ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. Leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Fruktoos: ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest, fruktoos on glükoosi isomeeriks. Fruktoos on sahharoosist ja glükoosist magusam. Laktoos: ehk piimasuhkur, kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka. Piimas leidub seda 28 massiprotsenti. See hulk sõltub liigist ja isendist. Laktoosi eraldatakse vadakust. Maltoos: ehk linnasesuhkur tekib odraterade idanemisel terades olevast tärklisest. Linnaseekstrakt on tuntud ka maltoosa nime all. Valgud: Valgud ehk proteiinid on universaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad.Valgud on polüpeptiidid st koosnevad aminohappetest, inimene vajab kahtekümmet aminohapet, nendest kaheksat nimetatakse asendamatuteks aminohapeteks, sest organism ei suuda neid vajalikus koguses ise valmistada
Ümmargune taigen keeratakse seejärel ruuduks ning rullitakse 15*15 cm . Leiba küpsetatakse kuumal pannil , kuni leivale ilmuvad pruunid täpid . Leib keeratakse ringi ning küpsetatakse ka teine pool . · Prantsuse leib ehk baguette - Taignas on vedelikus vesi . Kujult on piklik leib , krõbeda kooriku ning pehme sisuga . · Pumpernikkel - Hapukas rukkileib Saksamaalt . · Soodaleib - Leib on pärit Iirimaalt . Ta on valmistatud nisujahust ning vadakust ja teda kergitatakse soodaga ja küpsetuspulbriga . Koostisosadesse kuuluvad veel kaerakliid , küpsetuspulber , söögisooda , sool ning maitsestamata jogurt või hapupiim . · Tortilla - Teda võib täita nii soolaste kui ka magusate täidistega . Teda valmistatakse nisujahust . Tortilla on pannkoogitaoline õhuke leib . Koostisosadesse kuuluvad veel kartulid , sibul , munad , õli ning sool . · Viin leib - Leib on pärit Austraaliast
rasvad.Süsivesikud annavad 4 kilokalorit ühe grammi kohta. (17kJ) ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Laktoos ehk piimasuhkur Kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka. Piimas leidub seda 2-8 massiprotsenti. See hulk sõltub liigist ja isendist. Laktoosi eraldatakse vadakust. Laktoosi lõhustamiseks seedimisel on vajalik ensüüm laktaas. Laktaas lõhustab laktoosi lihtsalt suhkruks glükoosiks ja galaktoosiks, mis kehas imenduvad. Laktoos ei lahustu etanoolis ja langeb põhja,aga ülejäänud vadaku komponendid lahustuvad. Imetajate toidus esineb laktoosi peamiselt piimas. Tselluloos Glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariidid,elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n
immuno-glbuliinidest Tehnoloogilisest seisukohast on olulisim B-laktoglobuliin, mis esineb kahe põhilise isovormine A ja B Mõnede lehmatõugude piimas esineb variante C ja D B-laktoglobuliini leidub praktiliselt ainult mäletsejaliste piimas, kus ta moodustab kuni 50% vadakuvalkude kogumassist. Süsivesikutest piimas on põhiline laktoos, taandav disahhariid, mida on lehmapiimas kuni 5% kogumassist. Laktoos eraldati vadakust 1633 a ja 19 saj kasut seda meditsiinitööstuses ravimite täiteainena. Laktoos sünteesitakse piimanäärmes vere glükoosist. Piima osmootne rõhk Liiter lehmapiima sisaldab keskmiselt 7,3 g mineraalaineid Üle poole neist moodustavad kaltsiumi-ja fosforisoolad, tsitraadid, kloriidid, vesinikkarbonaadid. Mineraalainete hulk ei sõltu oluliselt söödast ja aastaajast Piimas leidub nii anorgaaniliste kui ka anorgaaniliste hapete soolasid
juustuvalgud peptiidideks ja AH-teks. Need kiirendavad juustumassi proteolüütilist valmimist. Et valmimine oleks kontrollitav-suunatav, ei tohi need protsessid toimuda väga kiiresti. 15. Vadak ja selle kasutamine. Vadaku koostis: · Vesi 93 ... 95% · Laktoos 3,8 ... 4,5% · Valk 0,8 ... 1,0% · Rasv 0,1 ... 0,4% · Soolad 0,5 ... 0,7% Vadak jääb juustu tootmisel järele. Enamus vadakust utiliseeritakse Vadakust saab teha: · Kasutada loomasöödaks · Vadakupulbrit nii inim- kui loomatoiduks · Itaalia tüüpi Ricotta kohupiima · Piiritust tänu kõrgele laktoosi sisaldusele · Seedimist stimuleerivateks preparaatideks · Keemia- farmaatsia- ja kosmeetikatööstuses. II osa 1. Milline peab olema piim juustu valmistamiseks? · Sobilik keskkond piimhappebakterite arenguks, sisaldama selleks
Lisaainena kasutatakse maltitiooli ka emulgaatori ja stabilisaatorina. 3.6 Laktitool (E966) ei ole küll väga magus, kuid väga termostabiilsete (kuumust taluvate) omaduste tõttu kasutatakse laktitooli laialdaselt kondiitritoodetes, eriti šokolaadis, aga ka jäätises. Olgugi et laktitooli propageeritakse paljudes dieetides, võib see mõningatel inimestel esile kutsuda liigset kõhulahtisust ja krampe. Kuna laktitooli toodetakse vadakust, ei sobi see laktoositalumatuse korral. 7 Suhkruasendajad 4. Muud suhkruasendajad 4.1 Atsesulfaam K (E950) on alates 1988.a. üldkasutamiseks lubatud. Ohutu päevane doos (ADI) on 15mg/kg päevas. Talub kuumutamist, suuremates kontsentratsioonides on veidi kibeka järelmaitsega
Toorpiima koostis: 1. Vesi (87%) 2. Laktoos (4,7%) Koostis: Lac=Glc+Gal (Beeta-1,4-glükosiidside) 0,1 mM Glc, 0,2mM Gal Vähelahustuv suhkur (25 kraadi juures 17,8g/100g) 3. Piimavalgud (3,3-3,5%) 1. Kaseiin (fosfoproteiin) (2,7%)- Mitselli diameeter 10-300 nm. Koosneb hüdrofoobsest tuumast ja k-kaseiiniga rikastatud pinnast. 2. Vadakuvalgud (beeta-laktoglobuliin, immunoglobuliin, alpha-laktalbumiin, seerumalbumiin, laktoferriin) Kaseiinide eraldamine vadakust: Ultratsentrifuugimine 50 000g/min - ja -kaseiinide sadestamine Ca2+ ioonidega - Ca2+ seondub fosfoseriini jääkidega, valgu üldlaeng väheneb, molekulidevaheline tõukeefekt väheneb; k-kaseiin Ca2+ toimel ei sadene - Kui k-kaseiini on 10x rohkem kui s-kaseiini, siis stabiliseerib täielikult s-kaseiini, takistades Ca2+ toimel sadenemist happeline sadestamine
Piimhappebakterite toimel valmivad; piimhappe- ja propioonhappebakterite toimel valmivad; hallitusseente osalusel valmivad; limamikrofloora osalusel valmivad; toorjuustud. 9. Mis liiki juustud valmivad piimhappebakterite ensüümide toimel? Piimhappebakterite ensüümide toimel valmivad Hollandi ja Cheddari tüüpi juustud ning soolveejuustud. 10. Vadak ja selle kasutamine. Vadakust valmistatakse mujal maailmas näiteks etanooli. Kunagi kasutati loomasöödana. Vadak on juustutegemise kõrvalsaadus, kollakas seerum, millest on eemaldatud kalgend. Vadakupulbrit kasutatakse etanooli, küpsiste, sokolaadi, kookide ja jäätise valmistamisel. Vadakuvõi on kondiitritööstuse tooraine ning vadakule uuesti täispiima lisades, saab sellest valmistada juustu. Tehakse ka vadakujooke. 11. Milline peab olema piim juustu valmistamiseks
laktoosisisaldusega toode, sest toote valmistamisel läheb suur osa piimasuhkrust vadaku koostisse ja osa kulub juuretise mikroobide toiduks. Kodujuust on suhteliselt valgurikas, valke on 14-18%. Tänu happelisele keskkonnale on need valgud kergemini seeditavad võrreldes rõõsas piimas leiduvate valkudega. Keskmise rasvasusega 100g portjon kodujuust katab 18-25% päevasest toiduvalgu vajadusest. 3.4 Ricotta Ricotta on Itaalia päritolu valmimata juust, mida valmistatakse vadakust. Kohupiima saamiseks kuumutatakse vadak temperatuurini 88 kraadi ja lisatakse piimhape. Eraldub vadakuvalk ja rasv, milles moodustub vadakukohupiim ehk ricotta. Tänu madalale pH-le sobib ricotta neile, kellele teised piimatooted tekitavad kõrvetisi. Ricotta on veidi teralise konsistentsiga, maheda ja magusapoolse maitsega toode. 3.5 Kohupiimakreem Kohupiimakreemid ja desserdid on valmis magustoidud, mille põhiline koostisosa on kohupiim
piimhappebakterite käärimise tulemusena väike augustus. [5] Juuretis Mikroobid lisatakse juustupiimale, juustukalgendile või kantakse juustupinnale enamasti juuretisena. Juustutootmisel kasutatakse eelkõige primaarseid bakterijuuretisi ja sekundaarseid hallitusseenjuuretisi. [1] Traditsioonilisel juustuvalmimisel taludes kasutati omal ajal nn naturaalseid juuretisi, milleks oli tavaliselt osa varasema juustuteo vadakust. Nüüdseks toodavad juuretisi spetsialiseerunud firmad, kust neid väljastatakse ülikõrge mikroobisisaldusega vedel- või kuivkultuuridena. Nende ühes grammis on 10 – 100 miljardit eluvõimelist rakku. [4] 15 Primaarsest juuretiskultuurist valmistatakse enne kasutamist kas tarbejuuretis või külvatakse see otse juustupiima. Tarbejuuretis võidakse valmistada juuretiskultuurist eelnevalt
· Glükoos (viinamarjasuhkur) - leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees, tööstuslikult saadakse tärklisest hüdrolüüsi teel. · Fruktoos (puuviljasuhkur) - leidub looduslikult puuviljades, marjades, köögiviljades, mees, poes müüdav toodetakse sahharoosist sünteesi teel. · Maltoos (linnasesuhkur) - tekib teravilja idanemisel terades olevast tärklisest · Laktoos (piimasuhkur) - piimas on u 5% laktoosi, eraldatakse juustutootmise kõrvalsaadusest vadakust. Täistoor-roosuhkur - kõige vähem töödeldud suhkur, pruuni värvusega, aromaatne, veidi niiske, on säilinud vitamiinid ja mineraalid Toorsuhkur ehk osaliselt rafineeritud suhkur - suhkrutootmise vaheprodukt, mida pole rafineeritud, keemiliselt töödeldud ja pleegitatud ega tagantjärele pruuniks värvitud. Liigid: · Demerara - kuldpruun, läikivate kristallide, õrna karamellimaitsega roosuhkur, kristallid ei sula kuumuses.
(Ibid) Puding Puding on valmismagustoit, mida valmistatakse rõõsast piimast. Normaliseeritud ja pastöriseeritud piimale lisatakse tihedama konsistentsi saamiseks paksendajaid ja maitselisandeid. Puding on väherasvane magustoit rasvasisaldusega 2,0–2,3%. Pudinguid sobib kasutada ka kreemina kookide ja tortide valmistamisel ning kastmena puuviljasalatite peal. (Ibid) Ricotta Ricotta on Itaalia päritolu valmimata juust, mida valmistatakse vadakust. Kohupiima saamiseks kuumutatakse vadak temperatuurini 88 °C ja lisatakse piimhape. Nii eralduvad vadakuvalk ja rasv, millest moodustub vadakukohupiim e ricotta. (Ibid) Kodujuust Kodujuust e teraline kohupiim on sisuliselt valmimata juust. Kodujuustu valmistatakse pastöriseeritud rasvata piimast selle hapendamisel piimhappebakterite puhaskultuuride juuretise ja piima kalgendavate ensüümide lisamisega. Spetsiaalsel töötlemisel saadud
· Tehnoloogilisest seisukohast on olulisim -laktoglobuliin, mis esineb kahe põhilise isovormina A ja B. · Mõnede lehmatõugude piimas esineb variante C ja D. · -laktoglobuliini leidub praktiliselt ainult mäletsejaliste piimas, kus ta moodustab kuni 50 % vadakuvalkude kogumassist. SÜSIVESIKUD · Süsivesikutest piimas on põhiline laktoos, taandav disahhariid, mida on lehmapiimas kuni 5% kogumassist. · Laktoos eraldati vadakust juba 1633. aastal ja 19. sajandist kasutatakse seda meditsiinitööstuses ravimite täiteainena. · Laktoos sünteesitakse piimanäärmes vere glükoosist. · Piima osmootne rõhk, külmumistäpi langus ja keemistemperatuuri tõus sõltuvad eelkõige laktoosisisaldusest. Laktoosil on väga oluline osa hapupiimatoodete, juustu ja mitmesuguste piimajookide tehnoloogias. Mikroorganismide vahendusel toimuvad käärimisprotsessid piimas ja
kasvatada nii vedelsöötmes kui ka tardsöötmes, millest esimene on 9 söötmekomponentide vesilahus ning viimane saadakse agari lisamisel vedelsöötmele. Laias laastus jagatakse söötmed kompleks- ja defineeritud koostisega söötmeteks. Komplekssööt-med saadakse otse bioloogilise materjali kasutamisel või selle täiendaval töötlemisel. Näiteks valmis-tatakse komplekssöödet piimast, vadakust, verest või lihapuljongist. Komplekssöötmete puhul pole võimalik kindlaks määrata söötme täpset koostist. Defineeritud söötme puhul on söötme koostis täpselt teada ning sööde saadakse üksikute toitelementide täpsel lisamisel. Defineeritud söötmeid saab kasutada juhul, kui on teada bakteri toitainete vajadused. Näiteks, kas bakter vajab kasvufak-toreid, kui jah, siis milliseid. Kui bakter ei vaja kasvufaktoreid, siis lisatakse söötmesse
annaabi.ee 
