Kalanduslikku väärtust pole SUUREMÕISA JÕGI Partsi peakraav, Suuremõisa oja Algab Vilivalla külast 3,5 km põhjaloode pool ja suubub Soonlepa lahte Pikkus 16km Valgala 58,5 ruutkilomeetrit Lähe asub soises metsas Süvendatud ja õgvendatud Jõe ülem- ja keskjooksu asustus peaaegu puudub. Alamjooksul asuvad jõe lähedal Suuremõisa ja Viilupi küla. Haugi-Ahvena jõe tüüpi VAEMLA JÕGI Kassari oja, Vaemla-Kassari, Kaupsi magistraalkraav Algab Käina alevikust 5 km loode pool ja suubub Õunaku lahte Pikkus 14km Valgala 731 ruutkilomeetrit Süvendatud ja õgvendatud Voolab läbi väga hõreda asustusega soiste metsade ja uudismaade Särje-ahvena-hauge jõe tüüpi LUGUSE JÕGI Tausta jõgi, Liste, Luguse magistraalkraav Pikim ja suurima vesikonnaga jõgi Algab Lauka külast 7,5 km lõuna pool ja suubub Jausa lahte Pikkus 21 km
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veel Kölerist.. Õpingute ja välisreiside järel peatus 37aastane Köler 1863. a. Tallinnas, kus teda vapustas talurahva viletsus. Tallinnas maalis J. Köler peamiselt akvarellis eesti talupojatüüpe. Hiiumaa retkel peatus ta Vaemla mõisas, kus nägi mõisa kutsarit, Kassari möldri poega Villem Tamme. Teda modellina kasutades lõi ta teose ,,Talumees kirvega". Tegeles elu lõpuni talurahva ja maaküsimustega. ..ja veel Kölerist Eestis oligi JK rohkem tuntud avaliku tegelase kui maalikunstnikuna, kuigi Köler maalis mitmeid pilte ka kodumaa teemadel, polnud need Eestis kuigi tuntud. Laiemalt teadvustas teda 1879 valminud freskomaal Kristusest Tallinna Jaani
Mälk ja meri Lugesin läbi August Mälgu romaani ,,Hea sadam". Aet Vaemla kirjeldas seda raamatut nii: ,,Mõnus jutustus, täis lahedat meretuult, avaraid südameid ja kergel käel antud julgustavat eluhoogu, vaatamata sellele, et tegevus sünnib kehvas ja viletsusega võitlevas rannakülas" Just täpselt selline oligi kogu see romaan. See romaan räägib noorest poisist, Juuljusest, kes peab olude sunnil jätma maha oma väikse õe, kes teoses siiski tagasi oma venna juurde pääseb ja minema vanasse rannakülla, vanale viinalembelisele taadile, Taavile, sulaseks
mõisapark on alates 1959 looduskaitse all. Ülendi ohvripärn- Võeti üksikobjektina looduskaitse alla 1959. aastal On püha puu, kuna pidavat tervendama, anti ohvriande Kõpu tuletorn-ehitatud 16.sajandil Kõpu tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning väidetavalt maailmas vanuselt teine või kolmas tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt põlenud Tuletorni kõrgus maapinnast on 36 m Tuli on merepinnast 102,6 m kõrgusel Soera Talumuuseum Hiiumaa puittuulikud Vaemla villavabrik Pühalepa kirik Kärdla linn Vormsi Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Hiiumaa http://entsyklopeedia.ee/kategooria/hiiumaa http://www.tiitreisid.ee/est/opilasreisid_eestis/hiiumaa-2-paeva/ https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5pu_tuletorn http://www.hiiumaa.ee/turism-majutus/ http://www.otsimrat.net/kraater/maapoue_labiloige.html http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU82&user_id=at https://et.wikipedia.org/wiki/Vormsi https://www.ilmateenistus.ee/
(http://www.paduhotell.ee/ ) 19.00 Õhtusöök ning pärast seda vaba aeg Kärdla linnas 8.päev 9 -10.00 Äratus ja hommikusöök 11.00 Ekskursioon Kärdla linnas 13.00 Kärdlast mitte kaugel asub Soera talu, kus asub ühtlasi ka parim Hiiumaa endisaegset elu- olu käsitlev muuseum. Siin sööme lõunat 14.30 Reis saare läänekaldale ja kauneimasse ossa Kassarisse. Käime töötavas Vaemla villavabrikus, kus on võimalik toredaid tekstiilitooteid osta, näeme kirjanik Aino Kallase suvekodu ja kuuleme mitmeid legende Hiiumaa vägilasest Leigerist, mis just Kassariga seotud. 17.00 Sõidame Heltermaa sadamasse, sealt praamiga mandrile tagasi 19.00 Jõuame Roosta puhkekülla, kus antakse kätte puhkemaja võtmed. (http://www.roosta.ee/) 20.00 Mängida saab bowlingut või minigolfi või võtta massaazi ja käia saunas.
L Suureranna hoiuala ui Undama soo hoiuala dj Vanajõe hoiuala a Vanamõisa lahe m hoiuala a a Viilupi hoiuala st Vilivalla hoiuala ik Väinamere hoiuala u k d ai ts Kärdla linnapark e Kärdla rannapark Hiiumaa Keskkonnateenistus. al a Suuremõisa mõisa -Lääne regiooni Hiiumaa talitus park P Vaemla mõisa park a o p e 5 Hinnang loodusressurssidest ja -tingimustest lähtuvale kasutuspotensiaalile. Pinnakattega seotud maavaradest leidub Hiiumaal taastumatutest loodusressurssidest liiva, kruusa, turvast, savi ja ravimuda (Joonis 1). Lisaks leidub Hiiumaal veel lubjakivi ja mineraalvett. Liiv ja kruus Liiv ja kruus on enam tarbitavad maavarad. Maavarad paiknevad saarel ebaühtlaselt.
maali "Ärkamine nõidusunest" kohta. Laiemalt teadvustas teda 1879 valminud freskomaal Kristusest Tallinna Jaani kirikus, mis aga Kristuse modelliks olnud Kassari mõisa kutsari Villem Tamme vastuolulise isiku tõttu ägedat poleemikat tekitas. Johann Köler maalis ka portreid paljudest rahvusliku liikumise tegelastest.Tallinnas maalis J. Köler, peamiselt akvarellis, eesti talupojatüüpe ning portreteeris folklorist H. Neusi. Hiiumaa retkel peatus ta Vaemla mõisas, kus nägi mõisa kutsarit, Kassari möldri poega Villem Tamme. Teda modellina kasutades lõi ta teose "Talumees kirvega". Kui 1878. a. H. Köler maalis Tallinna Kaarli kirikule altarimaali "Tulge minu juurde", siis kasutas ta sellel V. Tamme näojooni. 5.Kokkuvõte Johann Köler (8. märts 1826 Vastemõisa 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti
3.2 Lipp Valge-sinise lipuvälja poolitab diagonaalselt lainejoon. Lipu külgede suhe on 7:11. Lipp on kinnitatud 19.juunil 1996.aastal. 4.Ajalugu Hiiumaa on nii tekkelt kui ajalooliselt arengult noor saar. Hiiumaa oli väheasustatud veel 12. sajandi keskel. Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu leppisid omavahel kokku, et jaotatakse praeguse Emmaste valla alad kuni suure kivini praeguses Pühalepa vallas. Valduse piiriks kujunes Vaemla jõgi. Emmaste vald, nagu me teda praegu näeme, kujunes 19. sajandi lõpul ja kuulus 1946. aastani Läänemaa koosseisu. Asustus oli peamiselt koondunud valla lääne- ja lõunarannikule. 1991.aasta 9.oktoobril kinnitati Emmaste Valla Põhimääruse ja arengukava. Reformide tõttu kinnitati uus valla põhimäärus 18.veebruaril 1994.aastal. 1999.aastal avati Sõru muuseum ning avati aastaringne laevaliiklus Sõru-Triigi liinil. Sõru sadam sai tunnustuse kui parim väikesadam.
13. Kassari saar Emmaste vallas Kassari saarel asub maja, mida kutsutakse kordonimajaks. Selle omaaegne valitseja Villem Tamm rentis maja piirivalvekordonile, millest tuleneb ka nimi. 1920-1930.aastatel on suvevõõrasteks olnud kunstnikud Paul ja Kristjan Raud, luuletajad Marie Under ja Artur Adson ning kirjanik Aino Kallas. Alates 1964.aastast on vanas kordonis väike Aino Kallase muuseum. Kassaris asus kunagist ka Vaemla mõis, mis tänaseks hävinud ja mida külastas Johann Köler. Tema tuntuim akvarellmaal sellest ajast on ,,Hiiu naised kaevul". Vaemlat võib nimetada ka Hiiumaa naftapealinnaks, sest sealtkandist otsiti mõisnik Gustav Wilhelm Gotthard von der Pahleni eestvõttel innukalt maaõli. Nafta buum algas mõisakeldrisse kaevu kaevamisest, kui märgati, et veel on petrooleumi maitse. Enne Esimest maailmasõda puuriti Vaemla kandis aktiivselt, kuid tulemusteta. Naftat otsiti veel ka 1920
Ühed niisugustest segudest ongi looduslikud bituumenid. Eespool loetletud koostisosadele lisandub veel mineraalne aine. Eestis kasutatava klassifikatsiooni järgi kuulub ka nafta looduslike bituumenite hulka. Nafta kui kõmukõlalise maavara nimetamine Eesti maavarade kontekstis on pigem eksitav kui tõsimeelsemat laadi. Siiski ei saa eitada naftaprobleemi reaalsemaid tagamaid. Esmakordselt on looduslike bituumenite esinemist Eestis mainitud juba 19. sajandi keskel. 1905.a. saadi Hiiumaal Vaemla mõisa lähedal kaevu puurimisel naftalaadset vedelikku. Siin tehti ka aastatel 1912-1924 mõningaid puurumisi, millega seostuvad mitmed spekulatsioonid ning mille kohta puuduvad vähegi usaldusväärsed andmed. Kuuekümnendatel aastatel Kuressaare linna rajatud puuraugus täheldati mõnesentimeetrise lubjakivikihi läbiimbumist musta naftabituumeniga. Tänapäeval on V. Kattai fikseerinud üle sajaviiekümne väikese enamasti mikrotilgakujulise nafta- või bituumeniilmingu Eesti kivimites
lääneküljel olev Harilaid. Veel on saaremaal Viidumäe looduskaitseala ja tegeletakse ka jahindusega. Asustatud on ka Kaali meteoriidikaatri rühm. Foto.10. Kaali meteoriidikraater. 9.2. Hiiumaa inimtegevus looduses. Hiiumaal asub 15 kaitseala ning 17 hoiuala. Veel on Hiiumaal 4 parki mis on looduskaitse all: Kärdla linnapark, Kärdla rannapark, Suuremõisa mõisa park, Vaemla mõisa park. Kõik need kaitsealad on kaitstud Keskkonnaministeeriumi Hiiumaa Keskkonnateenistus. Praktilist kaitset korraldab Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni Hiiumaa talitus. 15 Kokkuvõte Sellest tööst sain ma väga palju uusi teadmisi Saare- ja Hiiumaakonnast. Ma usun, et nende teadmistega tean ma nüüd rohkem paiku ja ehitisi nendes kohtades. Oskan isegi kaasa rääkida selle valdkonna teemadega
ekspositsioonimaja, Mihkli muuseum ja Pikk maja (keskmiselt 8000 külastajat aastas). Muuseume on võimalik vaadelda kui turismiettevõtjate koostööpartnereid, et aidata muuta teenuspakette vaheldusrikkamaks ja pikendada turistide saarel viibimist. Hiiumaa vaatamisväärsused jagunevad viide gruppi: · kirikud · mõisad · majakad · militaarrajatised · looduslikud objektid Vaatamisväärsuste populaarsuse edetabelit juhivad Kõpu tuletorn, Suuremõisa mõisakompleks, Vaemla villaveski, Ristimägi, Vanajõe org ja erinevad mereäärsed militaarrajatised. Vaatamisväärsustega tutvumisele aitavad kaasa saare erinevad marsruudid ja matkarajad, mis on Hiiumaal kavandatud nii, et nende läbijad saaksid tutvuda konkreetse teemaga või piirkonna huviväärsuste ja objektidega. Majutus 2004. a. statistikat aluseks võttes asuvad 52-st Hiiumaal atesteeritud majutusasutusest peaaegu pooled (21 majutusasutust) Kassari piirkonnas
Venemaa käes 4.1%. Oluline on siin kohal täheldada, et reservid ei tähend a tootmist riigis võib olla küll tohutu suur naftareserv, aga see ei tähenda ilmtingimata tootmist. Sageli piiravad tootmist mitmed poliitilised, geograafilised ja ka ühiskondlikud põhjused, mistõttu ei ole ratsionaalne naftat reservide ulatuses puurida. (Zucchi 2014) 2.4.3. Toornafta reservid Eestis Ka Eestis on leitud naftat. Osade allikate kohaselt on leitud naftat juba 1905.aastal Hiiumaal Vaemla mõisa lähedal. 20. sajandi alguses jätkati antud piirkonnas naftaotsingutega, ent neid tulemusi pole kirja pandud. (Eesti Geoloogiakeskus 1993) Kirde-Eestis on leitud tahkete bituumenite väikesi läätsi alamkambriumi settekivimites. Ka Lääne-Eestist on leitud bituumenit. Sügavuseks ligikaudu 360 meetrit ning hinnangute kohaselt on tegemist 80% viskosse naftaga, ent harva esineb ka tahket asfalti 15% ja tõrvarikast 13
sinakas-kollakas-rohelised, paljad, 9...16 cm pikad, 10...20 cm laiad. Koonusja võraga kuni 40 m kõrgune puu kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Kaukaasia ja Väike-Aasia segametsades ja mäestikumetsades värsketel toitainerikastel muldadel. Tüve koor noorelt sile ja hallikas, vanas eas pruunikas ja plaatjalt kestendav, eluiga 100...150 aastat. Eestis võrdlemisi sage kultuuris. Meil võib tihti ohata vanades mõisaparkides ja haljasaladel, suuremad eksemplarid Hiiumaal, Vaemla pargis (h = 24,2 m dmax = 138 cm), Lääne-Virumaal, Varangu pargis jm. Puud on nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. Mägivahtra puit on hinnaline (erikaaluga 0,63...0,65 gr/cm³), sellest valmistatakse mööblit, parketti, tulirelvade pärasid, tehakse nikerdusi jne. Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas
Puit on väga hinnatud sitkuse, painduvuse ja vastupidavuse tõttu. Kasutatakse keelpillide kõlakastide valmistamiseks ning nikerdustöödeks Acer pseudoplatanus - Koonusja võraga kuni 40 m kõrgune puu kasvab Kesk- ja Lõuna- Euroopa, Kaukaasia ja Väike-Aasia segametsades ja mäestikumetsades värsketel toitainerikastel muldadel. Eestis võrdlemisi sage kultuuris. Meil võib tihti kohata vanades mõisaparkides ja haljasaladel, suuremad eksemplarid Hiiumaal, Vaemla pargis (h = 24,2 m dmax = 138 cm), Lääne-Virumaal, Varangu pargis jm. Puud on nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. · Lehed 3 või 5 munaja ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südaja alusega, pealt tume-, alt sinakas-kollakas-rohelised, paljad, 9...16 cm pikad, 10...20 cm laiad. · Mägivahtra puit on hinnaline, sellest valmistatakse mööblit, parketti, tulirelvade
paljad, tumerohelised, alt heledamad, hajusalt karvased, leheroots 6...18 cm, piimmahlata, lehed sügisel kaua rohelised, hiljem tagasihoidlikult kollakad kuni pruunikad. Õied: pikkades rippuvates kobarates, kollakasrohelised, healõhnalised, õitseb pärast lehtimist, V-VI. Viljad: kaksiktiibviljad kuni 5 cm pikad, paiknevad 45 º nurga all, paljad, 1000 seemne kaal 85....90 gr., X. Meil kasvab vanades mõisaparkides ja haljasaladel tihti, suuremad eksemplarid Hiiumaal, Vaemla pargis (h = 24,2 m dmax = 138 cm), Lääne-Virumaal, Varangu pargis jm. Mägivahtra puit on hinnas (erikaaluga 0,63...0,65 gr/cm³), sellest valmistatakse mööblit, parketti, tulirelvade pärasid, nikerdusi jne. Puud on nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas
annaabi.ee 
