesid jätkuvad kontinentide liikumised ja üksteisest eraldumised, tekitades uusi ookeane või kokkupõrkumisel mägesid, eelajalooline maastik sai oma kuju. Taimestik kohanes kuivamaatingimustega, tekkisid imetajad, sh inimene. Hoolimata järgnevate jääaegade külmast, paljunes ka inimene. Ta arendas oma jahioskusi ja elementaarseid kaitsevõtteid ilmastiku vastu. ESIMESED MAASTIKUD, mis on inimese poolt teadlikult välja mõeldud, ilmusid ligi 40...20 tuhat aastat tagasi koopajoonistena, neid on leitud Hispaaniast Altamirast ning Kagu- Prantsusmaalt, kus avastati kromanjoon-inimeste poolt loodud Lascaux-maalingud (joonistatud 15 000...10 000 a tagasi e
Biogeotsönoloogia on teadusharu, mis käsitleb elukoosluse ja elupaiga komponentide (mulla, kivimite, kliima) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi (V. Sukatsov, 1940-ndatel a.-tel). Biogeograafia on tihedalt seotud ka maastike uurimisega, kuna biogeotsönoosid on üks osa maastikust (moodustavad maastiku tuuma). Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused (näit. Pandivere kõrgustik). Biogeograafilisel rajoneerimisel võetakse arvesse järgmisi näitajaid: üldine liigiline koosseis; endeemsete liikide arv; teatud looma- või taimerühmade puudumine;' iseloomulike (paikkonnale omaste) liikide esinemine. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja
maadesse (Aasia, Aafrika jt) ja alates 2015 aastast on neid turiste rohkem. Kõige kiiremini kasvavad piirkonnad on LõunaAasia, Lääne ja Kesk Aafrika, Ida Aafrika, KeskAmeerika ja KaguAasia. Kõige rohkem turiste suundub 2030. aastal KirdeAasiasse, KaguAasiasse, Lõuna ja Kesk Euroopasse, LähisItta ja Kesk ja IdaEuroopasse. 32. Peamised turismisihtkohad Turismipiirkonnad Euroopa, Põhja Ameerika, Kesk Ameerika, Lõuna Ameerika, Aafrika, Aasia, Lähis ja Kesk Ida, Austraalia ja Okeaania - populaarsed sihtkohad 2010 a. Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, UK, Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko ü Prantsusmaa ü USA ü Hispaania ü Itaalia ü Hiina ü UK ü Mehhiko ü Venemaa 15 ü Kanada ü Saksamaa PõhjaEuroopa ÜRO liigituse järgi selle regiooni koosseisu kuuluvad Island, Norra koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale
annaabi.ee 
