Birgitta Rootsist elas aastatel 1303 1373 (70 aastaseks). Ta pärines kõrgaadlist. Peale mehe surma asus kloostrisse elama, kuid nunnaks teda ei pühitsetud. Birgitta oli tugev ka poliitikas ja kritiseeris kirikuelu väärnähtusi. Ta oli pühak ja abtsiss. Rajas 1370 birgitiinide ordu Rootsis Vadstenas. Siena Katariina dominiiklane, elas aastatel 1347 1380. Värvali tütrele said juba lapsena osaks müstilised nägemused ( Jumala ja inglitega rääkimine) . Katariina astus dominiiklaste ordusse ning pühendus haigete ja vaeste hooldamisle ja ravimisele. Osales aktiivselt poliitikas. Bingeni Hildegard elas aastatel 1098 1179. Ta oli pärit aadliperekonnast ning astus juba noores eas benediktlaste nunnakloostrisse. Hiljem sai kloostri abtissiks. Kirjutas teadustöid
sõja ajal (1558-1583) kui Tallinna piirasid kaks korda Vene väed, linna aga kaitsesid rootslased koos linnakodanike ja maakaitseväega. Pirita kloostri rajamine oli osa suuremast liikumisest Euroopas, millele pani aluse püha Birgitta, rootslanna, kelle elu ja tegevus suuremalt osalt möödus Roomas. Ta rajas Pühima Lunastaja Ordu ehk lühidalt öeldes birgitiinide ordu ja asutas kloostreid paljudes maades. Pirita klooster ja kirik ehitati vastavalt ordu reeglitele, eeskujuks emaklooster Vadstenas Kesk- Rootsis. 14-15.sajandi domineerivaks arhitektuuristiilis nii Eestis kui ka laiemalt Euroopas oli gootika. See on kõrgustesse pürgiv, kitsaste kõrgete aknaavadega ja teravatipuliste ukseavadega. Säiliniud kirikuhoone neli seina ja lääneviil annavad meile hea ettekujutuse selle hoone suurusest. Hoone võlve kandsid võimsad sambad, millest on näha nüüd vaid poole meetri kõrgused alumised osad. Sambad olid kaheksatahulised, mida nimetatakse piilariteks, ja peaaegu
s algul. Torni barokne kiiver on aastast 1776. Kirikust lääne pool asuv ebakorrapärase põhiplaaniga ruum, mille võlve kannavad kolm 8tahuslist piilarit, on ehitatud arvatavasti 15. s keskel. BIRGITTA KLOOSTER Ehitusmeister Hinrich Swalbart (Swalberg, Shwalberg) allikates kinnitatud (Randla, V (IX), lk 43). Need olid segakloostrid, mille juhatajaks oli abtiss. Ordul olid väga kindlad ehitusprintsiibid, mis erinesid pisut üldistest reeglitest, kuid Pirital emakiriku (Vadstenas Rootsis) arhitektuuri täpselt ei järgitud. Ehitati kolmelööviline kodakirik. See oli suurim Tallinna keskaegne kirik (Katariina kirik järgmine). Saledad piilarid, millel tellistest võlvid (kergemad kui kivist). Ilmselt tähtvõlvid, nagu Oleviste kooris. Suured aknad ,,pitsilise" kiviraamistikuga. Lame koorilõpmik. Pühjaküljel nunnade klausuur. Nunnadele oli kirikus puust rõdu, põrandale nad jumalateenistuse ajal ei tohtinud tulla. Alates 16. sst on klooster varemetes
,,Kõik, mis kunagi oli" kannab alapealkirja ,,Pilte ühest suvest". Tegevustik algab võidupäeva tähistamisega 1939. aasta 23. juunil ja jõuab Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimiseni 23. augustil. See on Eesti sõjaeelse ajaloo viimane iseseisvussuvi, kus nn Eesti aeg võis õitseda kogu täiuses, kõigi oma plusside ja miinustega. Romaani kirjutamist alustas Ristikivi juba Saksa okupatsiooni ajal Tartus, ent see ilmus alles 1946. aastal Vadstenas Rootsis. Eestis anti esimene teose trükk välja alles 2000. aastal. ,,Kõik, mis kunagi oli" on romaanidiloogia esimene osa, millele järgnes ,,Ei juhtunud midagi". Ristikivil oli kavas kasvatada sündmuste kroonika triloogiaks, kuid kirjaniku loodetud õnnelikku lõppu saatus Eestile tema eluajal ei pakkunud. Teose tegevus algab Palunurme kirikumõisas, mille vana praost August Tammik ootab oma asemiku saabumist. Vanuse tõttu on ta sunnitud oma ameti maha panema, enne teda kuulus
ehitama ja Jumala abiga Vadstenasse rajama.'' Ent Birgitta ei olnud asjade käiguga rahul, kuna kuningal ja kuningannal oli kavas püstitada tulevane kloostrikirik eelkõige mälestusmärgiks iseendale. See aga käis risti vastu Birgitta kavatsustele, kelle sooviks oli näha kirikut, mis olnuks ''lihtsa välimusega, tagasihoidlik ja vastupidav.'' (Jörälv, 2003: 28- 29). Kokkuvõtteks läksid Birgitta, kuningas ja kuninganna tülli ja kuningas ja kuninganna ei leidnudki oma viimast puhkeapika Vadstenas. Kõik muu vara Vadstenasse ei jõudnud, kuid kuningakoja annetamine tulevasele kloostrile jäi kehtima ja nii on seda 1346. aastast pärinevat testamenti hakatud pidama kloostri asutamisdokumendiks. Kuid möödus veel mitmeid aastaid enne kui kirikut ehitama hakati. ( Jörälv, 2003: 34). 1370 aasta 5. augustil saigi Birgitta loa asutada Vadstenasse klooster. Enamasti lähtusid kloostrite asjutajad augustiinlaste ordu reeglitest, kuna nende sõnastus oli üldiselt kõige vastuvõetavam
mungaks, võis saada ilmikvennaks ja teha kloostris tööd. Tsisterlased arendasid põlluharimist ning aiandust rahva seas.Tsistertslaste nunnakloostrid olid: Tallinnas (Naistsisterlaste Mihkli klooster), Tartus (Tartu Püha Katariina klooster) ja Lihulas (Lihula klooster). Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud. # Birgitta ordu 1384. aastal asutatud emaklooster asus Vadstenas Kesk-Rootsis. Birgitiinide ordu tegutses keskajal katoliku kiriku mõju kõrgajal Skandinaavias, Läänemere maades, Poolas ja Valgevenes. l. 43 26) Vägivaldne ristiusku pööramine jõudis 13. sajandi alul eestlasteni. Eestlaste vastupanu võõrvallutajatele liitus tihedalt vastuseisuga võõraste usule. Eestlastel alla jäädes tunnistada vastaste jumal enese omadest tugevamaks, mis siiski ei tähendanud viimaste austamisest päevapealset loobumist.
Oma esimeste Rootsi-aastate lühijutud on kirjanik avaldanud sealsetes ajakirjades ,,Vabariiklane", ,,Välis-Eesti", ,,Kodukolle" ja ,,Sõna". Väga palju leidub nendes loomingutes filosofeerimist maailmavaatelistel teemadel ning usu sisendamine inimestesse, et veel ei ole kadunud kõik. Pagulasperioodi algust iseloomustavad kõige paremini teosed ,,Kõik, mis kunagi oli" ja ,,Ei juhtunud midagi", mis ilmusid aastatel 1946 ja 1947 Vadstenas. Teostes kujutatakse ühiskonda, kes ei aima veel oma saatust Teise Maailmasõja ajal. Ühiskonna all mõistame muidugi eestlasi. Sealt edasi algab kirjaniku uus kujutamislaad: traagilisem, tõsisem, kurvem. 1950.aastal ajakirja ,,Tulimuld" esiknumbris üllatas proosakirjanik Ristikivi lugejaid oma luuledebüüdiga ,,Hårsfjärden. Fantasia g-moll". Peale selle hakkas Ristikivi tihedalt puhkusreisidel käima, tänu millele on tema sulest ilmunud ka mitu reisipäevikut. Külastatud
kasuta romaanis oma kogemuste ning mõtete edasi andmiseks minategelase abi, on peategelases Henn Ahases äratuntav kirjanik ise. "Nimed marmortahvlil" teine osa ilmus 1935. aastal ajalehe Uus Eesti veergudel järjejutuna. Viimistletud kolmeosalise romaanina anti see välja 1936. aastal Tartus Eesti Kirjastuse Kooperatiivi poolt. Originaaltrükis oli 539 lehekülge. Teose kordustrükid on välja andnud 1942 Tallinnas Eesti Kirjastus, 1947 Vadstenas kirjastus Orto, 2003 Tallinnas kirjastus Leksiko ja 2005 Madridis Mediasat Group. Viimane väljaanne kuulub sarja "Eesti Päevalehe raamat" ja Eestis levitas seda Eesti Päevaleht. Mais 1937 autasustati Albert Kivikat romaani "Nimed marmortahvlil" eest riikliku kirjanduspreemiaga. Elades paguluses Rootsis, jätkas Albert Kivikas romaanile "Nimed marmortahvlil" järgede kirjutamist. 13
nõude osi, isegi ordu kuldseid sõrmuseid, mille kandmine oli nunnadele kohustuslik jpm. Mitmeid mahukaid väljakaevamis- ja konserveerimistöid keskaegse kloostri alal tehti ka eelmise sajandi lõpul, kui osaliselt avati ja konserveeriti nunnade vana klausuuri haiglahoone alusmüür ja kloostrit põhjaküljelt kaitsnud piirdemüür. Birgitiinide ordu esimene e. emaklooster pühitseti sisse aastal 1384 Kesk-Rootsis Vadstenas, Pirita klooster Läänemere idakaldal oli ordu kolmas tütarlasteklooster. Kirikusse koguneti seitse korda päevas laulma Jumalale kiitust kuningas Taaveti lauludega, igal nädalal lauldi läbi kogu Taaveti lauluraamat, 150 psalmi. Pole ehk liialdus öelda, et Pirita 5 kloostri õed moodustasid Eesti esimese suure naiskoori ning kloostri suur kaunis kirik oli
• linköpings domkyrka al (13.saj.)on suuremas osas ehitatud inglise kõrggootika eeskujul. • Vadstena klosterkyrka 14.saj. Asutas birgitta birgersdotter (meenutab pirita kloostrit) rootsi püha katariina • katariina oli rootsi püha birgitta j aulf gudmarssoni kaheksast lapsest neljas j asündis 1331.a • katariina reisis oma ema juurde rooma 1350.a • kui birgitta suri viis katariina tema ihu rootsi ning mattis selle pühima päästja ordu kloostrisse vadstenas. Sellesama kloostri abstsissiks sai hiljem katariina. • 1375a sai katariina paavstilt loa pühima päästja püha birgitta ordu loomiseks..... kujutav kunst • keskrootsis kirikutes hakkasid 15 saj teisel poolel jõudsalt levima piltjutustused • albrekt moolare oli kuulus oma kirikumaalidega upplandis teemad oli kas religioosssed või müstilised. • Tema motiiv maletmängiva vikatimehega inspireeris ingmar bergamni fimi „seitsmes
Trolle. · 4. novembril 1520 toimus Kristian II kroonimine. 7. novembril Rootsi ülemkiht kuningalossi suures saalis loeti ette Trolle kaebus: sisaldas ka nõudmist karistada Sten Sture pooldajaid. Algas vangistamine, kuulati neid üle peapiiskopi poolt ning tapeti see järel Stockholmi veresaun. GUSTAV ESIMENE VASA ROOTSI KUNINGAS · Jaanuaris 1521 algas Dalarna maakonnas uuesti vabadussõda Taani vastu. Rootsi talupoegade pealik Gustav Eriksson Vasa. Vadstenas kokkutulnud Riigipäev valis Gustav Vasa riigi eestseisjaks. Vajati välisabi (Lübeck) vallutati Kalmar, Stockholm jäi suur võlg Lübeckile. · 6. juunil 1523 valis Riigipäev Gustav Vasa Rootsi kuningaks. Teda toetas Östergötlandi piiskop kuningas pidi säilitama kiriku privileegid. REFORMATSIOON · Reformatsiooniprobleem 1520. aastatel. Luterluse ideid levitas eriti Olaus Petri. Probleemi tekitas kirikumeeste joomislembus.
majandus sattus seetõttu raskustesse. Eriti suure hoobi saj Hansa kaubandusblokaadist Bergslagen, mis tegeles vasekaubandusega. Kalmari unioon 1397-1521 1434. a. Engelbrekt Engelbrektssoni juhtimisel toimub mäss foogti vastu. Soolast oli puudus Uued maksud Tööpuudus, sest rauakaubandus oli takistatud. Kalmari unioon 1397-1521 Engelbrekt: Esivanemad olid sakslased; mässu ajaö 40-aastane. Oli alamaadel. Vadstenas nekrutide nõukogu värbamiskoosolekul asusid ka ülikud mässu toetama. Engelbrekt nõudis vägivallaga ähvardades välja tunnistuse, et Pommeri Erikut ei tunnistata enam Rootsi kuningana. Kalmari unioon 1397-1521 1435. a. Arboga rahvaesinduse kokkukutsumine: Engelbrekt valitakse Rootsi regendiks ja riiginõunikuks. Engelbrektile omistatakse Örebro loss ja lään Karl Knutsson Bondest saab armee ülemjuhataja. Kalmari unioon 1397-1521 1435. a
saj.; tornid 19.saj. II pool) Tellistest ehitatud kiriku kooriosa ja põiklöövi arhitektuuris võib aimata prantsuse mõjusid (kooriümbriskäik, kabelipärg, kimppiilarid), pikihoones aga on lähtutud pigem Põhja Saksamaa eeskujudest. Stockholmi Suurkirik ja Riddarholmi kirik, Sigtuna Maarja kirik ja Malmö Peetri kirik (kõik 15.saj.) esindavad telliskivigootikat . Püha Brigitta ordu kolmelööviline tähtvõlvidega kodakirik Vadstenas (15.saj.) on ilmselt olnud eeskujuks Pirita kloostri ehitamisel. Hulgaliselt on gooti kirikuid säilinud Ojamaal, mille kirikuarhitektuur on mõjutanud ka Eestit. Soomes on tuntuim gooti stiilis ehitis Turu toomkirik (ehitati 13.saj. kodakirikuna, 15.sajandil aga ehitati ümber basiilikaks). Soome keskaegsed maakirikud on tavaliselt ühe-, kahe või kolmelöövilised enamasti tornita kodakirikud, mille kooriosa liitub orgaaniliselt pikihoonega.
paradiisi tavalisele patusele inimesele kättesaamatuks. See oli kui jumalik täiuslikkus, igavene ja erinev argielust. Läbi taimede, aastaaegade jt füüsiliste elementide leiti juurdepääs igavesele. Kunsti kaudu saavutati meditatsioon inimese ja taevaliku vahel, teisendades reaalsed asjad sümbolistlikeks. Rootsis: Püha Birgitta rajas Vadstena kloostri juurde nii lilleaia, kui ka "rohuaia", kus puude all oli lilleaas. Nii Vadstenas kui tsistertslaste kloostris Alvastras on tänapäeval püütud rekonstrueerida kunagised kloostriaiad (Hellström 1997). LOSSIAIAD. Vähehaaval aiakunsti ala laienes ja kloostrite kõrvale tõusis muid aiakunstikeskusi. Tähtsamad olid sel ajal maapealsete võimumeeste paleed ja lossid, samuti linnad. Keskaeg oli rahutu aeg ja inimestel oli tihti põhjust kindlustesse varjuda. Kuna aedadele seal ruumi polnud,
annaabi.ee 
